1-06-1288\7 · Viru Ringkonnakohus

1-06-1288

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Ringkonnakohus Määruse tegemise koht ja aeg 14.03.2006, Jõhvi Kriminaalasja number 1-06-1288 (05259001160) Kohtunik Vladimir Rozalka Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 22.02.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Marge Voogma määruskaebus

RESOLUTSIOON

Tühistada Viru Maakohtu 22.02.2006 määrus, millega lõpetati kriminaalasi nr 1-06- 1288 Marek Stranbergi süüdistuses KarS § 424 järgi KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel ja saata asi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus alates kohtu alla andmise staadiumist.

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Marge Voogma määruskaebus rahuldada.

Viru Ringkonnakohtu määrus on lõplik ega kuulu edasi kaebamisele.

Asjaolud ja menetluse käik

Ida Politseiprefektuuri menetluses on kriminaalasi, milles on Marek Strandbergile esitatud süüdistus selles, et tema, olles 19.11.2002 karistatud Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 424 alusel rahalise karistusega 3000 krooni, juhtis taas 17.07.2005 kella 00.20 paiku, olles alkoholijoobes, mootorsõidukit BMW 316, registrimärk 085 DAD, Kunda linnas Selja teel Kunda-Põdruse maanteel suunaga Rakvere poole.

Süüdistatava M. Strandbergi kaitsja Maano Saareväli esitas kohtule taotluse kriminaalasja menetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 5 tunnustel, kuna kuigi M. Strandberg täitis ühe teoga (mootorsõiduki juhtimine) nii kuriteo- kui ka väärteokoosseisu näeb seadus, KarS § 3 lg 5 kohaselt, sellisel juhul ette karistuse mõistmise üksnes kuriteo eest. M. Strandbergi karistati eelpool kirjeldatud väärteo eest rahatrahviga, mis on vaadeldav kui jõustunud kohtulahend. KarS § 2 lg 3 kohaselt ei või sama süüteo eest kedagi karistada mitu korda. KrMS § 199 lg 1 p

1-06-1288 2(3) 5 näeb ette kriminaalmenetluse lõpetamise, kui samas süüdistuses on isiku kohta jõustunud kohtulahend.

Viru Maakohus oma 22.02.2006 määrusega määras lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-06-1288 Marek Strandbergi süüdistuses KarS § 424 järgi KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel. Tõkend – elukohast lahkumise keeld M. Strandbergi suhtes tühistada määruse jõustumisel.

Kohus, tutvunud kaitsja taotlusega ja taotluse juurde lisatud tõenditega, leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tegemist olukorraga, kus kuriteokoosseisule vastavas teos sisalduvad ühtlasi väärteokoosseisu tunnused. Kuna süüdistatav M. Strandberg on isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, siis oleks Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond kohtuvälise menetlejana pidanud nii LS § 747 kui ka LS § 7419 osas väärteomenetluse lõpetama ja alustama M. Strandbergi suhtes KarS § 424 tunnustel kriminaalmenetluse. Selliselt aga ei toimitud, vaid Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Martin Risti 08.08.2005 otsusega väärteoasjas nr 2590,05,004467 karistati M. Strandbergi LS § 747 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 krooni selle eest, et ta 17.07.2005 kell 00.20 Lääne-Viru maakonnas Kunda linnas Selja teel Põdruse-Kunda-Pada tee 15. km-l, liikudes Põdruse suunas, juhtis mootorsõidukit, mille tehnoseisund ei vastanud kehtivatele nõuetele, millega rikkus LE § 219 nõudeid. Nimetatud väärteootsus jõustus 02.09.2005.

Süüdistatav M. Strandberg pani kohtu arvates toime ühe teo, mis ründas ühte ja sama õigushüve. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. KarS § 3 lg 5 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. KarS § 2 lg 3 kohaselt sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda.

KrMS § 199 lg 1 p 5 sätestab, et kriminaalmenetlust ei alustata, kui samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend. M. Strandbergi suhtes tehtud väärteootsus on jõustunud. Seega leiab kohus, et süüdistatava M. Strandbergi kaitsja M. Suureväli taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetlus Viru Ringkonnakohtus

Nimetatud kohtumääruse peale määruskaebuse esitanud Viru ringkonnaprokurör Marge Voogma palub tühistada Viru Maakohtu 22.02.2006 määrus, millega lõpetati kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-06-1288 Marek Strandbergi süüdistuses KarS § 424 järgi KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel. Apellant leiab, et kriminaalasjas esitati M. Strandbergile süüdistus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, millega kaitstavaks õigushüveks on paljude inimeste elu ja tervis, kuna tegu on sihitud abstraktse, määratlemata hulga inimeste vastu. Väärteokorras võeti ta aga vastutusele, kuna ta juhtis tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõidukit, mille puudus esimene numbrimärk, esimene kaitseraud, esimesed suunatuled ja tagumine kaitseraud ning need puudused ei ründa inimeste elu ega tervist, vaid liikluskorda. Seega leidis apellant, et käsitletaval juhul on tegemist väärteo ja kuriteo kui menetluslikult kahe iseseisva teoga, millega rünnati erinevaid õigushüvesid ning Viru Maakohtul ei olnud alust M. Strandbergi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

1-06-1288 3(3)

Viru Ringkonnakohtu seisukoht

Viru Ringkonnakohus täies ulatuses nõustub Viru Maakohtu seisukohaga, et vastavalt Põhiseaduse § 23 lg–le 3 ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud süüdi või õigeks. Samuti on alus nõustuda maakohtu arvamusega, et Põhiseaduse § 23 lg 3 kaitseala ei hõlma mitte üksnes kuritegusid vaid ka väärtegusid. Samal ajal ringkonnakohus ei nõustu asja lõpetamisega KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel. Nagu nähtub maakohtu määrusest, on kohus leidnud, et samas süüdistuses / süüdistus KarS § 424 järgi / on Marek Stranbergi suhtes tehtud väärteootsus ja antud kohtulahend on jõustunud. Maakohus viitab KarS § 3 lg 5, kus on sätestatud, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et M. Stransbergi oleks karistatud väärteo eest / antud kriminaalasja raames /, mis vastab KarS § 424 koosseisule ja nimelt selle eest, et ta 17.07.2005 juhtus mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. Tema karistatus Liiklusseaduse § 747 alusel oli selle eest, et ta juhtis 17.05.2005 mootorsõidukit, mille tehnoseisund ei vastanud kehtivatele nõutele, ei anna veel alust asja lõpetamiseks süüdistuses KarS § 424 järgi, kuna KarS § 424 oma koosseisuga ei hõlma Liiklusseaduse § 747 koosseisu. Siinjuures ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada oma seisukohta KarS § 3 lg 5 kohaldamiseks antud asjaoludes. KarS § 3 lg 5 kohaselt, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani M. Stranberg toime süüteo, mis on sisuliselt väärtegu ja karistatav Liiklusseaduse 7419 alusel. Samal ajal, kui arvestada, et enne antud väärteo toimepanemist, oli M.Stranberg 19.11.2002.a. karistatud Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, siis antud tegu / mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis/ samuti vastab KarS § 424 kuriteokoosseisule ja sellisel juhul, vastavalt KarS § 3 lg–le 5, tuleb M.Stranbergi karistada kuriteo eest. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks ära märkida oma määruses, et ei ole arusaadav maakohtu seisukoht selle kohta, et Politseiprefektuuri kohtuväline menetleja oleks pidanud nii LS § 747 kui ka LS § 7419 osas väärteomenetluse lõpetama ja alles siis alustama Marek Stranbergi suhtes kriminaalmenetlust KarS § 424 alusel. Kui lähtuda antud seisukohast, siis mitte ainult LS § 747 rikkumine, vaid ka kõik muud võimalikud Liikluseseaduse rikkumised jäävad karistamata, kuna / ringkonnakohus veel kord rõhutab antud asjaolu / KarS § 424 ei hõlma muid LS rikkumisi, ta hõlmab vaid mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis.

Viru Ringkonnakohus, lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 341 ; 388 ; 390 ; 391 leiab, et Viru Maakohtu 22.02.2006 kriminaalasja lõpetamise määrus süüdistatava Marek Stranbergi suhtes tuleb tühistada ja asi saata uueks arutamiseks maakohtule.

Kohtunik

Vladimir Rozalka