1-05-656\9 · Tartu Ringkonnakohus

1-05-656

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2006 Tartu Kriminaalasja number 1-05-656 (05260200206) Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maili Lokk Kohtuistungisekretär Piia Saar Kriminaalasi T.B süüdistuses KarS § 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 20. detsembri 2005 otsus Apellatsiooni esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa Prokurör Aro Siinmaa Süüdistatav T.B

varem kriminaalkorras karistatud neljal korral Kaitsja advokaadid Kristiina Lee ja Nele Tammemäe. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 4 p 4 tühistada Tartu Maakohtu 20. detsembri 2005 kohtuotsus osaliselt, see on T.B-le KarS § 329 järgi mõistetud karistuse osas. Mõista T.B-le KarS § 329 järgi karistuseks kaks kuud vangistust.

T.B karistuse kandmise aja algust lugeda

2 karistuse kandmisele asumise päevast. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 11. aprillist 2006.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 27. aprillist 2006.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni

Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 28. aprillist 2006.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 20.12.2005 otsusega tunnistati T.B süüdi KarS § 329 järgi ning mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 250 päevamära, s.o 12 500 krooni.

Maakohus arutas T.B süüdistust KarS § 329 järgi selles, et tema isikuna, keda on

Lääne-Viru Maakohtu 12.01.2005 otsusega kriminaalasjas nr 1-9/05 KarS § 424 alusel

mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes karistatud 6 kuulise vangistusega, milline

karistus on KarS § 69 alusel asendatud 360 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 9 kuud, ja

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, mis on 01.02.2005 ARK Rakvere büroo poolt pööratud täitmisele, juhtis 28.02.2005 kella 09.30 ajal Tartus Vabaduse puiesteel

mootorsõidukit Mercedes Benz, reg.märgiga 005 AUB, pannes sellega toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. T.B tunnistas ennast süüdi talle esitatud süüdistuses. Maakohus karistuse mõistmisel arvestas, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks

isiku süü. Samuti arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. T.B käitumises karistust raskendavad asjaolud puudusid. Karistust kergendavaks asjaoluks oli T.B puhtsüdamlik kahetsus.

Karistusregistri teatise kohaselt on T.B varem kriminaalkorras karistatud neljal

korral, põhilistelt varavastaste kuritegude, kuid ühel korral ka liiklusalase kuriteo eest. Väärteokorras on teda liiklusalaste süütegude toimepanemise eest karistatud kolmel korral. T.B

töökohtadest OÜ-st Reinland ja OÜ-st Arrolton antud iseloomustused on positiivsed. Mõlemast iseloomustusest nähtub, et T.B tuleb oma töökohustustega hästi toime, kolleegina on ta sõbralik, meeldiv ja abivalmis. Ka Rakvere Elu Sõna koguduse pastor

on süüdistatavat iseloomustanud kui sõbralikku, lõbusat ja heasüdamlikku inimest, kes jõudumööda on toetanud nii kogudust kui ka noortekeskust Stopp. T.B ülalpidamisel on kaks alaealist last.

Mitte-eelistades eripreventiivseid kaalutlusi teistele teguritele, vaid arvestades ka isiku süü

suuruse ning õiguskorra kaitsmise huvidega, leidis maakohus, et T.B puhul on

karistuse eesmärkide saavutamine võimalik kergemaliigilise, st rahalise karistuse kohaldamisega. Maakohus leidis, et kuriteo asjaolusid arvesse võttes ei ole T.B süü

suur. Samuti tuleb silmas pidada seda, et T.B on oma teo taunimisväärsusest aru

saanud ja tegu siiralt kahetsenud. Vähetähtis ei ole seegi, et T.B on ära teinud üldkasuliku töö tunnid, millega asendati tema eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristus.

