1-06-3153\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-06-3153

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-3153 (02231502040) Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi N.B süüdistus KrK § 195 lg 1 järgi Jevgeni Šapošniku süüdistus KrK § 139 lg 1 ja 195 lg 1 järgi Maksim A.A süüdistus KrK § 195 lg 1 ja 203 lg 1 järgi K.T süüdistus KrK § 195 lg 1 järgi R.H süüdistus KrK § 195 lg 1 ja KarS § 263 p 1 järgi S.Z-i süüdistus KrK § 195 lg 1 Käskmenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav N.B Kaitsja Advokaat Eva Rivis Süüdistatav Jevgeni Šapošnik Kaitsja Advokaat Leelo Viil Süüdistatav Maksim A.A Kaitsja Advokaat Eva Rivis Süüdistatav K.T Kaitsja Advokaat Leelo Viil Süüdistatav R.H Kaitsja Advokaat Eva Rivis Süüdistatav S.Z

2 Kaitsja Advokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. N.B süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ning karistada teda rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000 (neli tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939.

2. Jevgeni Šapošnik süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

karistada teda rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000 (neli tuhat) krooni.

3. Jevgeni Šapošnik süüdi tunnistada KrK § 139 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 5000 (viis tuhat) krooni.

4. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega,

mõista Jevgeni Šapošnikule liitkaristuseks rahalise karistuse 100 (ükssada)

miinimumpäevamäära ulatuses, so 5000 (viis tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939.

5. Maksim A.A süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

karistada teda rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000 (neli tuhat) krooni.

6. Maksim A.A süüdi tunnistada KrK § 203 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 5000 (viis tuhat) krooni.

7. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega,

mõista Maksim A.A-le liitkaristuseks rahalise karistuse 100 (ükssada) miinimumpäevamäära ulatuses, so 5000 (viis tuhat) krooni.

8. KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes eelmise, so Tallinna Linnakohtu 29.09.2005 otsusega KarS

§ 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetud rahalise karistuse 40

miinimumpäevamäära, so 2000 krooni kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära ulatuses, so

5000 (viis tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939.

9. K.T süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

karistada teda rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses,

arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000 (neli tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939. 10. R.H süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000 (neli tuhat) krooni. 11. R.H süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 5000 (viis tuhat) krooni.

12. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega,

mõista R.H-le

liitkaristuseks rahalise karistuse 100 (ükssada)

miinimumpäevamäära ulatuses, so 5000 (viis tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939. 13. S.Z süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

3 karistada teda rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses,

arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000 (neli tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939. 14. N.B-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 15. Jevgeni Šapošnikult välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 16. Maksim A.A-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 17. K.T-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 18. R.H-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 19. S.Z-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777.

20. N.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 814 (kaheksasada neliteist) krooni ja 80 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 21. N.B määratud kaitsjale makstud tasu summas 88 krooni ja 80 senti jätta riigi kanda. 22. Jevgeni Šapošnikult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 3864 (kolm tuhat kaheksasada kuuskümmend neli) krooni ja 35

senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 23. Maksim A.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1076 (üks tuhat seitsekümmend kuus) krooni ja 75 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 24. Maksim A.A määratud kaitsjale makstud tasu summas 354 krooni jätta riigi kanda. 25. K.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 424 (nelisada kakskümmend neli) krooni ja 80 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 26. K.T määratud kaitsjale makstud tasu summas 354 krooni jätta riigi kanda. 27. R.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 578 (viissada seitsekümmend kaheksa) krooni ja 20 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777.

4 28. R.H määratud kaitsjale makstud tasu summas 442 krooni ja 50 senti jätta riigi kanda. 29. S.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1038 (üks tuhat kolmkümmend kaheksa) krooni ja 40 senti, mis

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777.

30. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. 31. N.B suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 32. Jevgeni Šapošniku suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 33. Maksim A.A suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 34. K.T suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 35. R.H suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 36. S.Z-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

37. Asitõend: I. Z vastutavale hoiule antud mobiiltelefon №kia 3110 jätta mobiiltelefoni seaduslikule valdajale I. Z-le.

38. Asitõend: kriminaaltoimikus olev sinist värvi käepidemega nuga kui asi, millel puudub väärtus, kuulub hävitamisele.

39. I. Z esitatud tsiviilhagi 950 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning N.B-lt

, Jevgeni Šapošnikult, Maksim A.A-lt, K.T-lt , R.H-lt

ja S.Z-ilt solidaarselt välja mõista I. Z kasuks 800 (kaheksasada)

krooni ja Jevgeni Šapošnikult ainuisikuliselt välja mõista I. Z kasuks 150 (ükssada viiskümmend ) krooni. Edasikaebamise kord

Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas:

N.B süüdistatakse selles, et tema 01.05.2002 kella 19.00 ajal, olles

alkoholijoobes ja viibides Pirita jõe ääres Peterburi tee 58a Tallinnas asuva toidubaari

„Nehatu“ kõrval, pani toime tahtliku teo, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, mis oma sisult oli eriti jõhker sellega, et läks jõe ääres istuvate A. Z ja A. D juurde ja ilma põhjuseta, huligaansel ajendil lõi A. D-i peopesaga vastu põske, seejärel lõi kaks korda A. Z-d rusikaga ja üks kord põlvega näkku, mille tagajärjel A. Z kukkus maha. Pärast seda lõi üks kord A. D-i peopesaga vastu nägu ja katsus mitu korda lüüa

A. D-i rusikaga näkku. Vastuseks lõi A. D talle endale rusikaga näkku. Selle tulemusena

kukkus N.B maha. A. D ja A. Z püüdsid ära joosta, kuid N.B kutsus appi oma sõbrad K.T, R.H, Maksim A.A, S.Z-i

ja Jevgeni Šapošniku, kes konflikti algust ei näinud. N.B ise jooksis A. D-le ja A. Z-le järele ning lõi A. Z jalust maha, mille järel lõi mitu korda rusikate

ja jalgadega A. Z-d pähe ja kehasse. Tema juurde tulid Maksim A.A, S.Z ,

Jevgeni Šapošnik, kes samuti hakkasid maas lamavat A. Z-d peksma. N.B koos S.Z-iga jooksis A. D-le järele ja R.H lõi jooksu pealt A. D jalust

maha, misjärel N.B , S.Z , R.H ja K.T hakkasid A. D-i peksma rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, mille tagajärjel A. D kaotas teadvuse.

5

Seega oma tahtliku tegevusega pani N.B toime huligaansuse, so tahtliku tegevuse, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, st KrK § 195 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jevgeni Šapošnikku süüdistatakse selles, et tema 01.05.2002 kella 19.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Pirita jõe ääres Peterburi tee 58a Tallinnas asuva toidubaari Nehatu

kõrval, pani toime tahtliku teo, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, mis oma sisult on eriti jõhker, sellega, et teadmata konflikti sisu, koos K.T, R.H, Maksim A.A ja S.Z-iga läks appi N.B-le, kes ilma põhjuseta ründas huligaansel ajendil A. D ja A. Z-d ja sai A. D-lt vastuseks rusikalöögi näkku, millest N.B kukkus maha ning A. D ja A.Z püüdsid ära joosta ning Jevgeni Šapošnik jõudis koos sõpradega A. D-le ja A. Z-le järele ja peksis neid rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, kusjuures Jevgeni Šapošnik läks koos S.Z-i

ja Maksim A.A-ga N.B juurde, kes lõi maaslamavat A. Z-d,

misjärel S.Z , Maksim A.A ja Jevgeni Šapošnik hakkasid A. Z-id peksma, seejärel N.B koos S.Z-iga jooksis A. D-le järele. Jevgeni Šapošnik lõi A. Z-d paar korda põlvega kõhtu ja üks kord jalaga selga.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Jevgeni Šapošnik toime huligaansuse, so tahtliku tegevuse, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, st KrK § 195 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 01.05.2002 kella 19.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Pirita jõe ääres

Peterburi tee 58a Tallinnas asuva toidubaari Nehatu kõrval ja pärast seda kui N.B , S.Z ja Maksim A.A hakkasid kaklema A. Z-ga, märkas, et kakluse

käigus kukkus alaealise A. Z jope taskust välja I. Z-le kuulunud mobiiltelefon №kia 3110 väärtusega 1000 krooni, koos SIM-kaardiga Smart väärtusega 1150 krooni ning võttis selle telefoni üles, pannes toime võõra vara salajase varguse, misjärel andis varastatu üle Maksim A.A-le.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Jevgeni Šapošnik toime võõra vara salajase varguse, st KrK § 139 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maksim A.A süüdistatakse selles, et tema 01.05.2002 kella 19.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Pirita jõe ääres Peterburi tee 58a Tallinnas asuva toidubaari Nehatu

kõrval, pani toime tahtliku teo, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, mis oma sisult oli eriti jõhker sellega, et teadmata konflikti sisu, koos K.T, R.H, Jevgeni Šapošniku ja S.Z-iga läks appi N.B-le, kes ründas põhjuseta ja huligaansel ajendil A. D-i ja A. Z-d ja sai A. D-lt vastuseks rusikalöögi näkku, millest N.B kukkus maha ning A. D ja A. Z püüdsid ära joosta ning Maksim A.A jõudis koos sõpradega A. D-le ja A. Z-le järele ja peksis neid rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, kusjuures Maksim A.A läks koos S.Z-i ja Jevgeni Šapošnikuga N.B juurde, kes lõi maaslamavat A.Z-d, misjärel S.Z, Maksim A.A ja Jevgeni Šapošnik hakkasid A. Z-d peksma, seejärel N.B koos S.Z-iga jooksis A. D-le järele. Maksim A.A lõi A. Z-d mitu korda rusikaga kõhtu ja näkku.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Maksim A.A toime huligaansuse, so tahtliku tegevuse,

mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, st KrK § 195 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 01.05.2002 kella 19.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Pirita jõe ääres

Peterburi tee 58a Tallinnas asuva toidubaari Nehatu kõrval, sai Jevgeni Šapošnikult I. Z-le

kuulunud mobiiltelefoni №kia 3110 väärtusega 1000 krooni koos Sim-kaardiga Smart väärtusega 150 krooni, milline oli kakluse ajal välja kukkunud A. Z taskust ning mille Jevgeni

6

Šapošnik oli maast üles võtnud ja varastanud, millist telefoni hoidis enda juures kuni see samal päeval politsei poolt ära võeti.

Seega Maksim A.A pani toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, st KrK § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.T süüdistatakse selles, et tema 01.05.2002 kella 19.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Pirita jõe ääres Peterburi tee 58a Tallinnas asuva toidubaari Nehatu

kõrval, pani toime tahtliku teo, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, mis oma sisult oli eriti jõhker sellega, et teadmata konflikti

sisu, koos Maksim A.A, R.H, Jevgeni Šapošniku ja S.Z-iga läks appi N.B-le, kes ründas põhjuseta ja huligaansel ajendil A. D-i ja A. Z-d ja sai A. D-lt vastuseks rusikalöögi näkku, millest N.B kukkus maha ning A. D ja A. Z püüdsid ära joosta ning K.T jõudis koos sõpradega A. D-le ja A. Z-le järele ja peksis neid rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, kusjuures Maksim A.A, S.Z ja Jevgeni Šapošnik läksid N.B juurde, kes lõi maaslamavat A. Z-d, misjärel

S.Z , Maksim A.A ja Jevgeni Šapošnik hakkasid A. Z-d peksma, seejärel

N.B koos S.Z-iga jooksis järele A. D-le, kelle R.H maha paiskas. K.T lõi A. D-i mitu korda jalaga kehasse ja rusikaga näkku.

Seega oma tahtliku tegevusega pani K.T toime huligaansuse, so tahtliku tegevuse,

mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, st KrK § 195 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

R.H süüdistatakse selles, et tema 01.05.2002 kella 19.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Pirita jõe ääres Peterburi tee 58a Tallinnas asuva toidubaari Nehatu

kõrval, pani toime tahtliku teo, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, mis oma sisult oli eriti jõhker sellega, et teadmata konflikti

sisu, koos Maksim A.A, K.T, Jevgeni Šapošniku ja S.Z-iga läks appi N.B-le, kes ründas põhjuseta ja huligaansel ajendil A. D-i ja A. Z-d ja sai A. D-lt vastuseks rusikalöögi näkku, millest N.B kukkus maha ning A. D ja A. Z püüdsid ära joosta ning K.T jõudis koos sõpradega A. D-le ja A. Z-le järele ja peksis neid rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, kusjuures Maksim A.A, S.Z ja Jevgeni Šapošnik läksid N.B juurde, kes lõi maaslamavat A. Z-d, misjärel

S.Z , Maksim A.A ja Jevgeni Šapošnik hakkasid A. Z-d peksma, seejärel

N.B koos S.Z-iga jooksis järele A. D-le, kelle R.H maha paiskas. R.H lõi A. D-i mitu korda rusikaga näkku.

Seega oma tahtliku tegevusega pani R.H toime huligaansuse, so tahtliku tegevuse, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, st KrK § 195 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 05.02.2005 kella 07.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides korteris, häiris teiste korteris viibivate isikute rahu sellega, et väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonnas heade

kommete, tavade ja normidega kinnitatud isikutevahelise reeglistiku vastu, lüües K.T

noaga kehasse, tekitades temale kergeid tervisekahjustusi, mis ei olnud eluohtlikud. Seega R.H rikkus raskelt avalikku korda vägivalda kasutades, st pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

S.Z-i süüdistatakse selles, et tema 01.05.2002 kella 19.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Pirita jõe ääres Peterburi tee 58a Tallinnas asuva toidubaari Nehatu kõrval, pani

toime tahtliku teo, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust

ühiskonna vastu, mis oma sisult oli eriti jõhker sellega, et teadmata konflikti sisu, koos

Maksim A.A, K.T, Jevgeni Šapošniku ja R.H-ga läks appi

7 N.B-le, kes ründas põhjuseta ja huligaansel ajendil A. D-i ja A. Z-d ja sai A. D-lt vastuseks rusikalöögi näkku, millest N.B kukkus maha ning A. D ja A. Z püüdsid ära joosta ning S.Z jõudis koos sõpradega A. D-le ja A. Z-le järele ja peksis neid rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, kusjuures Maksim A.A, S.Z ja

Jevgeni Šapošnik läksid N.B juurde, kes lõi maaslamavat A. Z-d, misjärel

S.Z , Maksim A.A ja Jevgeni Šapošnik hakkasid A. Z-d peksma, seejärel

N.B koos S.Z-iga jooksis järele A. D-le, kelle R.H maha paiskas. S.Z lõi A. D-i mitu korda rusikaga kehasse.

Seega oma tahtliku tegevusega pani S.Z toime huligaansuse, so tahtliku tegevuse,

mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, st KrK § 195 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatavate

käitumisele antud kriminaalõiguslik ja karistusõiguslik hinnang on põhjendatud.

Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures kahtlustatavatena üle kuulatud

N.B, J.Šapošniku, Maksim A.A, K.T , R.H , S.Z-i , kannatanute I. Z, A. Z, A. D ütluste, kohtuarstliku ekspertiisi aktides nr 956 ja 945 antud eksperdiarvamuste, tunnistajate A. K, J. G, D. K, O. Š, R. K, G. V ütluste, asitõendi

vaatlusprotokolli, võetuse protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga on süüdistatavatele inkrimineeritavate süütegude toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus, mistõttu nõustub kohus süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse kohta.

Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku tunnistada süüdi ja karistada süüdiststavaid alljärgnevalt:

N.B süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000 krooni.

Jevgeni Šapošnik süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ja 139 lg 1 ettenähtud kuritegude

toimepanemises ja karistada teda KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses ja KrK § 139 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses. KarS § 64 lg 1

alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista liitkaristuseks

rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 5000 krooni.

Maksim A.A süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ja 203 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja karistada teda KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses ja KrK § 203 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses. KarS § 64 lg 1

alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista liitkaristuseks

rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 5000 krooni.

K.T süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000 krooni.

R.H süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ja KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja karistada teda KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses ja KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses. KarS § 64 lg 1

8

alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista liitkaristuseks

rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 5000 krooni.

S.Z süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada

teda rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000 krooni.

Kriminaaltomikust nähtuvalt on I. Z esitanud tsiviilhagi 950 krooni nõudes ning tsiviilhagi

sisaldab endas kadumaläinud Sim kaardi maksumust 150 krooni ulatuses, peksmise

tulemusena rikutud ja kasutamiskõlbmatuks muutunud teksaspükste maksumust 300 krooni ulatuses ning rikutud ja kasutamiskõlbmatuks muutunud jope maksumust 500 krooni ulatuses.

Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et esitatud tsiviilhagi oleks hüvitatud. Kriminaalasja menetluse käigus oli küll leitud ka kaduma läinud Sim kaart, kuid kuivõrd see saadi kätte alles

poole aasta möödudes, siis oli selle kaardi kasutustähtaeg möödunud ning ta oli muutunud kasutamiskõlbmatuks. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd A. Z peksmises osalesid kõik süüdistatavad, siis leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi A. Z rikutud riiete osas kuulub väljamõistmisele kõigilt süüdistatavatelt solidaarselt. Mis puudutab aga Sim kaardi kaotsiminekuga tekkinud varalist

kahju, siis kuulub see väljamõistmisele Jevgeni Šapošnikult, kuivõrd varaline kahju 150 krooni ulatuses tekkis Jevgeni Šapošniku kuritegeliku käitumise tulemusena.

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Seejuures

lähtub kohus süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegude iseloomust ja raskusest, süü suurusest ja asjaolust, et süüdistatavatele inkrimineeritud tegude puhul on üldjuhul tegemist

kuritegudega, millised on toime pandud üle kolme aasta tagasi, mistõttu on välistatud karistuse määramine suhteliselt lühikese aja jooksul pärast inkrimineeritud teo toimepanemist. Seega on avalik huvi kohaldatava sanktsiooni vastu ära langenud ning kohus leiab, et taolistel asjaoludel puudub vajadus sellise karistuse koahldamiseks, mis tingiks isiku vabadust piirava karistuse kohaldamise. R.H on küll ka pärast inkrimineeritavat tegu toime pannud uue

samalaadse kuriteo, kuid tegemist on perekonna ringis tekkinud konfliktiga, mis väljus

isikliku tüli piiridest, mistõttu samuti puudub avalik huvi isiku vabadust piirava karistuse

kohaldamise vastu. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on ka kõigil süüdistatavatel majanduslik olukord selline, mis võimaldab neil tasuda rahalist karistust, mille kohta on nad ka esitanud vastavasisilised avaldused. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et prokuröri ettepanek

karistuste liigi ja määra kohta on põhjendatud ja vastab süüdistatavatele inkrimineeritud süütegudes süü suurusele ning kohus nõustub esitatud karistusettepanekuga.

Märt Toming kohtunik