1-05-1653\4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 1-05-1653

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid

Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 13.aprillil 2006.a., Tallinn Jüri Paap, Ivi Kesküla, Malle Preimer Tatjana Derkatš

Harju Maakohtu 14.02.2006.a. kohtuotsus V.T. süüdistuses süüdistatav V.T., kannatanu Nikolai Kivistik Ave Eisel adv. Natalja Lausmaa

Harju Maakohtu 14.02.2006.a. kohtuotsus V.T.

süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2 Asjaolud ja menetluse käik

Apelleeritud kohtuotsusega

V.T., sünd., , alalise töökohata, varem kriminaalkorras karistamata, vahi all,

tunnistati süüdi Georg Nikitini tapmises 21.06.2005.a. ajavahemikus kella 20.00

kuni 20.50 Tallinnas Vilmsi tn. 50 maja juures, mil ta alkoholijoobes lõi

G.Nikitinile telliskiviga ja metallist kanalisatsioonikaevuluugiga pähe. Kannatanu suri saadud kehavigastustesse sündmuskohal.

Tegu kvalifitseeriti KarS § 113 järgi, süüdlase karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja menetleti maakohtus lihtmenetlusena, vähendati

seda karistust KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra, kandmisele kuuluvaks

karistuseks mõisteti 6 aastat ja 8 kuud vangistust. Süüdlaselt mõisteti välja

sundraha ja menetluskulud, samuti 10 843 krooni Nikolai Kivistiku kasuks seoses tapetu matmisega.

Apellatsioonid ja taotluste sisu

Süüdistatav V.T. leiab, et kohus jättis tähelepanuta tema poolt antud ütlused, et

tapmisele eelnenud sõnavahetuse käigus sõimas narkojoobes viibiv G.Nikitin teda ja ähvardas „maha lüüa“, mida tema võttis kui tapmisähvardust. Seda olevat eeluurimisel kinnitanud ka tunnistaja Mai Lill. Teades G.Nikitini agressiivsust

tülide käigus ja käitumise ettearvamatust joobnuna kartis kaebaja oma elu

pärast. Liikudes üle staadioni lähenes G.Nikitin äkki talle ja karjus „Löön su

kasti!“, millest kaebaja sattus paanikasse, haaras maast pooliku telliskivi ja

ümber pöörates lõi sellega ähvardajale pähe. Pärast seda tegutses ta afekti seisundis viibides, tapmise kavatsust tal polnud.

Neil asjaoludel taotleb süüdistatav kvalifitseerida tema käitumine tapmisena enesekaitse piiride ületamisel ja vähendada mõistetud karistuse määra.

Kannatanu N.Kivistik leiab, et süüdlasele on mõistetud liialt leebe karistus ja

palub karistada teda karistuse maksimaalmääras, kannatanu pea tellisega ja

kanalisatsiooniluugiga sodiks peksmisel ei saa olla juttu enesekaitsest. Tapetu polnud kunagi vägivaldne, mida võivad kinnitada tänavanaabrid. Kaebaja heidab veel ette, et küsitletud pole V.T.i tänavanaabreid.

3

Ringkonnakohtu seisukoht

Ükski menetluspool pole vaidlustanud, et G.Nikitinile tekitas surma põhjustavad

kehavigastused nimelt süüdistatav V.T.. Apelleeritud kohtuotsuses kajastuvad

maakohtu põhjendused järeldustele, et seejuures V.T. ei viibinud hädakaitse seisundis ja ta käitus tahtlikult. Just neid järeldusi süüdistatav vaidlustab.

Puudub vajadus käesolevas kohtuotsuses veelkordselt käsitada tõendeid, et

G.Nikitini surma põhjustas V.T.. Ringkonnakohus nõustub täiel määral maakohtu käsitlusega ja järeldustega väidetud hädakaitse seisundist ja käitumise

tahtlusest. Kolleegium peab eriliselt vajalikuks rõhutada seda osa V.T.i enese ütlustest, et ta arvas, et teda rünnatakse, telliskiviga kannatanule näkku lüües ta ei veendunud selle ohu reaalses olemasolus, kannatanu „oleks temale reaalselt

võib-olla vigastusi tekitanud, ta ei jäänud seda ootama“ (tl. 97). Ka on ta ise

kinnitanud kriminaalasja uurimise käigus, et esmasest kiviga löömisest

kannatanu kukkus, sellele vaatamata lõi maas lamavat kannatanut

kanalisatsiooniluugiga vastu pead (tl. 89). Et V.T. tõesti jätkas maas lamava

G.Nikitini löömist, on kinnitanud ka tunnistajad H.Poobus ja M.Lill.

Kolleegiumi arvates kiviga näkku lüües ja reaalselt vastupanu mitteosutavale

maaslamavale kannatanule elutähtsasse piirkonda lüües soovis süüdistatav G.Nikitini surma saabumist. Neil asjaoludel tuleb süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata. Asjas ei oma tähtsust, kas kannatanu surm saabus esmase kiviga

löömise tagajärjel või löögist kaevuluugiga, kõik löögid teostati lühikese ajavahemiku kestel ja olid kantud ühtsest tahtlusest.

KarS § 113 sanktsiooniks on vangistus tähtajaga 6-15 aastat. Maakohtu otsuses

on näidatud, millised asjaolud mõjutasid V.T.ile nimelt 10 aastase vangistuse

s.o. sanktsiooni keskmise määra piiridesse jääva karistuse mõistmist: tegemist

on I astme jõhkral viisil toimepandud raske isikuvastase kuriteoga, mille kindlakstegemisele aitas V.T. oma süü tunnistamisega aktiivselt kaasa. Viimast

asjaolu pidas maakohus vastutust kergendavaks asjaoluks. Varem pole V.T.i

kriminaalkorras karistatud. Kolleegiumi arvates on maakohus süüdlase karistamisel käesoleval juhul järginud kõiki seaduses nimetatud nõudeid, KarS

§-s 56 lg 1 nimetatud õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Neil asjaoludel tuleb

N.Kivistiku apellatsioon jätta rahuldamata. Apellatsioonis nimetatud vajadus küsitleda isikuid, kes võivad iseloomustada G.Nikitinit, ei ole asjakohane, sest

süüdistatavaks on teine isik. Mõistetud karistuse vähendamine 1/3 võrra on lühimenetluses KrMS § 238 lg 2 kohaselt seaduslik.

4 Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Jüri Paap Ivi Kesküla Malle Preimer