1-06-2609\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-06-2609

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-2609 Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi F.R-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4; 266 lg 1; 275; 424 järgi Lühimenetluses Sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Prokurör Triin Bergmann Süüdistatav F.R

Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. Tagastada kriminaaltoimik F.R-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4; 266 lg 1;

275; 424 ettenähtud kuritegude toimepanemises KrMS § 234 lg 3 ja 238 lg 1 p 1 alusel

Põhja Ringkonnaprokuratuurile seoses F.R-i loobumisega lühimenetluse kohaldamise taotlusest.

2. F.R-i suhtes Harju Maakohtu 06.03.2006 määrusega kohaldatud tõkend

vahistamine alates 16.03.2006 jätta muutmata.

3. F.R

lugeda alates 06.04.2006 kinnipeetavaks Põhja

Ringkonnaprokuratuuri järgi. Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 385 p 12 sätetele ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise korras vaidlustatav

Kriminaalasja läbivaatamisel ja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

F.R on Harju Maakohtu 06.03.2006 määrusega kohtu alla antud alljärgnevate kuritegude toimepanemise süüdistuses:

F.R, olles 14.11.2004 kella 04.55 ajal Viru 24 maja juures Tallinnas kinni

peetud politseipatrulli nr AP 212 poolt, hakkas pärast turvakontrolli teostamist solvama

ametikohustusi täitvat Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaablit J. M-t ebatsensuursete sõnadega ja agressiivse käitumisega ning jätkas oma tegevust nii Wismari 15 Tallinnas asuvas Wismari Haiglas kui ka Pärnu mnt 11 Tallinnas asuvas Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonnas.

Seega pani F.R toime KarS § 275 ettenähtud kuriteo, so võimuesindaja solvamise.

Samuti tema, varem varguse toimepannud isikuna, ajavahemikul 12.06.2005 kella 14.30st kuni 13.06.2005 kella 11.00ni varastas baari kõrvale pargitud N. K kasutuses olnud ja S. K

nimele registreeritud kaubiku Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX, väärtusega 40 000 krooni ning kasutas sõidukit kuni oli 30.06.2005 kella 00.55, mil oli politseiametnike poolt kinni peetud Kihnu 2 Tallinnas asuva maja läheduses.

Seega pani F.R toime KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud varem varguse toime pannud isiku poolt.

Samuti tema, olles Tallinna Linnakohtu 22.01.2003 otsusega karistatud KarS § 424 järgi

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 06.11.2002 vangistusega 45 päeva, kehtiva

karistuse ajal uuesti 30.06.2005 kella 00.55 ajal, liikudes Tondiraba ja Kihnu tänaval

Tallinnas, juhtis sõidukit Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX, viibides vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 2709/400 alkoholijoobes.

Seega pani F.R toime KarS § 424 ettenähtud kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Samuti tema, 27.06.2005 kella 23.50 ajal valdaja tahte vastaselt ja ebaseaduslikult tungis E N ASle kuuluvale piirdega ümbritsetud alale ning jätkates oma kuritegelikku käitumist, püüdis

ebaseaduslikult tungida territooriumil asuvasse E N ASle kuuluvasse näidismajja, kuid oli kinni peetud turvatöötaja A. A poolt.

Seega pani F.R toime KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo, so valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja piirdega alale ebaseadusliku tungimise.

Harju Maakohtu 06.03.2006 määrusega kohaldati F.R-i suhtes tõkendit vahistamine alates 16.03.2006. Tõkendi kohaldamise osas esitas süüdistatav määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule ning taotles tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmiseks tõkendiks elukohast lahkumise keeld.

Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2006 määrusega jäeti süüdistatava määruskaebus rahuldamata ja süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend muutmata.

Samal ajal kui Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oli F.R-i määruskaebus tõkendi muutmise osas, esitas F.R Harju Maakohtule 20.03.2006 avalduse selle

kohta, et ta loobub lihtmenetlusest ja seetõttu taotleb kõikide tunnistajate kutsumist kohtuistungile tõe väljaselgitamiseks.

Kohtuistungil jäi süüdistatav oma taotluse juurde ja seletas, et soovib kriminaalasja läbivaatamist üldmenetluses.

