1-05-1983\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

30.03.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini, tõlgi: K – J Vaabi juuresolekul prokuröri abi: Ille Mardo kaitsja: Toomas Pildi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja

J.D, , rahvuselt venelane, kodakondsuseta, haridusega 7 klassi, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, töötab Paldiski Saekaatris töölisena, elab aadressil:, varem kriminaalkorras karistatud:

1) 19.01.2004.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p.1,3,4 järgi 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega, KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätete kohaldamisega tingimisi 2 aastase katseajaga; 2) 27.10.2004.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 143 lg.2 p.1 järgi 1 aastase vangistusega, KarS §

65 lg.1 ja § 64 lg.1 alusel loetud nimetatud karistus kaetuks Harju Maakohtu 19.01.20004.a. otsusega mõistetud raskema karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 1 aasta ja 3 kuud vangistust, KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätete kohaldamisega tingimisi 2 aastase katseajaga;

3) 03.05.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.7,8 - § 22 lg.3 järgi 3 kuulise vangistusega, vähendatud KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 kuud, vastavalt

KarS § 65 lg.2 suurendatud mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.01.2004.a. kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 9 päeva võrra ning liitkaristuseks mõistetud 1 aasta, 2 kuud ja 9 päeva vangistust - süüdistuses KarS § 275 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus

t u v a s t a s:

J.D -t

süüdistatakse selles, et tema 02.03.2005.a. kella 21:35 paiku, olles Tallinna Vangla vangistusosakonna esimese eelvangistuskorpuse kambris nr 251, solvas vanglaametnikku Lilli

Rõbenkovat, kes täitis võimuesindajana ametikohutusi, kasutades tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid.

Sellega pani J.D toime Kars § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo ,s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Kohtuistungil üle kuulatud seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas süüdistatavana J.D end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Väärteoasi nr.1-05-1983

2 Kaitsja Toomas Pilt asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid:

- (t.l. 2);

02.03.2005.a. Tallinna Vangla valvuri Lilli Rõbenkova ettekannet.

- (t.l. 3);

02.03.2005.a. Tallinna Vangla vanem valvuri Raivo Villemsoni ettekannet.

- (t.l. 4,5);

J.D 02.03.2005.a seletuskirja.

- selle kohta, et ta on Tallinna

kannatanu Lilli Rõbenkova poolt 16.03.2005.a antud ütlusi Vangla järelvalveosakonna valvur, tema tööpost asub eelvangistusosakonna esimese korpuse teisel korrusel. 02.03.2005 kella 21.35 paiku kambri nr. 251 visuaalsel kontrollimisel nägi kapi otsas seisvat J.Dt, kes pidas sidet läbi ventilatsiooni ava vastaskambris nr. 246 viibivate

isikutega. Korraldusele tulla kapi otsast alla seletas D, et soovib vastaskambrile head ööd. Kuuldes, et tema kõrval olnud vanemvalvur Raivo Villemson nõudis vastaskambris nr. 246

olnud inimeselt sidet pidava nööri äraandmist, hakkas D oma kambris karjuma, sõimates

ebatsensuurselt vanglaametnikku,s.o. teda. Proovigu ta ainult ära rikkuda nende „sidet

pidavat teed“ D saatis teda pikalt, öeldes: „Suka staraja, ujobõvai na hui“. Antud juhtumi kohta koostas ta ettekande. (t.l. 6-7);

- kahtlustatava J.D enda poolt 22.03.2005.a. antud ütlusi selle kohta, et ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. 02.03.2005.a. kella 21.50 paiku suhtles ta kambri nr. 246 meestega, kasutades selleks nööri. Valvur Rõbenkova nägi seda nööri, tegi kambri nr.

