1-06-6360\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-06-6360

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

15.mail 2006.a. Tartus Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kohtunik Anneli Tanum sekretär Astrid Sägi ringkonnaprokurör Kristiina Laas kaitsja Anne Vissak arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav D.J, kriminaalja väärteokorras karistamata, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 11,2, § 1481 lg 2, § 14811 järgi.

Kohus asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus D.J-i süüdistatakse selles, et tema

OÜ Baratti (reg.kood 10566091) juhatuse liikmena sai korduvalt pettuse teel võõra vara suures ulatuses, mis seisnes selles, et tema:

• Eesmärgiga saada pettuse teel AS-lt Hansa Liising Eesti võõrast vara, et katta OÜ-s Baratti käibekrediidi nappust, mõtles välja skeemi, mille kohaselt kasutades ära häid suhteid Mekroman OÜ esindaja L.K. palus temalt abi OÜ-le Baratti pudelipuhumisliini, mis tegelikult

kuulus AS-le Orto ja oli OÜ Baratti valduses rendilepingu alusel, rentimiseks AS-lt Hansa

Liising Eesti, lubades mõne aja möödudes Mekroman OÜ rendilepingu üle võtta, sõlmis 05.11.1999.aastal Tartus OÜ Baratti nimel AS-ga Hansa Liising Eesti (reg.kood 10434248) kapitalirendilepingu nr 995133L, mille kohaselt OÜ Baratti müüs 08.11.1999.a. arve nr 017

alusel AS-le Hansa Liising Eesti pudelivalmistusliini Plastiblow 3000 (komplekt) 616 196

krooni eest, ning Mekroman OÜ (reg.kood 10329847) võttis lepingu objektiks olnud

pudelivalmistusliini rendile, kuigi tegelikult pidi rendimakseid tasuma OÜ Baratti. 10.02.2000.a sõlmisid AS Hansa Liising Eesti, Mekroman OÜ ja OÜ Baratti võla ülekande

lepingu nr 995133P, mille kohaselt OÜ Baratti võttis üle AS Hansa Liising Eesti ja

Mekroman OÜ vahel 05.11.1999.a sõlmitud kapitalirendilepingust tulenevad õigused ja

kohustused, milliseid kohustusi D.J ettekavatsetult ei täitnud ja kapitalirendilepingu objekti puudumise tõttu ei olnud AS-l Hansa Liising Eesti võimalik tema poolt ostetud vara enda valdusesse võtta, mille tõttu AS Hansa Liising Eesti sai varalist kahju 616 196 krooni.

• Eesmärgiga saada pettuse teel AS-st Ühisliising võõrast vara, et katta OÜ-s Baratti tekkinud käibekrediidi nappust, mõtles välja skeemi, mille kohaselt kasutades ära häid suhteid OÜ Malbing Oil ja Cria Kaubanduse esindajatega, viies nad eksitusse plastipuhumisliini olemasolu kohta ning valmistades ette müügi-pakkumise Cria Kaubandus OÜ juhatuse liikme

Heiki Peetsi nimelt esitamiseks AS-le Ühisliising, müüs läbi OÜ Malbing Oil ja Cria Kaubandus OÜ AS-le Ühisliising olematu plastipuhumisliini Plastiblow 5000 (õlimahuti 200 l koos rõhuaparaadiga; automaatika juhtpult), mille eest AS Ühisliising tasus Cria Kaubandus OÜ-le arve nr 29 31.05.2000.a. alusel ostusumma 472 000 krooni müüja Cria Kaubandus OÜ SEB Eesti Ühispangas asuvale arveldusarvele nr. 10102030102002, Cria Kaubandus OÜ kandis AS-lt Ühisliising saadud raha omakorda OÜ Malbing Oil SEB Eesti Ühispangas

asuvale arveldusarvele nr 10220010600011 ning OÜ Malbing Oil kandis Cria Kaubanduse OÜ-lt laekunud 472 000 krooni 02.06.2000.a kuni 03.06.2000.a kahes osas ja kogusummas

471 800 krooni OÜ Baratti SEB Eesti Ühispangas asuvale arveldusarvele nr

10220008436019, millist arveldusarvet käsutas D.J. Pettuseskeemi realiseerimiseks sõlmis D.J 31.05.2000.a. Tartus OÜ Baratti nimel AS-ga Ühisliising (reg.kood 10281767) kapitalirendilepingu nr. 25000307, mille kohaselt võttis OÜ Baratti AS-lt Ühisliising rendile olematu plastipuhumisliini Plastiblow 5000, kuid millise lepingu alusel tasumisele kuuluvaid

rendimakseid ettekavatsetult ei tasunud, tekitades AS-le Ühisliising varalise kahju 472 000 krooni.

