1-06-3352\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 1-06-3352 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 märts 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-3352 Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi S.Li süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi lühimenetlus Prokurör Ille Mardo Süüdistatav S.L , venelane, kodakondsuseta, kesk-eriharidus, töökoht: ...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1 1-06-3352
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 märts 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-3352 Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi S.Li süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi lühimenetlus Prokurör Ille Mardo Süüdistatav S.L
, venelane, kodakondsuseta, kesk-eriharidus, töökoht: OÜ Remedon Projekt, elukoht: Tõkend: elukohast lahkumise keeld, viibis kahtlustatavana eelvangistuses 13.02.2006 kuni 14.02.2006, so 2 päeva
Varasem karistatus: 1) 06.06.2001 Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel vabadusekaotus 1 aasta 2 aastase katseajaga; 2) 21.08.2001 Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2-15 lg 2 alusel tingimisi vabadusekaotus 6 kuud 1 aasta 6 kuulise katseajaga; 3) 22.10.2001 Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vabadusekaotus 5 kuud; 4) 26.02.2003 Ida-Viru Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel tingimisi vangistus 1 aasta 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga; 5) 20.10.2004 Lääne-Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel vangistus 4 kuud 6) 26.01.2006 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi vangistus 8 kuud karistuse kandmise aja algusega 11.06.2005, vabanes karistuse kandmiselt 10.02.2006
2 Kaitsja Advokaat Mariann Tusti RESOLUTSIOON
1. S.L süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja
karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes S.Lile karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada S.Lile mõistetud ja ärakandmisele kuuluvast tähtajalisest
vangistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 13.02.2006 kuni 14.02.2006, so 2
päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
4. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta S.Lile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 kuu
ja 28 päeva S.Li suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata
tingimusel, et S.L temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane
tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 sätestatud
kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud
kriminaalhooldusametniku järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742, 6 127 758)
5. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada S.Lit täitma järgmisi kontrollnõudeid:
elada kohtu poolt määratud alalises elukohas
ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.
6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada S.Lile määratud 18 kuulise katseaja algust alates
kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.03.2006.
7. S.Li suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
8. S.Lilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale
makstud tasu 1433 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) krooni ja 70 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777.
9. S.Lilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel
sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777.
10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad
ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse
otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:
3
S.Lit süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 13.02.2006
kella 18.45 ajal üritas varastada R-kioskist, aadressil Tallinn, Viru väljak 4 kuut šokolaadi Snickers, kogumaksumusega 35 krooni ja 40 senti, kuid ta peeti turvatöötaja poolt kinni.
Seega S.L isikuna, kes on varem toime pannud varguse, alustades vastavalt oma
ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi.
Kohtuistungil süüdistatav S.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.
Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning kuriteo toimepanemine kriminaaltoimikus kogutud tõenditega tõendatud.
Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:
AS R-kiosk avaldus, millest nähtuvalt 13.02.2006 kod. S.L võttis kaasa ja väljus
müügisaalist R-kiosk aktsiaseltsile kuuluva kaubaga – šokolaad Snickers Cruncher kogusummas 35.40 EEK, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kaup on rikkumata kujul tagastatud. Materiaalne kahju 35.40 EEK. (t/l 2)
AS Falck Eesti avaldus, millest nähtuvalt 13.02.2006 kell 18.45 peeti Viru Keskuses,
aadressil Viru väljak 4/6 kinni tumedas jopes, tumedates pükstes ja valge nokkmütsiga
noormees terminaali R-kioskist 6 tk šokolaadiga Snickers Cruncher kogusummas 35.40 EEK. Õiguserikkuja oli S.L. Õiguserikkuja pidas kinni Ants Valt. (t/l 3)
Tunnistaja Ants Valt 13.02.2006 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt tunnistaja, olles 13.02.2006 kell 18.45 tööl Viru väljak 4/6 asuvas Viru Keskuses, nägi bussiterminali R-kioskis musta jope, tumedate pükste, valge nokamütsi ja sinise seljakotiga noormeest,
kes toppis tasku Snickers Cruncher šokolaadi. Noormees väljus poest maksmata ja
tunnistaja palus tulla turvakontrolli. Turvakontrolli käigus tuli välja 6 tk šokolaadi ja
dokumendid - juhiluba L, Sergei nimele. 1 šokolaadi hind on 5.90 EEK. Veel oli tal kaasas kaks süstalt, kruvikeeraja ja nagu oleks noormees ka mingisuguses joobes. Kaup oli rikkumata ja tagastatud R-kioskile. Isik üle antud politseile. (t/l 4)
Kahtlustatava J.G 14.02.2006 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt
tunnistab kahtlustatav end täielikult süüdi. 13.02.2006 kella 18.45 paiku läks ta Viru
Keskuses asuvasse R-kioskisse autobussi ootama. Kioskis otsustas varastada 5
šokolaaditahvlit ja pani need tasku, pärast mida ta väljus kioskist tasumata jättes.
Väljumisel pidas ta kinni turvamees, kellele ta kohe andis varastatud kauba. Šokolaadi varastas ta endale. (t/l 10-12)
Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud
kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel
kahtlustatavana üle kuulatud S.Li ütlusi, tunnistaja Ants Valt ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava S.Li süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.
Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25
lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on S.Lit varem korduvalt karistatud
varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 10.02.2006 ning uue kuriteo toimepanemise katselt peeti teda kinni kolme päeva möödudes.
Seega oli süüdistatav uue varavastase kuriteo toimepanemisel isikuks, kes on varem toime pannud varguse, kuivõrd eelmine karistus ei olnud uue kuriteo toimepanemise ajaks kustunud.
Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatav tuleb süüdi tunnistada KarS §de 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2 ettenähtud
4 kuriteo toimepanemises, so võõra vallasasja äravõtmise katses selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,
süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist.
Kriminaaltoimiku andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem kuuel korral kohtulikult
karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning tema suhtes on jäetud karistus
tingimisi kohaldamata, samuti on temale mõistetud karistused pööratud täitmisele. Viimase
karistuse kandmiselt vabanedes pani süüdistatav uue kuriteokatse toime kolme päeva möödudes karistuse kandmiselt vabanemisest. Taoline asjaolu annab kohtule aluse eeldada, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab võõraste vallasasjade
äravõtmist nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, suhtudes ükskõikselt võõra vara omaniku õigustesse, seades eesmärgiks enese heaolu. Sellest võiks teha järelduse,
et süüdistatavale tuleks mõista reaalselt ärakandmisele kuuluv vangistus. Samas aga teatas süüdistatav kohtuistungil, et on juba märtsist asunud tööle ning lähiajal saab vormistatud oma
dokumendid ning teda vormistatakse ka ametlikult tööle. Sellistest asjaoludest võiks
järeldada, et süüdistatav on aru saanud vajadusest saada elatusvahendeid legaalsel teel. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib anda võimaluse tõestada oma soovi elada edasi õiguskuulekalt, mistõttu jätab kohus mõistetava vangistuse süüdistatava suhtes kohaldamata,
allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Kuivõrd süüdistatavale on inkrimineeritud
varavastane kuritegu, mille eesmärgiks oli omastada väheväärtuslikku vara ja kuriteo katsestaadiumisse jäämise tõttu varalist kahju ei tekkinud, siis leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ning temale võib määrata karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, lugedes mõistetavast karistusest kantuks ka eelvangistuses viibitud ajavahemiku.
Märt Toming kohtunik