1-06-631\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-06-631

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

02. märtsil 2006. a Tartu Kriminaalasja number 1-06-631 (04278000088) Kohtukoosseis kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi P.E süüdistus KarS § 118 p 2 järgi lühimenetluses Prokurör Marju Persitskaja Süüdistatav P.E

Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras kahel korral väärteomenetluses karistamata. Kaitsja Advokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON

juhindudes KrMS § 233, 238 lg 2, 180

Süüdi tunnistada P.E KarS § 118 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Vähendada mõistetud karistust 4 (neli) aastat vangistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista P.E-le 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks võtta P.E viivitamatult kohtusaalis vahi alla ja karistuse kandmise aega arvestada temal alates 02.03.2006.a.

2 (3)

Välja mõista P.E-lt menetluskulu: ekspertiisikulu 4715 (neli tuhat seitsesada viisteist) krooni, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 36 (kolmkümmend kuus) krooni. KrMS

§ 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjale makstud tasu 1699.20 krooni (üks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa krooni ja 20 senti) + 3776 (kolm tuhat seitsesada seitsekümmend kuus) krooni ja sundraha KrMS § 179 lg 1 p1 järgi 7500 (seitse tuhat viissada) krooni. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2800049874.

Rahandusministeeriumi arvele makstava menetluskulu võib otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates käesolevas otsuses näidatud arvele.

Juhul kui P.E ei esita ülalnimetatud tähtaja jooksul kohtule dokumente kohtukulude hüvitamise kohta, siis saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu alates kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemise päevast.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon

P.E süüdistatakse selles, et tema 16.04.2004.a. kella 22.30 ja 23.00 vahel Tartus, Y , oma elukohas pani vasaku käe oma elukaaslase X vasaku kaenla alt läbi ja parema käe parema kaenla alt läbi ning painutas peopesadega kannatanu pead järsult ja jõuliselt ette tekitades X lülisamba VII kaelalüli kompressioonmurru ning töövõimetuse 80% ulatuses.

Sellega pani P.E toime KarS § 118 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud raske kehaline vigastus.

Kohtus tuvastatud asjaolud ja tõendid

P.E tunnistab ennast esitatud süüdistuses süüdi. P.E süü on tõendatud kohtuistungil üle kuulatud kannatanu X ütlustega selle kohta, et 16.04.2004.a. õhtul oli P.Eema suhtes vägivaldne ja füüsilist jõudu kasutades tekitas kannatanule kaelalüli murru. Kannatanu pöördus arsti poole ja ta pandi haiglasse ravile. Peale juhtumit on tal jäänud püsiv töövõime kaotus. Peale nimetatud kehavigastuste tekitamist lootis ta mõnda aega suhete paranemist P.E-ga , aga seda ei toimunud ja septembris lõpetas kooselu P.E-ga ning pöördus politsei poole kaebusega kehavigastuste tekitamise kohta.

P.E süü X raske tervisekahjustuse tekitamises on tõendatud veel kohtuistungil avaldatud arstliku kohtuekspertiisiaktiga (tl 16, 17) selle kohta, et X esines vigastuslülisamba

VII kaelalüli kompressioonmurdmis võib olla saadud pea järsu painutamise korral ette samaaegse selja ja õlavöötme fikseerituse korral, see tähendab P.E poolt kirjeldatud viisil. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga (tl 8, 9) on tõendatud, et X tekitatud VII kaelalüli kompressioonmurd põhjustab pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat kuid mitte rohkem kui 4 kuud. See tähendab, et P.E tekitas X raske tervisekahjustuse.

3 (3) Karistuse põhjendus

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi, kohtualust iseloomustavaid andmeid ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Prokurör leiab, et P.E tuleb karistada reaalse vangistusega. Teda on karistatud varem teisele inimesele füüsilise vägivallaga tervise kahjustamise eest. Karistused on küll kustunud, kuid need on süüdistatavat iseloomustavad asjaolud. Käesoleval juhul on ta tekitanud püsiva tervisekahjustuse, mis on kvalifitseeritud raskeks tervisekahjustuseks. Prokuröri arvates ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaksid alust karistuse tingimisi mõistmiseks. Kannatanu arvates on tema edasine elu oluliselt rikutud tervisekahjustuse tõttu ja P.E tuleks isoleerida ühiskonnast mõneks ajaks.

Kaitsja seisukoht on, et kohus võiks mõista karistuse tingimisi või äärmisel juhul šoki vangistusega.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga karistuse osas. Kohus arvestab karistuse mõistmisel sellega, et P.E suhtes on küll vägivallategude eest karistused kustunud, kuid käesoleval juhul on tegemist kannatanu suhtes püsiva tervisekahjustuse tekitamisega, mis tähendab, et kannatanu ei saa enam kunagi oma tervist tagasi. Kannatanu ütluste ja süüdistatava enda sõnade järgi on alkoholi tarvitamisel süüdistatava elus märkimisväärne koht. Käesoleval ajal P.E puudub kindel töökoht või tegevusala ja lähedased inimesed, s.t. puuduvad need asjaolud, mis võiksid sotsiaalselt siduda teda positiivse ja seaduskuuleka eluviisiga. Ta on teisele inimesele tahtlikult tekitanud raske ja püsiva tervisekahjustuse. Eeltoodud asjaoludel peab kohus vajalikuks mõista P.E-le reaalne vangistus. Teiselt poolt võttes arvesse, et P.E tunnistab ennast süüdi ja avaldas kahetsust juhtunu üle, peab kohus võimalikuks lähtuda karistuse mõistmisel vangistuse alammäärast.

Kohtunik Madis Kägu