Kaitsja leidis, et sellise lühimenetluse kohaldamisest loobumise esitamise õigus on

süüdistataval olemas ning kui süüdistatav on sellise taotluse esitanud, siis tuleb kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile.

Prokurör leidis, et kui süüdistatav on loobunud kriminaalasja lahendamisest lühimenetluses ja

soovib asja arutamist üldmenetluses, siis tuleb kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile vajalike toimingute teostamiseks ja toimiku saatmiseks kohtusse üldmenetluse korras.

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava selgitused ja kaitsja ning prokuröri

arvamused, asub seisukohale, et kriminaaltoimik tuleb tagastada Põhja

Ringkonnaprokuratuurile. Vastavalt KrMS § 234 lg 1 sätetele võib kahtlustatav või

süüdistatav esitada prokuratuurile kirjaliku taotluse lühimenetluse kohaldamiseks. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kahtlustatav F.R 10.02.2006 esitanud taotluse

lühimenetluse kohaldamiseks. 23.02.2006 koostas prokurör KrMS § 235 lg 1 alusel süüdistusakti, märkides seejuures, et prokuratuur nõustub lühimenetluse kohaldamisega ning

edastas kriminaaltoimiku Harju Maakohtule. 20.03.2006 laekus Harju Maakohtule samal päeval allkirjastatud F.R-i avaldus selle kohta, et ta loobub lühimenetlusest ning

taotleb tunnistajate väljakutsumist kohtuistungile. Vastavalt KrMS § 234 lg 2 sätetele võib süüdistatav lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Vastavalt KrMS § 238 lg 1 p 1 sätetele peab kohus lühimenetluse kohaldamise

aluse äralangemisel tegema prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse. F.R-i

avalduse laekumisel ei olnud kohtul võimalik eelnimetatud määrust koostada,

kuivõrd F.R oli esitanud Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse ja

kriminaaltoimik asus Tallinna Ringkonnakohtus, mistõttu ei olnud Harju Maakohtul ka võimalik kriminaaltoimikut prokuratuurile tagastada.

Kuivõrd kohtule esitati avaldus lühimenetluse kohaldamisest loobumise kohta, ei saa kohus

kriminaalasja enam lühimenetluse korras arutada, kuivõrd lühimenetluse sätete kohaselt

võivad kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalile. Lühimenetluses võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata.

Seega ei saa kohus lühimenetluse kohaldamisel kohtuistungil tunnistajaid üle kuulata ning

saab piirduda vaid tunnistajate ülekuulamisprotokollides fikseeritud ütlustega. Tunnistajate kohtuistungil ülekuulamine saab toimuda vaid kriminaalasja arutamisel üldkorras. Vastavalt KrMS § 285 lg 2 sätetele, so kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldkorras avaldab prokurör

kohtuliku uurimise alguses süüdistusakti ja annab kokkuvõtliku ülevaate süüdistust

kinnitavatest tõenditest, mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb ja seejärel esitab kohtule kriminaaltoimiku. Käesoleval juhul on aga lühimenetluse kohaldamisel prokuratuur toimiku edastanud kohtule enne kriminaalasja kohtuliku arutamise algust. Seega on tegemist

erineva kohtumenetlusega ja lühimenetluses kriminaaltoimiku saanud kohtukoosseis on kriminaaltoimikuga tutvunud. Seetõttu on erinev ka kohtulikul uurimisel uuritavate tõendite

esitamise ja uurimise kord. Sellest tingitult peab kohus lühimenetluse kohaldamise aluse

äralangemisel kriminaaltoimiku tagastama prokuratuurile, kes kriminaaltoimiku saamisel

pärast vajalikke toiminguid edastab kriminaaltoimiku uuesti kohtule ning kohus alustab

kohtulikku menetlust algusest peale teises kohtukoosseisus, tagamaks kohtukoosseisu objektiivsuse ja erapooletuse kriminaalasja kohtulikul arutamisel ja välistamaks olukorra, kus

kohtukoosseis on enne asja kohtulikku uurimist üldkorras tuttav kriminaaltoimiku materjalidega.

Märt Toming kohtunik