1-05-2054\11 · Tallinna Ringkonnakohus

V. Vilsaare laiba veres leiti organismi mürgitavas koguse metanooli ja rasket joovet põhjustavas koguses etanooli ning A. Männi laibas veres organismi mürgitavas koguses atsetooni. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab organismi kõrge mürgitatuse tase ja raske joove, et elupuhuselt oli neil isikutel tõsiseid koordinatsiooni -, liikumise - ja suhtlushäireid. Üldteada asjaoluna saadavad sellist seisundit enesevigastused kukkumistel, esemetega ümberkäimisel ning välistatud pole sotsiaalse käitumise ebaõigest hindamisest puhkev isikute vaheline vägivald. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et puudub tõendite kogum, mis vaieldamatult kinnitaks kannatanu V. Vilsaare elule ohtliku ja surma põhjustanud tervisekahjustuse tekitamise süüdistatava P. Mikkuse poolt kängitsetud jalaga või kõva tömbi esemega löömise teel. Olemasolevate tõendite kogumiga pole võimalik tõsikindlalt välistada kannatanul V. Vilsaare eluohtliku ja surma esile kutsunud tervisekahjustuse saamist muult viisil kui süüdistatava P. Mikkuse teo läbi. Kriminaalmenetluse seaduse § 7 lg.3 sätestatud põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kuriteos süüdiolekus tema kasuks. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus tekkinud kahtluste kõrvaldamiseks ei ole ühtegi kannatanut võimalik kohtuistungil küsitleda nende surma tõttu. Kuriteosündmusest pika aja möödumisel on läbiotsimised, sündmuskoha täiendavad vaatlused, uurimisasutuse poolt sündmuskoha vaatlusel ära võetud materjalide ekspertuuringud ja muud menetlustoimingud täiendavate tõendite saamiseks kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus pöördumatult tähenduse kaotanud. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 on ringkonnakohus veendunud, et Pärnu Maakohtu 8. märtsi 2006.a. otsus süüdistatava P.M.e suhtes tuleb jätta muutmata ning ringkonnaprokuröri Aarne Pruusi apellatsioon jätta rahuldamata.

I. AMANN

M. AAVA

I. KESKÜLA

pole leitud süüdistatava P. Mikkuse juurest ega püütud otsida tema elukohast. Samuti pole kindlaks tehtud isikuid, kes kinnitaksid nende asjade süüdistatava P. Mikkuse valduses asumist. Ringkonnakohtus nõustub esimese astme kohtu otsuse järeldusega selles, et kannatanu M. Eensalu lahkumise järel 29. augusti 2005.a. hommikul sündmuspaigast võis järgnenud kahel päeval ja ööl, kuni 1. septembri 2005.a. hommikul alanud sündmuskoha vaatluseni, sündmuspaigas viibida teisi tuvastamata isikuid. Välistatud pole kõrvalistele avatud paikkonnas või seal asunud laipade juures olnud asjade kaotsiminek enne uurimisasutuse poolt sündmuskoha vaatuse alustamist. Kannatanu V. Vilsaare laiba kohtuarstlik ekspertiis viidi läbi 2. septembril 2005.a. ja A. Männi laiba kohtuarstlik ekspertiis teostati 5. septembril 2005.a. Ekspertide arvamuse kohaselt saabud kannatanu V. Vilsaare surm orienteerivalt 2 päeva enne lahangut ja A. Männi surm 4-5 ööpäeva enne lahangut. Seega langeb kannatanute V. Vilsaare ja A. Männi tõenäoline surma aeg 30.- 31. augustile. See asjatundjate poolt kindlaks tehtud asjaolu seab kahtluse alla kannatanu M. Eensalu ütluse ja apellatsiooni väite, nagu võinuks kannatanu V. Vilsaar 29. augusti 2005.a. hommikul surnud olla. Kannatanu M. Eensalu ja tunnistaja J. Laansalu ütluste põhjal saab vaid järeldada, et ka 28. augusti õhtul pesukööki magama jäänud ja 29. augusti hommikul seal põrandal lamanud A. Männi liikus pesuköögist 7 meetrit kaugusele enne kui tunnistaja J. Laansalu 29. augustil ( esmaspäeval )2005.a. pesuköögis käis. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooniga ka selles, et kohtuarstliku ekspertiisi arvamus tõendab vaieldamatult kannatanu V. Vilsaarel leidunud eluohtlike kui elule mitteohtlike tervisekahjustuste tekitamist lühikese ajavahemiku jooksul ning enne surma saabumist. A. Männi laibal leidunud vigastused on samuti tekitatud ööpäev enne surma ning kannatanu M. Eensalu avastas enda näovigastused samuti 29. augusti 2005.a. hommikul. Ringkonnakohtu hinnangul võib nimetatud asjaoludel lugeda tõendatuks, et kannatanud M. Eensalu ja V. Vilsaar ja A. Mänd said kõik erineva raskusega tervisekahjustusi ühel ajal – enne 29. augusti 2005.a. hommikut. Kannatanutega või A. Männiga ühel ajal tervisekahjustuse saadud tervisekahjustuste esinemist süüdistataval P. Mikkusel kindlaks tehtud ei ole. Nagu esimese astme kohtus nii tõdeb ka ringkonnakohus, et süüdistatava jalatseid ega ülerõivaid pole kannatanute verega määrdumise kontrollimiseks uuritud. Süüdistatav P. Mikkus on tunnistanud kannatanu M. Eensalu näkku löömist, samuti kannatanu V. Vilsaare rusikaga näkku ja mitte saapasse ega kinga kängitsetud jalaga kubemesse ja vastu jalgu löömist. Puuduvad tõendid selles, et süüdistatav P. Mikkus muul viisil kannatanut V. Vilsaart peksis ja eluohtlikud tervisekahjustused põhjustas. Kõva tömpi eseme sarnast kuriteoriista pole leitud, kängitsemata jala löögiga kannatanul V. Vilisaarel esinenud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist ei pea kohtuarstlik ekspert võimalikuks. Ringkonnakohtus antud ütlustes selgitas süüdistatav P. Mikkus, et 28. augustil 2005.a. olid tal jalas varbast ja kannast lahtised kerged suvejalatsid. Kuna nimetatud jalatsid on kohtueelsel menetlusel jäänud leidmata, siis pole asjatundjate eriteadmistele tuginevalt olnud kohtumenetluses võimalik selgitada, kas neisse kängitsetud jalalöögiga võis olla tekitatud kannatanu V. Vilsaare surma põhjustanud tervisekahjustus. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni väitega nagu tõendaks kohtuarstliku ekspertiisi arvamus põhjuslikku seost süüdistatava P. Mikkuse teo ja kannatanu V. Vilsaare surma saabumise vahel. Kausaalne seos teo ja tagajärje vahel on kuriteokoosseisuline tunnus ning seega materiaalõiguslik kategooria, mis tehakse kohtus kindaks tõendatuks tunnistatud asjaolude kogumi hindamisel, mitte aga eksperdi eriteadmiste abil.

Ringkonnakohtu istungil prokurör toetas apellatsiooni täies ulatuses ja selle esitatud motiividel. Süüdistatav P. Mikkus ja tema kaitsja, vandeadvokaat N. Suvorova vaidlesid apellatsioonile vastu ning taotlesid esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmist.

Ringkonnakohtu seisukoht.

Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled, nõustub esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust ei pea nende kordamist vajalikuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsiooni oletuslikku laadi väited põhinevad mitte kohtus uuritud tõendite kogumil, vaid väljendavad ühte kohtueelse menetluse võimalikku uurimisversiooni. Apellatsioonis on täielikul jäätud tähelepanuta asjaolu, et sündmuskoha vaatlusel 1. septembril 2005 a. leiti Kasti tee 1 elamu juures kahe inimese laibad. Kannatanu V. Vilsaare laip asus pesuköögis. Laiba alt avastati pass ja pangakaardid V. Vilsaare nimele ning A. Männi ( Mänd ) laip pesuköögist 7 m. kaugusel muruplatsil. Kohtuarstlik ekspertiis tuvastas A. Männi laiba kehatüvel ja jalgadel marrastusi ja verevalumeid, mis võisid tekkida tömbi vägivalla toimel nii kõva tömbi eseme löökidest kui kukkumisel vast kõvu tömpi esemeid või pindu 1 päev enne surma saabumist. Surma põhjustas üldine allajahtumine. Sündmuskoha vaatlusel on pesuköögi seintel ja seal asunud asjadel leitud hulgaliselt verekahtlase ainega määrdumisi, millede proovid on uurimisasutus kriminaalasja juurde lisanud. Esimese astme kohtu otsuses osundatakse õigesti asjaolule, et kohtueelse kriminaalmenetluse käigus pole midagi tehtud verekahtlase aine päritolu väljaselgitamiseks. Samuti pole teostatud läbiotsimisi ega muid menetlustoiminguid saamaks tõendeid süüdistatava P. Mikkuse rõivastuse kohta, mis kinnitaksid või lükkaksid ümber süüdistatava P. Mikkuse ütluseid selles, et 28. augustil 2005.a. kandis ta jalas lahtise varba - ja kannaosaga kergeid suvejalatseid. Kohtueelse menetluse lõpus surnud kannatanu M. Eensalu kohtus avaldatud ütluste kohaselt jäid kannatanu V. Vilsaar ja A. Männi koos temaga pesuköögi põrandale magama. Süüdistatav P. Mikkus jäi pesuköögi katla peale istuma, kuna ta pidi koju ööbima minema. Järgmisel hommikul magas A. Mänd samas kohas põrandal, kuid kannatanu V. Vilsaar oli magamisasendit muutnud ja tema keha paljastunud. Hüüdmisele kannatanu V. Vilsaar ei reageerinud. Kannatanu M. Eensalu äratas A. Männi ja nad väljusid pesuköögist, et suunduda bussijaama, kuid kaotas A. Männi silmist. Teel bussijaama avastas kannatanu M. Eensalu käekella ja rahakoti puudumise. Kannatanu M. Eensalu enda löömisest midagi ei mäletanud. Oma käekella nägi ta süüdistatava P. Mikkuse käel 12. septembril 2005.a. ning süüdistatav P. Mikkus rääkinud talle, et oli võtnud käekella võla katteks. Kannatanule M. Eensalule mingit võlga ei meenunud. Tunnistaja Jaanis Laansalu ütlused tõendavad, et esmaspäeval ( kalendri järgi oli 29. august 2005.a. esmaspäev ) nägi ta pesuköögi põrandal paljastatud kehaga kannatanut V. Vilsaart. Kriminaalasja menetluse kestel pole selgunud, mis asjaoludel ja millal jõudis A. Mänd kohta, kus ta 1. septembril 2005.a. traumajälgedega ja allajahtumise tagajärjel surnuna leiti. Kriminaalasaja kohtueelsel menetlusel ja kohtulikul arutamisel pole saadud tõendeid, mis kummutaksid süüdistatava P. Mikkus ütluse selles, et kannatanu V. Vilsaar võttis kannatanul M. Eensalul tasukust raha, kuid süüdistatav seda enda kätte ei saanud. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooniga selles, et sündmuskohal ega seal asunud kannatanu V. Vilsaare ja A, Männi laipade vaatlusel pole kannatanu M. Eensalu rahakotti koos sularaha ja pangakaartidega leitud. Samas tuleb tõdeda, et seda rahakotti, sularaha ega pangakaarte

Apellatsioonis vaidlustab prokurör P. Mikkusele KarS § 113 järgi esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimist KarS § 121 järgi. Prokuröri hinnangul pole süüdistatava P. Mikkuse ütlused, kannatanult M. Eensalu käekella võlakatteks äravõtmise kohta, usaldusväärsed. Süüdistatava P. Mikkuse ütluste järgi olevat ta kannatanutele M. Eensalule ja V. Vilsaarele, kelle nime ta ei teadnud, laenanud 1800 kr. Pole usutav, et ilma kindla sissetulekuta süüdistataval oli aineline võimalus raha laenata või et ta laenas raha isikule, kelle nime ta ei teadnud. Vallavalituse iseloomustuse kohaselt on süüdistatav P. Mikkus töötu ning Maksu - ja Tolliametile ta 2005.a. tulu ei deklareerinud. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta süüdistatava P. Mikkuse ütlused, milles ta kinnitab, et nägi kuidas kannatanu V. Vilsaar kannatanu M. Eensalu rahakotist raha võttis. Seetõttu pole põhjust kahelda, et süüdistatav P. Mikkus röövis kannatanult M. Eensalult koos käekellaga ka rahakoti, sularaha ja telefonikaardi. Kannatanu M. Eensalu löömise järel ründas süüdistatav kannatanut V. Vilsaart. Arvestades viimase vigastusi pole tõenäoline, et kannatanu V. Vilsaar kannatanult M. Eensalult rahakoti ära võttis. Sündmuskoha vaatlusel kannatanu V. Vilisaare laiba juurest kannatanu M. Eensalu rahakotti ei leitud. Samuti kinnitab tunnistaja Jaanis Laansalu ütlus, et esmaspäeval, s.o. 29.augustil 2005.a. oli kannatanu V. Vilsaare laip pesuköögis samas asendis kui sündmuskoha vaatluse ajal 1. septembril 2005.a. Kannatanu M. Eensalu ütluste kohaselt tuli 28. augusti 2005.a. õhtul pesukööki süüdistatav P. Mikkus. Kannatanu M. Eensalu, kannatanu V. Vilisaar, hukkunud Arri Mänd jõud koos süütevedelikku. Järgmisel hommikul avastas kannatanu M. Eenasalu enda näol peksmise jälgi. Kannatanu V. Vilsaar lebas paljastatud kehaga pesuköögi põrandal ja puudutamisele ei reageerinud. Tema laup oli külm. Apellandi hinnangul tõendavad need asjaolud, et kannatanu V. Vilsaar oli 29. septembri 2005.a. hommikul surnud või kontaktivõimetu ega saanud kellegi teise isikuga konflikti astuda Kahtlustatavana ülekuulamisel ja ütluste olustikuga seostamisel on süüdistatav P. Mikkus tunnistanud, et ta lõi kannatanut V. Vilsaar jalaga kubeme piirkonda. Kohtuistungi võttis omaks kannatanu V. Vilsaare rusikaga näkku ja jalaga vastu jalga löömist. Süüdistatav on kriminaalasja menetluse kestel kannatanu V. Vilisaare löömise osas ütlusi muutnud. Kohus on jätnud tähelepanuta kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse selles, et kannatanul V. Vilsaarel esinenud kõik tervisekahjustused on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist ning võimalik, et kängitsetud jala löökidega. Apellandi hinnangul tõendab kohtuarstlik ekspertiis põhjuslikku seost süüdistatava P. Mikkuse tegevuse ja kannatanu V. Vilsaare surma vahel. Paljasõnaline on süüdistatav P. Mikkuse ütlus, et tema löögid kannatanu surma ei põhjustanud. Üldtuntud asjaoluna võivada löögid pähe ja rindkeresse kutsuda esile inimese surma. Seega nägi süüdistatav P. Mikkus kannatanu surma saabumise võimalust ette, kuigi seda endale eesmärgiks ei seadnud. Samas ei võtnud süüdistatav P. Mikkus ette mingeid abinõusid , vältimaks kannatanu surma saabumist. Seetõttu taotletakse ringkonnakohtult uue kohtuotsuse tegemist, millega P. Mikkus tunnistada süüdi KarS § 113 järgi ja karistada 7 a. vangistusega. Samuti tunnistada P. Mikkus süüdi kannatanult M. Eensalult rahakoti koos selles olnud 260 kr. sularaha ja telefonikaardi röövimises, jättes KarS § 200 lg.1 järgi mõistetud karistuse muutmata. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista P. Mikkusele lõplikuks karistuseks 7 a. vangistust. Mõista välja P. Mikkuselt Märjamaa Vallavalitsuse kasuks 1356 kr. ja sundraha 7500 kr. Veel taotleb prokurör kriminaaltoimiku lehekülgedel 2-29, 48-56, 69-72, 87-88, 98-102, 115- 117, 121-122, 132-134, 172 ja esimese astme kohtuistungi protokollide avaldamist.

Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada.

Asjaolud ja menetluse käik.