246 ukse lahti ja võttis selle nööri ära. Selle peale sai ta vihaseks ja hakkas Rõbenkovat sõimama, kasutades ka ebatsensuurseid väljendeid. Rõbenkova tõi talle seletuskirja planketi

ja andis korralduse kirjutada seletuskiri. Ta kirjutas seletuskirja ja sellega asi lõppes. Sel päeval olid kambris nr. 251 ja kuulsid nende tüli tema ja Rõbenkova vahel Aili Polukainen,

Natalja Golubeva, Ülle Randoja ja Monika Järvelt. Ta soovib lisada, et see valvur

Rõbenkova ei oska rääkida kinnipeetavatega, vaid sinatab kinnipeetavaid, suhtleb väga ebaviisakalt, mitte ainult kambriga, vaid ka teistega. Selle valvuriga on kinnipeetavatel tihti tekkinud konfliktsituatsioone..(t.l. 11 – 13);

- (t.l. 16 – 17);

tunnistaja Raivo Villemsoni poolt 17.03.2005.a. antud ütlusi.

- (t.l. 56 – 58);

tunnistaja Aili Polukaineni poolt 30.09.2005.a. antud ütlusi.

- (t.l. 59 – 61);

tunnistaja Natalja Golubeva poolt 30.09.2005.a. antud ütlusi.

- (t.l. 62 - 63);

tunnistaja Ülle Randoja poolt 30.09.2005.a. antud ütlusi.

- (t.l. 66 - 67);

tunnistaja Monika Järvelti poolt 10.10.2005.a. antud ütlusi.

- jt. kriminaalasja materjale.

Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid sealhulgas 02.03.2005.a. Tallinna Vangla , valvuri Lilli Rõbenkova ettekannet, 02.03.2005.a. Tallinna Vangla vanem valvuri Raivo

Villemsoni ettekannet, J.D 02.03.2005.a seletuskirja kannatanu Lilli Rõbenkova ning ja tunnistajate Raivo Villemsoni, Aili Polukaineni, Natalja Golubeva, Ülle Randoja, Monika

Järvelti poolt kohtueelsel menetlusel antud J.D süüd kinnitavaid ütlusi, samuti

süüdistatava J.D poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd

tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on J.D süü temale Kars § 275 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises

kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud J.D ning kohtueelsel menetlusel on käitumine õigesti kvalifitseeritud Kars § 275 järgi ettenähtud kuriteona.

Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist.

3 Süüdistatav J.D on toime pannud teise astme kuriteo. Süüdistatavat J.Dt on varem kolmel

korral kriminaalkorras karistatud, karistatus kustumata. (t.l. 24 – 25, 28 – 28 pö., 31 – 34 pö., 35 - 54). Süüdistatavat J.Dt on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. (t.l. 24 - 25).

Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et olles isikuks keda varem on süüdistatav J.D kolmel korral kriminaalkorras karistatud pole siiani oma järeldusi temale mõistetud karistusest teinud, pannes toime uue tahtliku kuriteo ning viimast tuleks karistada karistusega, mis on seotud

reaalse isoleerimisega ühiskonnast. Kuid võttes arvesse seda, et süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, on kohtuistungi toimumise ajaks viimase reaalse vangistuse ära kandnud,

omab kindlat töökohta töötades Paldiski Saekaatris töölisena, siis annab kohus süüdistatavale

viimase võimaluse asuda paranemise teele ning leiab, et süüdistatavat võib karistada rahalise

karistusega. Võttes arvesse samuti seda, et süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut,

kuriteoga pole kahju tekitatud, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata

tema varasemale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrasat allpoole jäävana.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik

O t s u s t a s:

Süüdi mõista

J.D Kars § 275 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuekümne)

päevamäära (päevamäära suurus 50.-EEK-i) ulatuses, s.o. summas 3000.-EEK-i (kolm tuhat krooni).

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 40 (neljakümne) päevamäära

(päevamäära suurus 50.-EEK-i) ulatuses, s.o. summas 2000.-EEK-i (kaks tuhat krooni), mis

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 4100064939.

Kohaldades KarS § 66 lg.1 sätteid, määrata rahaline karistus tasumisele 10 kuu jooksul igakuiselt summas 200.-EEK-i, alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tõkendit J.D suhtes kohaldatud ei ole.

J.Dlt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

makstud tasu 2495.70.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777.

J.Dlt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha

4500.-EEK-i (pooleteise palga alammäära ulatuses) riigituludesse, mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777.

Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

4

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: