1-06-1334\1 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-1334

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

13. aprillil 2006 Viru Maakohus koosseisus

kohtunik Heli Väinaste

sekretäri

Enjar Malm juuresolekul

prokuröri

Marge Voogma

kaitsja

v.-adv. Kristel Vedro osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 31.03.2006 kriminaalasja

T.I, isikukoodxxxx, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus,

elukoht xxxx, ei tööta, invaliidsuspensionär töövõimekaotusega 60 %, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 3-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld, - süüdistustes KarS § 266 lg 1, 121 järgi.

T.I on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 16.06.2005 kella 20.30

paiku xxxx asuvas korrusmajas tungis ebaseaduslikult omaniku tahte vastaselt lukustamata uksest sisenedes oma naabri I T.I .

Seega T.I, tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi, pani toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.I on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 16.06.2005 kella 20.31

paiku xxxx asuvas I T korteris isiklikest suhetest ajendatuna lõi käes oleva telefoniraamatuga lapseealist M T (isikukood xxxx) ühe korra vastu õlga ja ühe korra

vastu vasakut põske ning seejärel lõi sama telefoniraamatuga ühe korra vastu nägu temalt toimunu kohta selgitust nõudnud M T alaealist venda R T (isikukood ), kes

löögi tagajärjel kaotas tasakaalu ja kukkus selili, põhjustades oma tegevusega kannatanutele füüsilist valu.

Seega T.I, lüües teisi inimesi ja põhjustades neile füüsilist valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav T.I ennast temale esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud.

Süüdistatav T.I ei mäletanud kohtuistungil midagi sellest, mis toimus

16.06.2005, sest tal oli eelmisel päeval järjekordne haigushoog, mille põhjustasid kõrgvererõhutõbi ja probleemid südamega ning ta oli voodis. Samas mäletas süüdistatav

T.I seda, et talle käidi 16.06.2005 ravimeid andmas. Süüdistatava T.I väitel oli ühel päeval hakanud I T teda kiusama, parkides oma auto nii, et

tema ei saanud oma autoga välja. Süüdistatava T.I sõnul on pidevalt T korteris kõva muusika, kuid seda ta neile öelnud ei ole. Süüdistatava T.I ütlustest nähtub, et T perega ta ei suhtle, nad isegi ei ütle talle tere. Süüdistatav T.I

on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna kahtlustatavana (tl 13) öelnud, et „Millalgi selle aasta mais lollitati mind uksekellaga, lasti ukse taga kella ja siis pandi

jooksu. Ühel korral jäin passima ja nägin kahte poissi ära jooksmas, kelledest ühena tundsin ära T poja“. Süüdistatav T.I kinnitas kohtuistungil, et kooli ajal

2

mitu päeva jutti mingid poisikesed andsid tema korteri uksekella, aga ta ei tundnud kedagi ära, ta vaid arvas, et üks neist poisikestest on T poeg.

Kannatanu M T kinnitas kohtuistungil, et ta tahtis minna alla ema sõbranna lapsele

trepikojaust avama, aga ta ei jõudnud veel trepist alla, kui tuli tädi Tiiu, kes ütles

kõvema häälega, et „kas siin majas rahu saab või ei saa“. Kannatanu M T ütlustest nähtub, et ta hakkas tädi Tiiut kartma ja läks uuesti oma korterisse tagasi. Kannatanu M

T tunnistas, et ta jõudis teleka juurde, kui tuli tädi Tiiu ja lõi talle sõnagi lausumata raamatuga vastu vasakut põske, mispeale tema hakkas nutma. Kannatanu M T sõnul oli tal valus. Kannatanu M T väitel oli vend küsinud, et „mis toimub“ ja siis oli tädi Tiiu löönud venda ka vastu põske, läinud välja ja pannud pauguga ukse kinni.

Kannatanu R T kinnitas kohtuistungil, et 16.06.2005 oli ta üksi köögis, aga õde M T ja T R olid suures toas. Kannatanu R T tunnistas, et algul kuulis ta mingeid hääli ja

läks siis suurde tuppa vaatama, nähes, et T.I lõi tema õde M T kollast

värvi telefoniraamatuga ühe korra vastu õlga ja ühe korra vastu vasakut põske, mispeale õde M T oli hakanud nutma ja läinud oma tuppa. Kannatanu R T sõnul oli ta küsinud, et „mis siin toimub“ ja siis oli tulnud T.I ning löönud ka teda selle

raamatuga vastu põske, mille tagajärjel tema oli kaotanud tasakaalu ja kukkus.

Kannatanu R T väitel oli T.I läinud seejärel toast välja ja pannud ukse pauguga kinni. Kannatanu R T tunnistas, et tal oli valus, kui teda löödi. Kannatanu R T väitel oli õde M T talle öelnud, et hakkas trepist alla minema, et alt trepikojaust lahti teha, kuid alla ta ei olevat jõudnudki, kui nägi, et T.I tuleb raamatuga talle vastu. Kannatanu R T ütluste kohaselt oli õde M T tulnud seejärel jooksuga trepist

üles tagasi, jõudmata tõmmata korteri ust kinni. Kannatanu R T sõnul paikneb T.I korter nende korteri all. Kannatanu R T väitel ei ole tema ega õde M T käinud T.I korteri uksekella laskmas.

Kannatanu I T kinnitas kohtuistungil, et 16.06.2005 oli ta kodust ära, aga talle helistati

ja kuskil tunni aja pärast oli ta kodus, nähes maja ees kahte politseinikku, kes olid käinud T.I juures. Kannatanu I T tunnistas, et koju jõudes nägi ta šokis

tütart, kes lausa värises. Kannatanu I T sõnul tütrel väliseid vigastusi ei olnud, aga

rahunemine võttis tal 1-1,5 tundi aega. Kannatanu I T oli koju jõudes laste käest kuulnud, et T.I tungis nende korterisse ja ründas neid. Kannatanu I T teada

süüdistas T.I tema lapsi selles, et need annavad tema ukse taga süstemaatiliselt kella.

Tunnistaja T R kinnitas kohtuistungil, et 16.06.2005 oli ta oma onu I T juures ja

vaatas telekat. Tunnistaja T R väitel oli M T läinud uksest välja külalisele trepikojaust avama ja järsku jooksnud tuppa tagasi. Tunnistaja T R sõnul ei jõudnud M T korteriust kinni panna, kui üks naisterahvas tuli talle järele ja lõi teda rohkem kui ühe

korra, mispeale M T oli hakanud nutma. Tunnistaja T R väitel oli R T küsinud naisterahvalt, et mis viimane teeb, mispeale naisterahvas sõnagi lausumata oli löönud R

T raamatuga vastu pead ja peale löömist läinud minema. Tunnistaja T R kinnitas kohtuistungil, et kohtueelsel menetlusel mäletas ta sündmust paremini. Tunnistaja T R on kohtueelsel menetlusel (tl 8) öelnud, et „Sel naisel oli käes telefoniraamat (keskmise paksusega, mitte kõige õhem) ja ta lõi M 2-3 korda selle raamatuga vastu õlga ja vastu pead, ise midagi lausumata. M hakkas selle löömise peale nutma ja kui R küsis, et mis siin toimub, siis läks naine teleka juurest R juurde ja lõi ka teda midagi lausumata sama

raamatuga vastu nägu, mispeale R kaotas tasakaalu ja kukkus korraks põrandale.

3 Seejärel ütles naine, et ega me mingid ministrid ei ole, et võime tema uksekella lasta ning lahkus siis korterist lüües korteri välisukse suure pauguga kinni“.

Kohus, hinnanud kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud

kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et omavahel kooskõlasolevad ning seetõttu usaldusväärsed on kannatanute R T , M T , I T ning tunnistaja T R ütlused, millised tõendavad, et süüdistatav T.I pani toime talle inkrimineeritavad kuriteod. Süüdistataval T.I ei olnud luba siseneda oma naabri I T korterisse nr 7 ning seda luba ta eelnevalt kelleltki ei küsinud. Kohus on seisukohal, et võrreldes kannatanu M T ütlustega, on täpsemad kannatanu R T ja tunnistaja T R ütlused, sest nemad nägid M T löömist kõrvalt. Kohus arvestab enam kannatanu R T ja tunnistaja T R antud ütlustega veel seetõttu, et kannatanu M T oli

sündmuse toimumise ajal kõigest kuue aastane ning peale lüüa saamist puhkes kohe

nutma ja oli 1-1,5 tundi šokis, mistõttu ta võis unustada selle, et esimest korda lõi

süüdistatav T.I teda telefoniraamatuga vastu õlga, sest löögid olid järjestikused.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 33 sätestab, et kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi

eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega

sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja

vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.

Teiste inimeste löömine, mille tagajärjel põhjustatakse neile füüsilist valu, ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav tegevus. Eraldi väärib märkimist asjaolu, et kuna käesolevas kriminaalasjas on kannatanuteks lapseealised, s.o. nooremad

kui neljateistaastased isikud, siis lüüa saamine on paratamatult kahjustanud ka nende vaimset tervist.

KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi,

sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 121 näeb ette

vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu

tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Süüdistatava T.I poolt toimepandud kuriteod on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 266 lg 1 ja KarS § 121

järgi kvalifitseeritud, sest ta tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse

ruumi ja lõi teisi inimesi, põhjustades neile füüsilist valu. Subjektiivsest küljest eeldavad vaadeldavad koosseisud tahtlust, kuid süüteokoosseisud on täidetud, kui isik paneb teod toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo

toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu

saabumist ja möönab seda. Kohtu arvates pani süüdistatav T.I kuriteod toime kaudse tahtlusega.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus

leiab, et süüdistatava T.I karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatava T.I isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat T.I

ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid teda on väärtegude

4 toimepanemise eest 3-l korral karistatud. KarS § 266 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ning KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtu arvates süüdistatava T.I

karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest süüdistatav T.I

ei tööta, olles invaliidsuspensionär. Kohus leiab, lähtudes eeltoodust, et

süüdistatavat T.I tuleb toimepandud kuritegude eest karistada

lühemaajalise vangistusega, millise võib tema suhtes KarS § 74 alusel jätta tingimisi kohaldamata, määrates talle sealjuures minimaalse pikkusega katseaja.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada T.I KarS § 266 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada T.I KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista T.I liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui T.I ei pane kaheksateistkümne kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §- s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Määrata T.I katseajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Rakvere

talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

T.I-le määratud katseaja alguseks lugeda 13.04.2006.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld T.I suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.I-lt (elukoht xxxx) menetluskuluna sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse.

5 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 1799.50 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend üheksa

krooni ja 50 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 274.50 krooni) krooni v.-adv. Kristel Vedro määratud korras süüdistatava T.I kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T.I-lt (elukoht xxxx )

menetluskuluna määratud kaitsjale makstu tasu 1799.50 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend üheksa krooni ja 50 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja selles osalemise eest.

Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017

SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse

kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru

Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtunik

/allkiri/

H.Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus

Riigikohtu kohtumäärusega 17. novembril 2006.a.

№oremreferent

I.Golubev