1-05-1801\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-05-1801

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

15.veebruaril 2006.a. Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud käskmenetluses kriminaalasja

H.H, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 4-l korral, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi

t u v a s t a s:

H.H süüdistatakse selles, et tema 08.mail 2005.a. kella 19.00 paiku Tartus Alasi 33

maja juures rikkus raskelt avalikku korda kasutades R.B suhtes vägivalda tõmmates teda riietest kinni võttes autost välja, seejärel kasutas H.H vägivalda S.A suhtes lüües teda

ühe korra peaga vastu S.A. alahuult, millega tekitas viimasele moraalset ja füüsilist kahju. Pärast seda lõi H.H rusikaga katki J.P. kuuluva sõiduauto Audi 100 reg nr 516 AOA esiklaasi, millega tekitas J.P. varalist kahju 5000 krooni

Seega pani H.H toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avalikku korra rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga.

Prokurör taotleb H.H süüdi tunnistamist KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja tema karistamist 180 päevamäära, s.o. 9000 krooni suuruse rahalise karistusega. KarS § 66 lg 1 alusel tasuda rahaline karistus osade kaupa järgmiselt:

12.01.2006 900 krooni 12.02.2006 900 krooni 12.03.2006 900 krooni

12.04.2006 900 krooni 12.05.2006 900 krooni 12.06.2006 900 krooni

12.07.2006 900 krooni 12.08.2006 900 krooni 12.09.2006 900 krooni

12.10.2006 900 krooni

Kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. Süüdistatav on end kuriteos süüdi tunnistanud. Tema süü on tõendatud kannatanute S.A., J.P., R.B. kohtueelses menetluses antud ütlustega ja väljavõttega S.A. traumakaardist.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse vastutust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.H käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema kahetsust. H.H on varem kriminaalkorras karistamata.

Väärteokorras on teda karistatud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud ühe teise astme kuriteo.

KarS § 263 p 1 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et H.H on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega. KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista H.H-le karistuseks KarS §-s 263 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus prokuröri poolt taotletud suuruses.

KarS § 66 alusel on kohtul õigus määrata rahalise karistuse kandmise ositi arvestades süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit.

Arvestades, et kohtuotsuse tegemise ajaks on prokuröri poolt taotletud esimesed kaks

maksetähtaega möödunud, peab kohus vajalikuks lükata edasi kohtuotsusest tulenev maksetähtaeg 2 kuu võrra.

Kuriteoga kahju tekitatud J.P. materiaalset kahju 5000 krooni. 03.jaanuaril 2006.a. Tartu Maakohtule esitatud dokumentide kohaselt on J.P. kinnitanud oma allkirjaga 12.mail 2005.a., et omavahelise kokkuleppe alusel on H.H talle kahjud hüvitanud ja J.P. rahalisi nõudeid tema vastu ei ole.

H.H-lt tuleb välja mõista menetluskuludena KrMS § 180 alusel kaitsjale

kriminaaltoimiku paljundamise kulu 17.60 ja süüdimõistva kohtuotsuse süüdimõistetult väljamõistetav sundraha 4500 krooni riigituludesse

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada

H.H KarS § 263 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus sada kaheksakümmend (180) päevamäära, s.o üheksa tuhat (9000) krooni.

KarS § 66 lg 1 alusel on õigus tasuda rahaline karistus osade kaupa järgmiselt: H.H 12.märtsiks 2006.a. üheksasada (900) krooni 12.aprilliks 2006.a. üheksasada (900) krooni 12.maiks 2006.a. üheksasada (900) krooni 12.juuniks 2006.a. üheksasada (900) krooni 12.juuliks 2006.a. üheksasada (900) krooni

12.augustiks 2006.a. üheksasada (900) krooni 12.septembriks 2006.a. üheksasada (900) krooni

12.oktoobriks 2006.a. üheksasada (900) krooni

12.novembriks 2006.a. üheksasada (900) krooni

12.detsembriks 2006.a. üheksasada (900) krooni

H.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 alusel välja mõista menetluskuludena sundraha neli tuhat H.H-lt viissada (4500) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku paljundamise kulu seitseteist (17) krooni 60 senti riigituludesse.

Rahaline karistus tuleb tasuda tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele 10220034796011 EÜP või 221023778606 Hansapank, viitenumber 4100065035.

Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi,

kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule.

Riigituludesse välja mõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva

jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.

Kohtunik