1-06-1567\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

M Ä Ä R U S

Tallinnas,23. veebruaril 2006.a.

1-06-1567

Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri N.Duškina osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Urmas Popp`i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

t u v a s t a s :

Urmas Popp oli süüdi mõistetud 07.04.1997.a Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 101 p 2,7 järgi, karistuseks 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 24.11.1996.a. ja lõpp 24.11.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 24.11.2004.a.

Murru Vangla direktor taotleb Urmas Poppi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

Peale vabanemist on olemas kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus. Kinnipeetav on vangistuse ajal eiranud korduvalt sisekorraeeskirju, mille eest on teda karistatud kartseri ja noomitustega. Selline käitumine suurendab kriminaalhooldusametniku hinnangul uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti on riski suurendavaks asjaoluks alkoholi tarvitamine.

Prokurör ei toeta taotlust.

Ära kuulanud Urmas Popp , vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele.

Kohus leiab, et Urmas Poppi ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Urmas Popp kannab karistust tapmise eest, tegemist on ühiskonnaohtlikkuse poolest raske kuriteoga. Oma süüd eeluurimisel ja kohtus ta ei tunnistanud ega tunnista siiamaani.

Tema käitumine vanglas ei olnud eeskujuline, 12 korda ta rikkus režiimi, ajavahemikul 1997-2004.a. s.t. et seitse aastat kümnest aastast ta rikkus vanglarežiimi . Selline käitumine suurendab, nii kriminaalhooldusametniku kui ka kohtu hinnangul, uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti on riski suurendavaks asjaoluks alkoholi tarvitamine. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab Urmas Popp käituda õiguskuulekalt. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 2 aastat 9 kuud 1 päev )vabastada vangistusest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus

määras:

Jätta Murru Vangla direktori taotlus Urmas Poppi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata.

Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule.

Kohtunik: