1-06-1916\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S
Legislator headnote
AI generated1-06-1916\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise aeg ja koht 03.aprill 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-1916 (kohtueelses menetluses nr 05284000923) riik E.E versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Merli Loorberg Prokurör Milja Janson
Süüdistatav E.E Süüdistus KarS § 121 järgi Kaitsja advokaat Katrin Tamre
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada E.E süüdi (KarS) § 121 järgi ja mõista talle rahaline
karistusseadustiku karistus 30 päevamäära; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 06.12.2005-08.12.2005,
s.o 3 päeva ehk 9 päevamäära, karistusaja hulka ja lugeda E.E karistusena
mõistetud rahaliseks karistuseks 21 päevamäära ehk 3868 krooni 40 senti; KarS § 66 lg 1 alusel määrata E.E-le mõistetud rahaline karistus 3868 krooni 40 senti tasumisele ositi – kuues osas, s.o iga kuu 13.-ndaks kuupäevaks tasuda 644 krooni 75 senti; tühistada E.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude osas:
2.1 välja mõista E.E-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1115 krooni 10 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 1805 krooni 16 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud
kulutuste eest osutatud tasu 1115 krooni 10 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Katrin Tamrele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud
rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena
mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr
10220034796011 Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;
2
3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.
Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on E.E-le
mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 06.12.2005-08.12.2005, so
3 päeva ehk 9 päevamäära, karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub rahaline karistus 21 (kakskümmend üks) päevamäära ehk 3868. 40 krooni (keskmine sissetulek E.E oli 184. 21 krooni). KarS 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi – kuues osas, so iga kuu 13-ndaks kuupäevaks tasuda 644. 75 krooni.
2.
Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.
E.E-le esitatud süüdistus E.E on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 24.11.2005.s. kella 19 paiku
läks xxxx Janoš Orgusaare elukohta ja lõi teda rusikate ja jalgadega korduvalt näkku, mille tagajärjel põhjustas kannatanule valu ja tekitas tervisekahjustuse. E.E tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena, mis seisnes kannatanule tervisekahjustuse tekitamises ja valu põhjustamises. 2.1.1.
Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes
Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.
Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud
Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et
kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning E.E tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 121 järgi.
3.
Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel
KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise
rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid E.E karistamise
kokkuleppemenetluses. E.E karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3
4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus
Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri
määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4500 krooni.
KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud
kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse
määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning
riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1784 krooni 16 senti.
Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1115 krooni 10 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole
võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud
isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb E.E-lt
välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1115
krooni 10 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 1805 krooni 16 senti (1784.16+21) krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
5.
Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.
E.E on kahtlustatavana kinni peetud 06.detsembril 2005 ja vabastatud 08.detsembril 2005, seega on E.E viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt
arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
4
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.
Kalev Kuningas
Kohtunik