Üldmenetluse korras tehtud Pärnu Maakohtu 8. märtsi 2006.a. otsusega tunnistati P.M. süüdi: KarS § 121 järgi ja karistati 1 a. 6 kuu vangistusega; KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja karistati 5 kuu vangistusega; KarS § 200 lg.1 järgi ja karistati 2 a. vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 2 a. vangistust. Kannatanu Mati Eensalu tsiviilhagi jäi läbi vaatamata ja Märjamaa Vallavalituse tsiviilhagi jäi rahuldamata. P. Mikkus tunnistati süüdi: KarS § 199 lg.2 p.4 järgi selles, et tema, olles väheväärtusliku asja vastu või väheolulise varalise õiguse vastu toimepandud süüteo eest karistatud isikuks, 12. juulil 2005.a. Märjamaal, kaupluse Kati juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, salaja võttis ära kannatanu Ilvi Nõojärve jalgratta Sarda, väärtusega 2500 kr.; KarS § 121 järgi selles, et tema 28. augustil 2005.a. Märjamaal, Kasti tee 1 elamu hoovil asuvas pesuköögis, omavahelise tüli käigus, lõi kannatanut Valdek Vilsaart kaks korda rusikaga näkku ja jalaga kubeme piirkonda, vastu jalga, põhjustades elule mitteohtlikke tervisekahjustusi; KarS § 200 lg.1 järgi selles, et tema 28. augustil 2005.a. Märjamaal, Kasti tee 1. elamu hoovil asuvas pesuköögis, võõra vallasasja ebaseadusliku omandamise eesmärgil, lõi kannatanut Mati Eensalu rusikaga näkku ja võttis talt ära käekella, väärusega 40 kr. Süüdistatavale P. Mikkus oli kohtueelsele menetlusel esitatud süüdistus kannatanult M. Eensalult ka 25 kr. väärtusega rahakoti, 260 kr. sularaha ja 37 kr. maksnud telefonikaardi röövimises. Maakohtu otsuse põhiosa järgi pole P. Mikkuse süüd nende esemete röövimises kindlaks tehtud. Süüdistatavale P. Mikkusele KarS § 113 järgi inkrimineeritud kuriteo kvalifitseeris maakohus ümber KarS § 121 järgi. Maakohtu otsuse põhiosa kohaselt puuduvad piisavad tõendid süüdistatava P. Mikkuse poolt kannatanu Valdek Vilsaare tapmise kohta. Kohtuarstliku eksperdi arvamuse kohaselt saabus kannatanu V. Vilsaare surm peensoolekinniti rebendi ja peensoole vigastuse tõttu, mis tekkis tömbi vägivalla toimel – löökidest kõva tömbi esemega, s.h. kängitsetud jalaga. Elule mitteohtlike vigastustena konstateeriti mõlemapoolne roidemurd, koos verevalumitega. Kõik vigastused on trekitud lühikest aega enne surma saabumist - orienteeruvalt 2 ööpäeva enne kohtuarstlikku lahangut 2. septembril 2005.a.. Sündmuskohal pole leitud ühtegi kuriteoriistana kasutatud eset, s. h. jalatsit. Teada pole süüdistataval P. Mikkuse seljas olnud rõivaid ja jalatseid ega uuritud neid kannatanu verega määrdumise kindlakstegemiseks. Süüdistatava ütluste kohaselt kandis ta jalas n.n. „plätusid „. Sündmuskohal on leitud üks meeste king, kuid seda pole asitõendina vaadeldud. Asjaolu, et kannatanu kõik vigastused on tekitatud lühikese aja jooksul enne surma, ei tõenda, et surma põhjustanud vigastused tekitas süüdistatav P. Mikkus. Süüdistatav P. Mikkus on omaks võtnud kannatanud näkku, kubeme või jala piirkonda löömise, mis kattub kohtuarstliku eksperdi arvamusega kannatanu paremal oimul põrutushaava, vasaku silma verevalumi, marrastuste ja verevalumite esinemisest näol. Kannatanu V. Vilsaarega samas ruumis viibinud kannatanu Mati Eensalu ei mäletanud süüdistatava P. Mikkuse poolt tema enda ega kannatanu V. Vilsaare löömist. Samas ruumis viibis veel A. Mänd ( laip leitud samuti sündmuskoha vaatlusel ). Ruumis, kus asus kannatanu V. Vilsaare laip, leiti hulgaliselt verekahtlase ainega määrdumisi. Verekahtlase aine päritolu pole kindlaks tehtud.

Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus.

1-05-2054

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mail 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-05-2054 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelik Aava, Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk

Kriminaalasi P.M.e süüdistuses KarS § 121; § 199 lg.2 p.4; § 200 lg.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 8. märtsi 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja ringkonnaprokurör Aarne Pruus Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav P.M.

Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 8. märtsi 2006.a. otsus P.M.e suhtes jätta muutmata ja ringkonnaprokuröri Aarne Pruusi apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 8. mail 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.