Sellega D.J pani toime KrK § 143 lg 2 p 11, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vara saamise pettuse teel suures ulatuses isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse.

D.J-i süüdistatakse veel selles, et tema olles ajavahemikul 01.09.1999 – 20.11.2001 (kuni pankrotihalduri nimetamiseni) OÜ Baratti (reg kood 10566091, asukoht Vilja 2-3 Tartu,

alates 26.05.2000.a. Savi 8-9 Tartu, käibemaksukohustuslane alates 02.09.1999.a.) juhatuse liige ja tegevjuht, kellele on pandud haldamis-, juhtimis-, järelevalveja varaliste väärtuste

liikumist korraldavad ülesanded Äriseadustiku § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 183 alusel, s.o.

pädev ametiisik KrK §160 lg 1 mõistes, kelle kohustuseks on vastavalt Maksukorralduse

seaduse §-le 81 ja 12 lg-1 maksukohustuse tähtaegne täitmine ning tulu-, käibeja muude

maksudeklaratsioonide esitamine, eesmärgiga maksude tasumisest kõrvale hoida, esitas

tahtlikult Tartu Linna Maksuametile (käesoleval ajal Maksuja Tolliamet Lõuna

Maksukeskus) maksustamisperioodidel oktoober, november 1999.a., jaanuar, aprill, juuni,

juuli, september 2000.a., jaanuar – juuni ja august 2001.a. käibedeklaratsioonides ning

perioodidel jaanuar, veebruar, märts, mai, juuni, august, oktoober 2000.a. ja jaanuar, juuli

2001.a. tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena jäi

riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu summas 225 111 krooni, tulumaksu 279

320 krooni, sotsiaalmaksu 354 521 krooni ja tulumaksu erisoodustuselt 2840 krooni, s.o. kokku 861 792 krooni.

D.J, olles pädeva ametiisikuna vastutav OÜ Baratti maksukohustuse tähtaegse

täitmise ja maksudeklaratsioonide esitamise eest, rikkus Käibemaksuseaduse § 10 p 1,2 4

nõudeid jättes ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt nõuetekohaselt 18%

käibemaksu arvestamata ja tähtajaks tasumata ning § 18 lg 1 p 1 mille kohaselt

maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust võib maha arvata vaid käibemaksu, mis on

teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud. ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks ning sama seaduse § 18 lg 7 nõudeid,

mille järgi arvatakse käibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus on kätte

saadud ning kauba või teenuse müüjalt arve laekunud, alljärgnevalt esitades OÜ Baratti käibedeklaratsioonides valeandmeid järgmiselt:

• 19.11.1999.a. esitatud oktoobrikuu 1999.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 75 000 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 13 500 krooni võrra;

• 20.12.1999.a. esitatud novembrikuu 1999.a. käibedeklaratsioonis deklareeris

soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu summa, mis seadusega on lubatud maha arvata

(rida 6) 131 118 krooni, mille asemel oleks pidanud deklareerima summa 42 522 krooni, seega deklareeris valesti käibemaksu summa 88 596 krooni;

• 16.02.2000.a. esitatud jaanuarikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu summa, mis seadusega on lubatud maha arvata (rida 6) 33 153 krooni, mille asemel oleks pidanud deklareerima summa 17 493 krooni, seega deklareeris valesti käibemaksu summa 15 660 krooni;

• 22.05.2000.a. esitatud aprillikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 9662 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 1739 krooni võrra;

• 20.07.2000.a. esitatud juunikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 399 830 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 71 970 krooni võrra;

