1-06-678\1 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-678

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

26. aprillil 2006 Viru Maakohus koosseisus

kohtunik

Heli Väinaste

sekretäri

Enjar Malm juuresolekul

prokuröri

Ave Arnim

kaitsja

v.-adv. Lembit Nirgi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 06.04.2006 kriminaalasja

D.A, isikukood xxxx, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 klassi, elukoht xxxx , töökoht xxxx, varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld, - süüdistuses KarS § 201 lg 1 – 25 lg 2 järgi.

D.A on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul 02.11.2005 – 03.11.2005

Kadrina vallas Undla külas püüdis pöörata ebaseaduslikult enda kasuks UÜ-le Saviaugu kuuluvat ratastraktorit T-150 K reg nr 3115 ES väärtusega 25 000 krooni, müües traktori 3000 krooni eest J E ,

kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna maapind traktori asukohas oli soine, mistõttu ostjal ei õnnestunud traktorit ära viia.

Seega D.A, vastavalt oma ettekujutusele teost, püüdes pöörata valduses olevat võõrast vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, pani toime KarS § 201 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav D.A ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav D.A kinnitas kohtuistungil, et R T töötas selle traktori peal ja tõi selle traktori nende maja juurde,

parkides selle kuuri otsa. Süüdistatava D.A ütlustest nähtub, et traktoril võeti mootor maha ning traktor jäi kase alla seisma enne talle 1996.a. maade erastamist. Süüdistatava D.A väitel võis traktor seal seista alates 1994.a. Süüdistatava D.A sõnul oli tal kunagi R T traktorist juttu ja traktor pidi ära viidama tema maa pealt. Süüdistatav D.A ei ole öelnud, et see traktor oleks kuulunud talle, samas ei olevat ta teadnud, kellele see traktor kuulus. Süüdistatav D.A tunnistas,

et see traktor häiris teda ning kui tulid ühed mehed ja tegid pakkumise, et viivad traktori ära, siis otsustas ta traktori vanarauana maha müüa 5000 krooni eest. Süüdistatav D.A võttis omaks, et J E kauples hinna alla ja lõpuks jäi ta nõusse 3000 krooniga, sest tahtis sellest risust lahti saada, et hakata sinna tiiki ehitama. Süüdistatav D.A tunnistas, et ta oli J E öelnud, et viimane igaks juhuks küsiks R T käest, kes oli enne töötanud selle traktori peal. Süüdistatav D.A väitis, et J E pidi traktori kraanaga ära viima, kuid sellest, et traktor kavatsetakse katki lõigata, ei olnud juttu. Süüdistatava D.A sõnul oli traktor väga viletsas seisukorras ja seda ei saanud traktoriks lugeda. Süüdistatav D.A avaldas, et talle ei tulnud mõttessegi, et sellest võib tekkida probleem, kuivõrd traktor oli seal nii kaua seisnud. Süüdistatav D.A tunnistas, et ta oleks venna kaudu saanud 5000 krooniga samaväärse T-150 raami, kuid H T ei olnud sellega nõus. Süüdistatav D.A avaldas, et

tsiviilhagiga mittenõustumine oli tingitud sellest, et ta kartis, et seda raha nõutakse temalt kohe. Süüdistatav D.A tunnistas, et on võimeline kahe aasta jooksul tsiviilhagi hüvitama.

Kannatanu esindaja H T kinnitas kohtuistungil, et UÜ Saviaugu traktor T-150 tuli täiskomplektis neile üle, kui peale L. Pärna nimelise kolhoosi likvideerimist 01.04.1993 tekkisid ühistud. Kannatanu esindaja H T sõnul oli traktor töökorras. Kannatanu esindaja H T ütlustest nähtub, et R T , kes selle traktori peal ka töötas ja kes elas xxxx samas majas D.A, oli traktori kodus parkimise luba. Kannatanu esindaja H T avaldas, et traktoril hakkas käigukast streikima ning nad võtsid traktori pealt mootori maha ja panid teisele traktorile peale, kuid traktor ise jäigi R T maja õue peale kuuri otsa

seisma. Kannatanu esindaja H T kinnitas, et traktorilt võtsid nad veel hüdroaisad ära. Kannatanu

2

esindaja H T sõnul oli 02.11.2005 R T talle helistanud, öeldes, et traktor on kuidagi imelikult. Kannatanu esindaja H T väitel olid raam ja rattad gaasikeevitusega mitmeks osaks katki lõigatud, samuti olid ära varastatud hüdropumbad. Kannatanu esindaja H T sõnul oli traktor seal veel alles seetõttu, et õu oli pehme ning kuna olid liiga suured tükid, siis ei jaksatud neid puksiiri peale tõmmata. Kannatanu esindaja H T väitel pidi D.A teadma, et traktor on UÜ Saviaugu oma. Kannatanu

esindaja H T kinnitas, et nende sooviks on traktor taastada ning asi on traktori raamis, sest kui vanarauaks müüa, ei saa traktorist midagi.

Tunnistaja R T kinnitas kohtuistungil, et töötas selle traktori peal kas alates 1992.a. või 1993.a. ning algul L. Pärna nimelise kolhoosi Leikude osakonnas ja hiljem UÜ-s Saviaugu, kusjuures traktor seisis tema maja juures xxxx. Tunnistaja R T väitel on tegemist kahe pere elamuga, kus elab ka D.A

ning traktor seisis maja ja kuuri vahel, kus oli kõvem pinnas. Tunnistaja R T sõnul läks 1994.a. kevadtööde ajal traktoril käigukast katki ning traktor jäi 30-40 m elumajast ja parkimise kohast eemale vesise koha peale seisma, et päris hoovi peal ees ei oleks. Tunnistaja R T väitel läks samal aastal sügistööde ajal teisel traktoril mootor katki ja siis olid nad võtnud sellelt traktorilt mootori. Tunnistaja R T sõnul olid mingil ajal aastaid varem kadunud ära ka käigukasti hüdropumbad ja vahetult enne radiaatori sisu. Tunnistaja R T avaldas, et maade erastamine nende maja ümbruses toimus 1995.a.

ning selle maa, kus traktor oli peal, erastas D.A. Tunnistaja R T kinnitas, et tal oli D.A-ga juttu sellest, mis traktor see on ja miks see seal seisab ning nad olid helistanud ka H T , et traktor tuleks ära viia. Tunnistaja R T sõnul tahtis H T seda traktorit korda teha, kuid traktor oli 30 cm maasse vajunud ja seda traktorit ei saanud sealt kätte. Tunnistaja R T ütlustest nähtub, et talle oli

helistanud endine abikaasa ja küsinud, et kas ta on päeval kodus käinud, et on mingid autojäljed. Tunnistaja R T avaldas, et järgmisel päeval läks ta vara kohale ja nägi, et traktori raam ja rattamutrid olid puruks lõigatud.

Tunnistaja J E kinnitas kohtuistungil, et 2005.a. külas kohalikud rääkisid sellest traktorist T-150 ning nad läksid kohale vaatama. Tunnistaja J E väitel oli D.A seletanud, et tahab traktorit müüa, kuna see seisab tema maa peal ja segab teda. Tunnistaja J E ütlustest nähtub, et D.A tahtis algul saada 5000 krooni, kuid tema tingis 3000 või 4000 krooni peale. Tunnistaja J E sõnul oli D.A öelnud, et traktor on seal olnud juba 13-15 aastat. Tunnistaja J E väitel oli traktor kaua seisnud ja juba pealt sammaldunud, traktori kummid olid tühjad ja pragunenud. Tunnistaja J E hinnangul oli

traktori näol tegemist vanaraua hunnikuga. Tunnistaja J E ütlustest nähtub, et kui nad olid D.A-ga hinnas kokku leppinud, siis nädala möödudes läks ta D.A juurde ja maksis viimasele 1000 krooni ette, öeldes, et tuleb järgmisel päeval ja lõikab traktori puruks. Tunnistaja J E kinnitas, et ta käis ka koos oma kasupoja C T D.A töö juures, et viimast juurde kutsuda, aga D.A oli öelnud, et minge ise kohale ja lõigake. Tunnistaja J E võttis omaks, et nad lõikasid traktori raami

ja ratta poldid pooleks. Tunnistaja J E väitis, et kuna tõstukiga auto jäi kinni, siis ei saanud nad traktori tükke ära vedada. Tunnistaja J E sõnul oli ka D.A öelnud, et on mingi jama ja tema oli oma raha tagasi saanud.

Asitõendi ratastraktori T-150 K vaatlusprotokollist 22.11.2005 ning sinna juurde kuuluvatest fototabelitest (tl 18-22) nähtub, et tegemist on ratastraktoriga T-150 K, mille kabiini osa on valge ja

porilauad rohelise värvusega. Traktoril puudub mootor ja esikapott. Traktor koosneb kahest osast, kuna traktori raam on keskelt keevitusega pooleks lõigatud. Ratastraktori nelja ratta kinnituspoldid on

samuti keevitusega katki lõigatud. Koopiast UÜ-le Saviaugu kuuluva ratastraktori T-150 K reg nr 3115 ES registreerimistunnistusest (tl 4) nähtub, et ratastraktori väljalaske aasta on 1984.

Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistatav D.A pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et ratastraktor T-150 K reg nr 3115 ES jäi seisma 1994.a. selle traktori peal viimati töötanud

R T juurde, kes elas süüdistatava D.A-ga samas kahe pere elamus xxxx. Peale maade erastamist kas 1995.a. või 1996.a. jäi nimetatud traktor seisma süüdistatavale D.A-le kuuluva maa peale. Süüdistatav D.A ei ole väitnud, et see traktor oleks tema oma. Samas seisis traktor ühes ja samas kohas juba 11 aastat ja süüdistataval D.A oli soov vabaneda tema maal seisvast traktorist, et hakata sinna tiiki ehitama. Süüdistatav D.A ei teinud omalt poolt midagi selleks, et

3

otsida üles traktori omanik ja informeerida viimast tekkinud olukorrast. Süüdistatav D.A otsustas müüa traktori 3000 krooni eest vanarauana J E , kuid maapind traktori asukohas oli soine, mistõttu J E ei õnnestunud traktori tükke ära vedada. Kui süüdistatav D.A oleks müünud oma traktorit, siis ei oleks ta öelnud J E , et viimane igaks juhuks küsiks R T käest, kes oli enne töötanud selle traktori peal.