See näitab, et T.B on õiguskorra suhtes positiivselt häälestatud - ta tunnistab oma rikkumisi ja soovib neid heastada. T.B on alaealised lapsed ja töökoht, kus teda on

3

iseloomustatud kui tublit töömeest ja sõbralikku kolleegi. Vangistuse kohaldamine tooks

endaga kaasa T.B stigmatiseerimise ning töiste ja sotsiaalsete sidemete katkemise,

mis edasises perspektiivis pigem soodustab kui hoiab ära isiku kriminaalsete kalduvuste kinnistumist. Ainuüksi see asjaolu, et eelmise kuriteo eest karistati T.B vangistusega, ei ole

piisavaks argumendiks karistada teda ka seekord mitte vähemaga kui vangistusega. Käesoleval juhul pani süüdistatav toime teiselaadilise rikkumise. Eelmisel korral karistati teda

joobeseisundis juhtimise eest, mis seekordse lisakaristuse kandmisest kõrvalehoidumisega võrreldes on raskem kuritegu. Seega on õiglane T.B karistada rahalise karistusega selle keskmises määras, s.o 250 päevamäära ulatuses, summas 12 500 krooni.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu

otsuse T.B-le KarS § 329 järgi mõistetud rahalise karistuse osas ning teha uus otsus, millega mõista T.B-le karistuseks 2 kuud vangistust.

Apellatsiooni kohaselt on kõik T.B kohta esitatud iseloomustused sisult

väheinformatiivsed ning üldsõnalised, üheski neist ei käsitleta T.B suhtumist

õiguskorda, mis omaks tähtsust konkreetsele rikkumisele hinnangu andmisel. Seega ei saa

nõustuda järeldusega, et T.B karistamine vangistusega eelmise kuriteo eest ei ole

piisavaks argumendiks karistada teda ka seekord mitte vähemaga kui vangistusega. Lääne- Viru Maakohus karistas 12.01.2005 T.B vangistusega ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, kohtuotsus pöörati lisakaristuse osas täitmisele 01.02.2005 ning juba 28.02.2005 tabati T.B mootorsõidukit juhtimast, s.o karistuse kandmisest kõrvale hoidumas. Lääne-Viru Maakohtu 12.01.2005 otsusest ning väärteokaristuste õiendist nähtub,

et esmaselt karistati T.B 05.07.2004 väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest

joobeseisundis 13 620 kroonise rahatrahviga. Juba 24.07.2004 pani T.B toime samasisulise teo kahel korral, see on kell 17.10 ja kell 19.23, millest nähtub, et isegi kuriteo

toimepanemiselt tabamine ei olnud piisavaks argumendiks mõjutamaks T.B

edasisele seaduskuulekusele. Käesoleva süüdistuse sisuks olevad sündmused osundavad, et T.B kuritarvitas talle antud võimalust ega õigustanud talle vangistuse asendamise näol tehtud mööndust, pannes uue kuriteo toime vähem kui kahe kuu möödumisel süüdimõistva

kohtuotsuse kuulutamisest. Seega ei saa nõustuda järeldusega, et T.B oli kohtuliku arutamise ajaks oma teo taunimisväärsusest aru saanud ning seda siiralt kahetses. T.B

karistamine kuritegude jätkuva toimepanemise korral kergemaliigilisema karistusega on vastuolus karistuse mõistmise üldiste põhimõtetega. Selline konstruktsioon on põhjendamatu nii üld- kui eripreventiivses mõttes, sest ei rõhuta õiguskorra igakülgse järgimise vajadust ja

jõustunud kohtuotsuse vääramatust ega aita kaasa T.B suhtumise muutmisele. T.B süüd ja isikut iseloomustavaid asjaolusid kaaludes on kohane tema karistamine käsitletava teo eest vangistusega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtus prokurör toetas apellatsiooni selles toodud motiividel. Süüdistatav ja kaitsjad palusid apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Kaitsjad eelnevalt esitasid ka kirjaliku seisukoha apellatsiooni suhtes ja selle lisana

kontoväljavõtte, millest nähtub, et T.B on 20. ja 21.12.2005 tasunud talle kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse ning menetluskulud (lk 85-87).

Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava,

kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4 Maakohtu otsus kuulub vastavalt KrMS §-le 338 p 4 tühistamisele T.B-le mõistetud karistuse osas.

Maakohus on küll karistuse mõistmisel (lk 77-78) viidanud KarS §-s 56 sätestatule, kuid ringkonnakohus leiab, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Maakohus, mitte-eelistades eripreventiivseid kaalutlusi teistele teguritele, vaid arvestades ka

isiku süü suuruse ning õiguskorra kaitsmise huvidega, leidis, et T.B puhul on

karistuse eesmärkide saavutamine võimalik kergemaliigilise, st rahalise karistuse kohaldamisega. Maakohus leidis, et kuriteo asjaolusid arvesse võttes ei ole T.B süü suur. Samuti arvestati, et T.B on oma teo taunimisväärsusest aru saanud ja tegu siiralt

kahetsenud. Veel arvestati, et T.B on ära teinud üldkasuliku töö tunnid, millega asendati tema eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristus. Sellest järeldati, et T.B

on õiguskorra suhtes positiivselt häälestatud - ta tunnistab oma rikkumisi ja soovib neid heastada. Karistuse liigi valikul arvestati, et T.B on alaealised lapsed ja töökoht, kus

teda on iseloomustatud kui tublit töömeest ja sõbralikku kolleegi. Vangistuse kohaldamine

tooks endaga kaasa T.B stigmatiseerimise ning töiste ja sotsiaalsete sidemete

katkemise, mis edasises perspektiivis pigem soodustab kui hoiab ära isiku kriminaalsete

kalduvuste kinnistumist. Maakohus leidis, et ainuüksi see asjaolu, et eelmise kuriteo eest karistati T.B vangistusega, ei ole piisavaks argumendiks karistada teda ka seekord

mitte vähemaga kui vangistusega. Käesoleval juhul pani süüdistatav toime teiselaadilise

rikkumise. Eelmisel korral karistati teda joobeseisundis juhtimise eest, mis seekordse lisakaristuse kandmisest kõrvalehoidumisega võrreldes on raskem kuritegu. Seega leiti, et on õiglane T.B karistada rahalise karistusega.

Eeltoodust nähtub, et maakohus on rõhutanud T.B perekondlikku (lk 63-64 ja 70) ning tööalast (lk 68-69) olukorda ja sellest lähtudes leidnud, et vangistuse kohaldamine tooks

endaga kaasa tema töiste ja sotsiaalsete sidemete katkemise. Seega on liigset tähelepanu

pööratud süüdlase isiku käesolevat olukorda iseloomustavatele andmetele. Ringkonnakohus

märgib, et isikut ei saa arvestada iseseisva tegurina, lahutatult toimepandud süüteost.

Maakohus leidis, et kuna ta on ära teinud üldkasuliku töö tunnid, millega asendati tema

eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristus, siis T.B on õiguskorra suhtes

positiivselt häälestatud, sest tunnistab oma rikkumisi ja soovib neid heastada.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et T.B on õiguskorra suhtes positiivselt häälestatud. Ta mõisteti süüdi KarS § 329 järgi, mis on õigusemõistmisevastane süütegu. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonis toodud seisukohaga, et karistuse mõistmisel

õigusemõistmise vastu suunatud süüteo eest tuleb arvestada süüdistatava suhtumist õiguskorda tervikuna. T.B on varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud (lk 3-4, 9-10 ja 48-50). Olles karistatud 12.01.2005 KarS § 424 järgi, pani T.B uue

kuriteo toime juba 28.02.2005, seega väga lühikest aega peale kohtuotsust. 12.01.2005

kohtuotsusega (lk 3-4) karistati teda 6 kuulise vangistusega, mis asendati 360 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 9 kuud ja üldkasuliku töö tegemise

ajal kohustati T.B järgima KarS §-s 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid.

Ringkonnakohus leiab, et kuna T.B pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, siis see näitab, et tegemist ei ole seadusekuuleka kodanikuga. Seda järeldust kinnitab ka fakt, et peale 28.02.2005 toimepandud kuritegu on ta lisaks veel 22.04.2005 toime pannud liiklusalase väärteo, mille eest karistati rahatrahviga (lk 50). Eeltoodu näitab, et T.B poolt õigusrikkumiste toimepanemine ei ole juhusliku iseloomuga, vaid seda võib nimetada süstemaatiliseks. Tema suhtumine õiguskorda on nihilistlik ning rahalised mõjutusvahendid ei ole olnud piisavad täitmaks preventiivset eesmärki. Talle rahalise karistuse mõistmine antud

juhul ei taga õiguskorra igakülgse järgimise vajadust ega rõhuta jõustunud kohtuotsuse

vääramatust. Seda näitab mingil määral ka fakt, et T.B, ootamata ära kohtuotsuse

jõustumist, juba peale otsuse kuulutamist samal päeval tasus ära talle määratud rahalise

5

karistuse (lk 87). Kaitsjad väidavad eeltoodule viidates (lk 86), et T.B-le rahalise

karistuse mõistmine täidab karistuse eripreventiivset eesmärki. Ringkonnakohus ei leia, et

ootamata kohtuotsuse jõustumist, tasudes koheselt talle mõistetud rahalise karistuse,

tähendab see T.B puhul kindlasti karistuse eripreventiivse eesmärgi täitumist. Ringkonnakohtus ütles ta järgmist: „Maksin sellepärast kohe kõik ära, et karistus oleks kantud ja asi korras“ (lk 91). See näitab tema arusaama, et makstes rahalise karistuse ära, ongi sellega karistus kantud ja „asi korras“. Samas oli ta peale kohtuotsuse kuulutamist teadlik, et prokurör esitab karistuse peale apellatsiooni. T.B ja kaitsjad ei esitanud vastuväiteid prokuröri

poolt ringkonnakohtus öeldule: „Mina avaldasin koheselt peale kohtuistungit, et teen

apellatsiooni“ (lk 91). Ringkonnakohus leiab, et see ei väljenda erilist seadusekuulekust ja

arusaamist karistuse eripreventiivsest eesmärgist, et kohe peale kohtuotsuse kuulutamist

rahaline karistus ära tasuti, seda enam, et ei olnud kindel, kas see karistus nii jääb, kuna prokurör ei olnud nõus sellise karistusega ja lubas teha apellatsiooni, mida ta ka tegi.

Eeltoodu näitab, et T.B karistustundlikkus rahaliste mõjutusvahendite suhtes ei ole selline, mis aitaks nende mõjutusvahenditega tema suhtes seadusekuulekust tagada. Järelikult

on vaja kohaldada rangemat karistusliiki – vangistust – suunamaks teda õiguskuulekale käitumisele. Karistuse mõistmisel õigusemõistmise vastu suunatud süüteo eest tuleb arvestada

ka positiivset üldpreventsiooni, mille eesmärk on avaldada õiglase karistusega sellist mõju,

mis kinnitab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Ringkonnakohus

leiab, et T.B-le mõistetav kahe kuuline vangistus on õiglane karistus, mis teenib eelpool toodud eesmärke.

Maakohus luges T.B karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse.

Apellatsioonis sellega ei nõustuta ja väidetakse, et T.B ütlustest nähtus pigem kahetsus vahelejäämise ning paratamatult järgneva karistuse, mitte õigusvastase teo kui sellise suhtes. Apellatsioonis väidetu ei vasta kohtuistungi protokollis kajastatule. Nii on T.B

oma kaitsja küsimusele, et millised oleks teie enda järeldused oma teole, vastanud: „ma

kahetsen täielikult seda, ma ei oska seletada seda“ (lk 60). Viimases sõnas on T.B öelnud: „ma kahetsen ja olen kindel 110%, et enam seda ei juhtu“ (lk 62). Eeltoodust lähtudes oli maakohtul alus kergendava asjaoluna käsitleda puhtsüdamlikku kahetsust. Kuna rohkem kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud, siis selle ühe kergendava asjaolu esinemine ei ole antud

juhul sellise määrava tähtsusega, et annaks alust apellatsioonis taotletud kahe kuulist vangistust vähendada. Selleks ei anna alust ka T.B perekondlik ja tööalane olukord.

Samuti ei mõjuta apellatsioonis taotletud karistuse suurust asjaolu, et T.B on talle mõistetud rahalise karistuse ja menetluskulud ära tasunud. Kohtuotsuse täitmise lubatuse sätestab KrMS § 410 ja selle kohaselt pööratakse täitmisele ainult jõustunud kohtuotsus. Kuna

antud kohtuotsus ei olnud jõustunud, siis ei olnud T.B mingit õiguslikku alust rahalist karistust ära tasuda, seda enam, et kohtuotsuses oli näidatud tasumise kord ja otsuse sai T.B 20.12.2005 kätte (lk 73). Kohaldatav ei ole ka KarS § 68 lg 1, mille kohaselt ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, sest T.B ei ole käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibinud.

Mati Kartau Tiit Lõhmus Maili Lokk