• 21.08.2000.a. esitatud juulikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 23 200 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 4176 krooni võrra;

• 20.10.2000.a. esitatud septembrikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 1555 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 280 krooni võrra;

• 20.02.2001.a. esitatud jaanuarikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 16 864 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 3036 krooni võrra;

• 20.03.2001.a. esitatud veebruarikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 44 135 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 7944 krooni võrra;

• 20.04.2001.a. esitatud märtsikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 26 945 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 4850 krooni võrra;

• 28.05.2001.a. esitatud aprillikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 20 945 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 3767 krooni võrra;

• 20.07.2001.a. esitatud maikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 340 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 61 krooni võrra;

• juunikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis (esitamise kuupäev puudub) deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 52 959,60 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 9532 krooni võrra;

• 20.09.2001.a. esitanud augustikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris

enammakstud käibemaksu summa 0-na, kuid OÜ Baratti pearaamatu ja algdokumentide põhjal on enammakstud käibemaksu summaks – 627 krooni;

Samuti rikkus D.J alates 01.01.2000.a. kehtiva Tulumaksuseaduse § 40 lg 2, 4 ja 5

nõudeid, mille kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud pidama sama seaduse §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lg 1 sätestatud määrale, s.o. 26% ning kandma üle kinnipeetud tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise

kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks vastava maksudeklaratsiooni ning kuni 31.12.2000.a. kehtinud Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 1, § 7, § 10 lg 1 p 1, 3 ja 4 nõudeid ja alates 01.01.2001.a. kehtiva Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p

1; § 7, § 9 lg 1 p 1 ja 4 nõudeid , mille kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud

arvestama sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava

kohta, maksma §-s 7 toodud määras, s.o. 33%, sotsiaalmaksu ning üle kandma tasumisele

kuuluva sotsiaalmaksu maksuhalduri pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu 10.

kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks maksuhaldurile vastava maksudeklaratsiooni,

esitades Tartu Linna Maksuametile tahtlikult valeandmeid OÜ Baratti tuluja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides, deklareerides vähem sotsiaalmaksuga maksustatud

väljamakseid, arvestatud sotsiaalmaksu ja ülekandmisele kuuluvat kinnipeetud tulumaksu alljärgnevalt:

• 15.02.2000.a. esitas 2000.a. jaanuarikuu tuluja sotsiaalmaksudeklaratsiooni, milles

deklareeris tahtlikult arvestatud sotsiaalmaksu vähem 495 krooni võrra, ülekandmisele

kuuluvat kinnipeetud tulumaksu 390 krooni võrra vähem ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid 1500 krooni võrra vähem;

• 08.03.2000.a. esitas 2000.a. veebruarikuu tuluja sotsiaalmaksudeklaratsiooni, milles

deklareeris tahtlikult arvestatud sotsiaalmaksu vähem 1848 krooni võrra, ülekandmisele

kuuluvat kinnipeetud tulumaksu 1456 krooni võrra vähem ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid 5600 krooni võrra vähem;

• 04.04.2000.a. esitas 2000.a. märtsikuu tuluja sotsiaalmaksudeklaratsiooni, milles

deklareeris tahtlikult arvestatud sotsiaalmaksu vähem 660 krooni võrra, ülekandmisele

kuuluvat kinnipeetud tulumaksu 520 krooni võrra vähem ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid 2000 krooni võrra vähem;

• 11.09.2000.a. esitas 2000.a. maikuu tuluja sotsiaalmaksudeklaratsiooni, milles

deklareeris tahtlikult arvestatud sotsiaalmaksu vähem 2871 krooni võrra, ülekandmisele

kuuluvat kinnipeetud tulumaksu 2262 krooni võrra vähem ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid 8700 krooni võrra vähem;

• 10.09.2000.a. esitas 2000.a. juunikuu tuluja sotsiaalmaksudeklaratsiooni, milles

deklareeris tahtlikult arvestatud sotsiaalmaksu vähem 2805 krooni võrra, ülekandmisele

kuuluvat kinnipeetud tulumaksu 2210 krooni võrra vähem ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid 8500 krooni võrra vähem;

