1-06-3598\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märtsil 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-3598 Kohtukoosseis Kohtunik Merike Allikmäe Kriminaalasi A.V süüdistus KarS § 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav A.V , alalist töökohta ei oma, varem kohtulikult karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld; - RESOLUTSIOON

1. Tunnistada A.V süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus

30 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalise karistuse tasumine ositi, s.o. kümne kuu jooksul kümne 150-kroonise osana pärast kohtuotsuse kättesaamist.

2. Välja mõista A.V´ilt riigituludesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034796011, märkides Harju Maakohtu viitenumbri 4100064939 või a/k 221023778606 Hansapangas. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (rahaline karistus) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017 või nr 221023778606 Hansapangas, märkides Harju Maakohtu viitenumbri 2800049777. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (sundraha) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kviitungid rahalise karistuse ja menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia tn 24 kohtumaja kuriteokantseleisse.

Edasikaebamise kord

Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

KURITEO ASJAOLUD JA KVALIFIKATSIOON

Kriminaalasi nr. 1-06-3598

A.V 23.10.2005.a. kella 19.30 paiku, Tallinnas Lõuna 47 elumajas esimesel korrusel asuvas köögis omavahelise konflikti käigus tõukas oma ema Helve V´it, mille tagajärjel H.V kukkus ja sai tervisekahjustuseturse ja verevalumi vasaku sarna piirkonnas. Seega kahjustades teise inimese tervist, pani A.V toime kehalise väärkohtlemise ehk KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

KURITEOGA TEKITATUD KAHJU LAAD JA SUURUS Kuriteoga tekitatud kahju puudub

SÜÜDISTATAVALE MÕISTETAVA KARISTUSE MOTIIVID

Prokurör pidas võimalikuks karistada A.V toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 1500 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalise karistuse tasumine ositi, s.o. kümne kuu jooksul kümne 150-kroonise osana pärast kohtuotsuse kättesaamist. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, tõendamiseseme asjaolud on selged. A.V ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuriteoga kahju ei ole põhjustatud, mistõttu on põhjendatud A.V karistamine kergeima karistusliigi - rahalise karistusega. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, eelkõige kuriteo toimepanemist, mis oli tingitud omavahelistest suhete konfliktist. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

KrMS § 180 alusel mõistab kohus süüdistatavalt menetluskuludena riigituludesse välja II astme kuriteos süüdimõistmise korral ette nähtud sundraha 1,5 palga alammäära summas 4500 kr.

Kohus juhindub KrMS §-dest 251, 253 p1 ja 254.

Kohtunik Merike Allikmäe