KarS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra

vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Kaitsja leiab, et kuna tema

kaitsealusel D.A on tekkinud igamisega vallasomand traktorile, siis tuleb ta õigeks mõista. AÕS § 110 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie

aasta jooksul nagu omanik. Valdaja peab kogu igamisaja jooksul arvama, et ta on omanik ja mitte

ajutine kasutaja ning et ta ei riku kellegi õigusi. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu põhjusel, et süüdistatav D.A ei ole kunagi traktorit enda omaks pidanud. Omastamise objekt peab olema teo toimepanija jaoks võõras ehk teiste sõnadega omastamise objekt peab kuuluma mõne teise isiku vara hulka. Lihtsamalt öeldes omastada saab isiku valduses olevat asja, mis on omastaja jaoks võõras.

Süüdistatava D.A poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 201 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud, sest ta vastavalt oma ettekujutusele teost püüdis pöörata valduses

olevat võõrast vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest maapind traktori asukohas oli soine, mistõttu ostjal ei õnnestunud traktorit ära viia. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust, kuid süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu arvates pani süüdistatav D.A kuriteo toime kaudse tahtlusega.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja

isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava D.A karistust kergendavad süü

tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse

mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava D.A isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat D.A ei ole varem kriminaalkorras ega väärtegude eest karistatud. Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida, et kuriteo toimepanemist soodustas asjaolu, et UÜ Saviaugu hoidis oma vara pikemat aega süüdistatavale D.A-le kuuluva maa peal. KarS §

201 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohtu arvates

süüdistatava D.A karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest lisaks rahalisele karistusele tuleb tasuda tsiviilhagi. Kohus leiab, lähtudes eeltoodust, et süüdistatavat D.A tuleb toimepandud kuriteo eest karistada vangistusega, milline on minimaalne ja millise võib tema suhtes KarS § 74 alusel jätta tingimisi kohaldamata, määrates talle sealjuures minimaalse pikkusega katseaja.

AS Viru Talutehnika on 19.12.2005 teinud UÜ-le Saviaugu traktori T-150 komplektse raami

hinnapakkumise ning hind koos käibemaksuga on olnud 15 260 krooni (tl 34). Kriminaalasjas on kannatanu UÜ Saviaugu esindaja H T esitanud tsiviilhagi samas summas. KrMS § 310 lg 1 sätestab,

et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tsiviilhagi otsustamisel peab kohus antud juhul

lähtuma kõigist tõenditest kogumis ning arvestama seda, missuguseid reaalseid kulutusi peab kannatanu esindaja tegema selleks, et viia traktor sellisesse tehnilisse seisukorda, milline see oli enne

kuriteosündmust. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et UÜ Saviaugu tsiviilhagi kuulub

rahuldamisele osaliselt summas 10 000 krooni, sest traktori üldine tehniline seisukord ei eelda vältimatult, et kindlasti oleks vaja muretseda uus raam.

4 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada D.A KarS § 201 lg 1 – 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui D.A ei pane kaheksateistkümne kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustuse.

Määrata D.A katseajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada D.A heastama kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt alates 2006.a. maikuust 600 krooni.

D.A-le määratud katseaja alguseks lugeda 26.04.2006.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld D.A suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista D.A-lt (elukoht xxxx) 10 000 (kümme tuhat) krooni UÜ Saviaugu (arvelduskonto nr 10502002233004 SEB Eesti Ühispangas) kasuks tsiviilhagi katteks.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista D.A-lt (elukoht xxxx ) menetluskuluna sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 3115.20 (kolm tuhat ükssada viisteist krooni ja 20 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o.

475.20 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi määratud korras süüdistatava D.A kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.A-lt (elukoht xxxx ) menetluskuluna määratud kaitsjale makstu tasu 3115.20 (kolm tuhat ükssada viisteist krooni ja 20 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja selles osalemise eest.

Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

5

Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste

Ärakiri õige Kohtunik Heli Väinaste

Viru Ringkonnakohus 04.09.2006.a. otsustas:

Viru Maakohtu 26.04.2006.a. otsus D.A süüdistuses KarS § 201 lg 1- §25 lg 2 järgi tühistada täielikult ning mõista D.A kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks. Kaitsja Lembit Nirgi apellatsioon rahuldada.

Kohtuotsus jõustus: Riigikohtu kohtumäärusega 01.novembril 2006 a. .

Nooremreferent Ingrid Opmann