• 11.09.2000.a. esitas 2000.a. augustikuu tuluja sotsiaalmaksudeklaratsiooni, milles

deklareeris tahtlikult arvestatud sotsiaalmaksu vähem 2871 krooni võrra, ülekandmisele

kuuluvat kinnipeetud tulumaksu 2262 krooni võrra vähem ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid 8700 krooni võrra vähem;

• 09.11.2000.a. esitas 2000.a. oktoobrikuu tuluja sotsiaalmaksudeklaratsiooni, milles

deklareeris tahtlikult arvestatud sotsiaalmaksu vähem 41 250 krooni võrra, ülekandmisele kuuluvat kinnipeetud tulumaksu 32 500 krooni võrra vähem ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid 125 000 krooni võrra vähem;

• 09.02.2001.a. esitas 2001.a. jaanuarikuu tuluja sotsiaalmaksudeklaratsiooni, milles

deklareeris tahtlikult arvestatud sotsiaalmaksu vähem 2640 krooni võrra, ülekandmisele

kuuluvat kinnipeetud tulumaksu 2080 krooni võrra vähem ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid 8000 krooni võrra vähem;

• 21.08.2001.a. esitas 2001.a. juulikuu tuluja sotsiaalmaksudeklaratsiooni, milles

deklareeris tahtlikult arvestatud sotsiaalmaksu vähem 299 081 krooni võrra, ülekandmisele

kuuluvat kinnipeetud tulumaksu 235 640 krooni võrra vähem ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid 906 306 krooni võrra vähem. D.J poolt OÜ Baratti tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel jäi kokku kinnipidamata ja riigi eelarvesse tähtaegselt tasumata tulumaksu summas 279 320 krooni ning arvutamata ja maksmata sotsiaalmaksu summas 354 521 krooni.

Samuti D.J rikkus alates 01.01.2000.a. kehtinud Tulumaksuseaduse § 51 lg 1

nõudeid, mille kohaselt maksab residentsist äriühing tulumaksu mitteseotud kuludelt, välja

arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks. Tulumaksuseaduse § 4 lg 3 järgi maksustatakse ettevõtlusega mitteseotud kulud ja tehingud tulumaksumääraga 26/74; § 51 lg

2 p 3 järgi loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta

maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Samuti rikkus D.J tulumaksuseaduse § 54 lg 2, mille kohaselt

on kõik residendist juriidilised isikud kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva

kalendrikuu 10. kuupäevaks oma asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele

maksudeklaratsiooni tulumaksuseaduse §-des 49-53 sätestatud tulumaksu kohta eelmisel kalendrikuul ning § 54 lg 4 kohaselt kandma tulumaksuseaduse §-de 48-53 alusel maksmisele

kuuluva tulumaksu Maksuameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10 kuupäevaks alljärgnevalt:

• Eesmärgiga vähendada OÜ Baratti maksustatavat tulu ja maksta vähem tulumaksu,

kasutas AS Orto ja OÜ Baratti vahelist 26.05.2000 lepingut, milles näidatud plastipuhumismasinat summas 153 577.- krooni tegelikult ei ostetud. Nimetatud lepingu lisa

nr 1 maksegraafikus on ühekuuseks väljaostumakse summaks 6850.- krooni, käibemaks

1233.- krooni, kokku 8083.- krooni ülekandmist 28.06.2000.a. OÜ Baratti Ühispanga arvelduskontolt on arvestatud ettevõtte kuludesse, kuid tegelikult ei olnud nimetatud makse seotud OÜ-ga Baratti ning sellest tulenevalt jättis D.J deklareerimata 10.09.2000.a. esitatud juunikuu 2000.a. tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonis ettevõtlusega mitteseotud kulu 8083.- krooni ja sellelt arvestatud tulumaks summas 2840.- krooni.

Kokku jäi D.J poolt käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise ning tuluja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel riigile laekumata makse summas 861792.- krooni.

Sellega pani D.J toime KrK § 148 1 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tahtlikult

maksuhaldurile deklaratsioonis valeandmete esitamises selleks kohustatud ja pädeva ametiisiku poolt.

D.J-i süüdistatakse veel selles, et tema, olles OÜ Baratti (pankrotis), äriregistri nr

10566091, juhatuse liige alates 01.09.1999.a.–20.11.2001.a.(kuni pankrotihalduri nimetamiseni),jättis kokku kutsumata osanike koosoleku, kui OÜ Baratti bilansist selgus, et

vara on vähem kui pool OÜ Baratti osakapitalist ja jättis esitamata Tartu Maakohtule

pankrotiavalduse, millega rikkus ÄS § 176 p 3 ja 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Sellega pani D.J toime KrK § 148 11

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teatamisvõi avaldamiskohustuse järgimata jätmise

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KrK § 143 lg 2 p 11, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrK § 1481 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

KrK § 14811

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.J 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

D.J tunnistab tema vastu esitatud tsiviilhagisid.. D.J-ilt tuleb tsiviilhagid välja mõista järgmistes suurustes:

1) AS-le SEB Ühisliising 264 679. 21 krooni, AS SEB Eesti Ühisliising hagi intressija viivisnõudes summas 83 873. 76 krooni jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras;

2) AS-le Hansa Liising 334 878. 11 krooni, AS Hansa Liising hagi viivisnõude osas jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras;

3) Eesti Vabariigi (läbi Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse) kasuks 853 303 krooni.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. D.J tuleb süüdi tunnistada KrK § 143 lg 2 p 1 1,2, § 1481 lg 2, § 14811 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdistatavalt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

1) kuriteoga on tekitatud kahju AS-le SEB Ühisliising 472 000 krooni, tsiviilhagi esitatud 348 552. 97 krooni nõudes, mis koosneb põhivõlgnevusest väljaostumaksete osas 264 679. 21 krooni, intressi võlgnevus 15 963. 99 krooni ja viivis 67 909. 77 krooni (III kd tl 203);

2) AS-le Hansa Liising 616 196 krooni, tsiviilhagi esitatud 352 893. 94 krooni nõudes, mis koosneb vara jääkmaksumusest 254 768. 63 krooni, debitoorsest võlgnevusest 80 109. 48 krooni ja viivistest 18 015. 83 krooni (III kd tl 228);

3) Eesti Vabariigile tasumata maksude näol kokku 853 303 krooni, tsiviilhagi on esitatud Eesti Vabariigi poolt läbi Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse summas 853 582 krooni (Maksuja Tolliameti tsiviilhagi arvutuses on aritmeetiline viga, tegelikult peab olema tsiviilhagi nõue 853 303 krooni), mis koosneb käibemaksust 216 622 krooni, tulumaksust 279

320 krooni, tulumaksust erisoodustustelt 2840 ja sotsiaalmaksust 354 521 krooni (III kd tl 229).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KrK § 143 lg 2 p 1 D.J 1,2 järgi ja mõista talle karistuseks üks (1) aastat kuus (6) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KrK § 148 D.J 1 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks üks (1) aasta kolm (3) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KrK § 148 D.J 11

järgi ja mõista talle karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja D.J-ile liitkaristuseks mõista üks (1) aasta kümme (10) kuud vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

D.J kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse D.J-i kuulutamisest.

KrMS § 310 alusel välja mõista tsiviilhagid: D.J-ilt

1) AS-le SEB Ühisliising kakssada kuuskümmend neli tuhat kuussada seitsekümmend üheksa (264 679) krooni 21 senti.

2) AS-le Hansa Liising kolmsada kolmkümmend neli tuhat kaheksasada seitsekümmend kaheksa (334 878) krooni 11 senti,

3) Eesti Vabariigi (läbi Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse) kasuks kaheksasada viiskümmend kolm tuhat kolmsada kolm (853 303) krooni.

AS SEB Eesti Ühisliising hagi intressija viivisnõudes summas 83 873. 76 krooni ja AS Hansa Liising hagi viivisnõude osas jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

D.J-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse avaldamisest.

KrMS § 180 alusel välja mõista menetluskuludena sundraha neli tuhat D.J-ilt

viissada (4500) krooni ja kaitsja tasu kokku kümme tuhat kolmsada kolmteist (10 313) krooni 20 senti riigituludesse.

Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik