1-04-216\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

01. veebruaril 2006.a Tallinnas

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler rahvakohtunikud Lembit Annus ja Viive Otsuustalu sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin-Jana Vaabi juuresolekul ringkonnaprokurör Ave Eisel kaitsjate Eva Rivis, Mariann Tusti ja Leelo Viil osavõtul

arutas avalikul kohtuistungil Tallinna linnas kriminaalasja

S.F isikukood , venelane, kodakondsuseta isik, keskeriharidusega, vallaline, töök. Delmira, elukoht: , varem karistatud 04.12. 1996.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 - § 15 lg 2 järgi rahatrahviga 2200 krooni.

süüdistuses KarS § 263 p 1,4 järgi

A.U isikukood: venelane, EV kodanik, vallaline, keskharidusega, töökoha ei oma, elukoht: , varem karistamata

süüdistuses KarS §§ 263 p 1,4 , § 121 järgi

M.U isikukood:, venelane, EV kodanik, vallaline, põhiharidusega, töökohta ei oma, elukoht:, varem kohtulikult karistatud 5 korda , viimane kord 08.11.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 § 15 lg 2 järgi rahatrahviga 1500 krooni.

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,5, § 263 p 1,4 § 114 p 6- § 25 lg 1,2, § 418 lg 2 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus

tuvastas

M.Uit süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 24.06.2004.a Tallinnas, Pirita jõe ääres “Pirita Jõeoru” metsa juures, kus viibisid ka läheduses teised inimesed, A.Ui ja S.Figa grupis vägivallaga raskelt rikkusid avalikku korda, nimelt: tungisid S.Mile kallale vedasid teda mööda maad ja lõid S.Mi korduvalt käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, tekitades talle kehavigastusi, mis ei olnud elule ohtlikud ega põhjustanud rasket kehalist haigust- pea, näo, Kriminaalasi nr. 1-04-216

rindkere põrutused ja peaaju vapustus, verevalumid vasaku silmamuna kõvakestal, nahamarrastus paremal küünarvarrel, nahamarrastustriibud kaela eesmise osas. Samuti M.U grupis A.Ui ja ja S.Figa, 24.06.2004.a varahommikusel ajal Tallinnas Pirita jõe ääres “Pirita Jõeoru” metsa juures kõrgemal kohal, vägivallaga rikkus uuesti raskelt avalikku korda, nimelt: ilma põhjuseta tungisid taas S.Mile kallale ja lõid S.Mi korduvalt käte ja jalgadega pea, käte ja keha piirkonda, tekitades talle kehavigastusi, mis ei olnud elule ohtlikud ega põhjustanud rasket kehalist haigust- pea, näo, rindkere põrutused ja peaaju vapustus, verevalumid vasaku silmamuna kõvakestal, nahamarrastus paremal küünarvarrel, nahamarrastustriibud kaela eesmise osas. Seega M.U oma tegevusega pani toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis oli toimepandud vägivallaga ja grupi poolt.

Samuti M.U, isikuna, kes varem on toime pannud varguse, 24.06.2004.a varahommikusel ajal, olles Tallinnas Pirita jõe ääres “Pirita Jõeoru” metsa juures kõrgemal kohal, võõra vallasasja omandamise eesmärgil avalikult vägivalda kasutamata võttis ära S.Mi jope taskust talle kuuluva mobiiltelefoni Nokia 3210 maksumusega 500.-EEK koos selle sees oleva väärtust mitte omava SIM kaardiga, kokku vara summas 500.-EEK. Sellise oma tegevusega pani M.U toime KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja ära võtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud avalikult ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Samuti M.U, 24.06.2004.a varahommikusel ajal, viibides Tallinnas Pirita jõe ääres “Pirita Jõeoru” metsa juures kõrgemal kohal, eesmärgiga varjata teisi toimepandud süütegusid S.Mi suhtes, pani toime S.Mi suhtes mõrvakatse, ja nimelt: eelnevalt tema enda, A.Ui ja S.Fi poolt toimepandud huligaansuste ja mobiiltelefoni varguse toimepanemise varjamiseks, lõikas noaga S.Mi kaela, tekitades temale vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 927 lõikehaava kaela tagapinnal (suuremate veresoonte vigastusteta) lihase kahjustusega, kuid mis ei olnud eluohtlik vaatamata pikaajalisele paranemise kestusele, s.t puudus oht elule ja oli antud kannatanule õigeaegselt arstiabi, mistõttu kuritegu jäi lõpule viimata ja kannatanu surm saabumata. Sellise oma tegevusega pani M.U toime KarS § 114 p 6– 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo-mõrvakatse, s.o tapmise katse, mis oli toime pandud teise süüteo varjamiseks, alustades sellega vahetult vastavalt oma ette kujutusele teost süüteo toimepanemist

Samuti M.U, umbes 10 aastat tagasi omandas Tallinnas “Angerja” trammipeatuse lähedal, omamata vastavat luba, sõjaväerelvaks oleva tulirelva laskemoona - vintpüssi padruni kaliibriga 7,62 mm, milline oli ebaseaduslikult tema käitluses ja mida ta hoidis sellest ajast oma kodus Tallinnas Sinimäe 11-46, kuni 30.06.2004.a-ni, läbiotsimise käigus äravõtmiseni. Sellise oma tegevusega pani M.U toime KarS § 418 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõjaväerelvaks oleva tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise.

A.Uit süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 24.06.2004.a Tallinnas, Pirita jõe ääres “Pirita Jõeoru” metsa juures, M.Ui ja S.Figa grupis vägivallaga raskelt rikkusid avalikku korda, nimelt: tungisid S.Mile kallale vedasid teda mööda maad ja lõid S.Mi korduvalt käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, tekitades talle kehavigastusi, mis ei olnud elule ohtlikud ega põhjustanud rasket kehalist haigust- pea, näo, rindkere põrutused ja peaaju vapustus, verevalumid vasaku silmamuna kõvakestal, nahamarrastus paremal küünarvarrel, nahamarrastustriibud kaela eesmise osas.

Samuti A.U grupis M.Ui ja S.Figa, 24.06.2004.a varahommikusel ajal Tallinnas Pirita jõe ääres “Pirita Jõeoru” metsa juures kõrgemal kohal, vägivallaga rikkus uuesti raskelt avalikku korda, nimelt: ilma põhjuseta tungisid taas S.Mile kallale ja lõid S.Mi korduvalt käte ja jalgadega pea, käte ja keha piirkonda, tekitades talle kehavigastusi, mis ei olnud elule ohtlikud ega põhjustanud rasket kehalist haigust- pea, näo, rindkere põrutused ja peaaju vapustus, verevalumid vasaku

silmamuna kõvakestal, nahamarrastus paremal küünarvarrel, nahamarrastustriibud kaela eesmise osas. Seega A.U oma tegevusega pani toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis oli toimepandud vägivallaga ja grupi poolt.

A.Ui süüdistataks selles, et tema 14.01.2005.a. ajavahemikul kella 16.30 – 17.15 Tallinnas, algusl Sinimäe 11-46 asuvas korteris, seejärel üldkasutatavas trepikojas lõi korduvalt oma ema S.Jt rusikatega pea- ja kaelapiirkonda ning põlvega näkku tekitades tervisekahjustused, mis ei olnud elule ohtlikud ning millede paranemise kestus on umbes 1-1,5 kuud, ninaluu murrus, hulgiverevalumid näol, kaelal. Paremal õlavarrel ja vasakul küünarvarrel. Sel moel A.U lüües ja pekstes kahjustas teise inimese tervis s.o. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

S.Fi süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 24.06.2004.a Tallinnas, Pirita jõe ääres “Pirita Jõeoru” metsa juures, M.Ui ja A.Uiga grupis vägivallaga raskelt rikkusid avalikku korda, nimelt: tungisid S.Mile kallale vedasid teda mööda maad ja lõid S.Mi korduvalt käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, tekitades talle kehavigastusi, mis ei olnud elule ohtlikud ega põhjustanud rasket kehalist haigust- pea, näo, rindkere põrutused ja peaaju vapustus, verevalumid vasaku silmamuna kõvakestal, nahamarrastus paremal küünarvarrel, nahamarrastustriibud kaela eesmise osas. Samuti S.F grupis M.Ui ja A.Uiga, 24.06.2004.a varahommikusel ajal Tallinnas Pirita jõe ääres “Pirita Jõeoru” metsa juures kõrgemal kohal, vägivallaga rikkus uuesti raskelt avalikku korda, nimelt: ilma põhjuseta tungisid taas S.Mile kallale ja lõid S.Mi korduvalt käte ja jalgadega pea, käte ja keha piirkonda, tekitades talle kehavigastusi, mis ei olnud elule ohtlikud ega põhjustanud rasket kehalist haigust- pea, näo, rindkere põrutused ja peaaju vapustus, verevalumid vasaku silmamuna kõvakestal, nahamarrastus paremal küünarvarrel, nahamarrastustriibud kaela eesmise osas. Seega S.F oma tegevusega pani toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis oli toimepandud vägivallaga ja grupi poolt.

Süüdistatavana ülekuulatud M.U tunnistas end süüdi osaliselt ja andis ütlusi, et 23.06.2004.a. oli ta koos A.Ui, S.Fi ja S.Miga Pirita jõe ääres, kus tarvitasid alkoholi. Öösel tekkis neil konflikt S.Miga, konflikti põhjustas S.M oma käitumisega, ta rääkis asjadest, mis ei kõlba söögilauas rääkimiseks. Kõik hakkasid kannatanut peksma, tema lõi kannatanut käte ja jalgadega kehapiirkond, võimalik ka, et pähe. Kuhu S.F ja A.U kannatanut lõid ei mäleta, kuivõrd oli alkoholijoobes. Hiljem viis ta kannatanu üles mäe peale, kannatanult võttis telefoni, et kannatanu läheks koju ja ei helistaks politseisse, telefoni ta varastada ei soovinud. Mäe peal peksti kannatanut veel. S.F ja A.U läksid bussi peale, tema jäi koos kannatanuga, pani noa kannatanu kõri peale ja ütles, et kannatanu neile ei järgneks, hakkas püsti tõusma, kui juhuslikult lõikas kannatanule kaela, kaelast hakkas verd tulema, kui ta lahkus, siis kannatanu liigutas ja tegi sellist häält nagu oleks valus. Kannatanut tappa ta ei tahtnud, kannatanut ei kägistanud, ämbrit pähe ei pannud. Padrunid leidis ta ehitusplatsilt ja viis koju, relvaluba tal ei ole.

Süüdistatavana ülekuulatud A.U tunnistas end süüdi täielikult ja andis ütlusi 23.06.2004.a. oli ta koos M.Ui, S.Fi ja S.Miga Pirita jõe ääres, seal tarvitasid alkoholi. Neil tekis konflikt S.Miga, kuivõrd S.M käitus halvasti, tema lõi S.Mi kahel korral, kui S.M kukkus siis lõi veel kannatanut, kuhu S.F ja M.U S.Mi lõid ei mäleta, kuna oli tugevas alkoholijoobes, seejärel tarvitati alkoholi edasi. Hommiku poole hakkas vihma sadama ja nad otsustasid lahkuda, kas nad lahkumise ajal ka kannatanut veel peksid ei oska ütelda, kuid ei ole välistatud, et peksid. Tema koos S.Figa läksid bussi peale, M.U jäi kannatanuga, kodus M.U rääkis talle, et oli S.Mile tekitanud noaga kaela haava. 14.01.2005.a. tuli ta töölt koju, oli tarvitanud alkoholi. Kodus oli ema ja vanem vend Sergei U. Ta avastas, et on kadunud raha, siis ta lõi ema, kuna arvas, et ema on raha ära võtnud. Peksis ema korteris ja ka koridoris. Kinnitab oma ema S.J kohtuistungil antud ütlusi.

Süüdistatavana ülekuulatud S.F tunnistas end süüdi täilikult ja andis ütlusi, et 23.06.2004.a. tähistas Pirita jõe ääres jaanipäeva A.Ui, M.Ui ja S.Miga, tarvitasid alkoholi. Öösel sai alguse konflikt S.Mi käitumise pärast, tema lõi esimesena kannatanut rusikaga õla piirkonda, hiljem lõid A.U ja M.U samuti ühel korral kannatanut keha piirkonda, seejärel tarvitati alkoholi edasi. Hommikul hakkas vihma sadama oli külm, otsustasid minna bussi peale, kui S.M hakkas jälle rumalat juttu ajama, ta lõi kannatanut ühe korra rusikaga ja ühe korra jalaga, A.U ja M.U samuti lõid kannatanut, siis läks tema bussi peale. Hiljem kuulis, et M.U oli juhuslikult vigastanud S.Mi kaela.

Kannatanu S.M andis ütlusi selle kohta, et 23.06.2004.a. tema koos A.Ui, M.Ui ja S.Figa Pirita jõekäärus, kus pidasid jaanipäeva. Pirita jõekääru jõudsid nad kell 8 õhtul, kaasas oli neil toiduained ja pudel viina. Kella 8-st kuni kella 22-ni nad valmistasid ette lõket, ajasid juttu. Kella 22 ajal hakkasid tarvitama alkoholi, alguses oli kõik normaalne. Üleval kalda peal oli noorukite seltskond, kes hakkasid laulma, see ei meeldinud vendadele Uitele ja S.File, kes ütlesid, et lähevad ja ajavad noorukite kamba laiali. Tema ütles, et pole mõtet pidu rikkuda. Seepeale tuli tema juurde A.U, kes ootamatult lõi teda rusikaga silma alla, seejärel tuli M.U ja lõi teda käega rindkeresse, pärast peksid teda mõlemad Uid rusikatega pähe 5-6 korda ja hakkasid teda mäest ülesse lohistama, siis sekkus ka S.F, kes lõi teda 2-3 korral jalaga näkku, mille peale ta kukkus maha. M.U hakkas teda mäest üles lohistama, lohistamise ajal M.U võttis talt taskust ära mobiiltelefoni, et ta ei saaks helistada politseisse. Üleval mäe peal, kui ta lamas muru peal M.U ütles, et nüüd tuleb sind lõikama hakata, muidu annad meid ülesse, seejärel tundis ägedat valu taga kaelas, ja kaotas teadvuse. Kui ta teadvusele tuli, tundis, et keegi võtab talt ära jalatseid, seejärel tundis, et teda hakataks kägistama ja kaotas jälle teadvuse. Kaua ta teadvuseta oli, ei oska öelda, kui ta toibus tibutas vihma, ta ei näinud midagi, kuna tal oli ämber peas, ta üritas püsti tõusta, kuid ei suutnud. Mõne aja pärast tulid noorukid, kes võtsid tal ämbri peast, noorukid nägid verd ja kutsusid kiirabi.

Kannatanu S.J andis ütlusi, et 14.01.2005.a. oli ta kodus, kui tuli koju tema poeg A.U, kes oli purjus, nende vahel tekkis konflikt, algul sõnaline, siis füüsiline. Korteris lõi A.U teda rusikatega keha ja näo piirkonda, ta läks vahekoridori, kus A.U jätkas tema peksmist, seejärel läks ta üldkasutatavasse koridori, kus A.U jätkas tema peksmist rusikatega, samuti lõi teda ühel korral põlvega nina piirkonda, tal hakkas ninast verd jooksma. Liftist väljus noormees, kes kutsus politsei. Kiirabi viis teda Mustamäe haiglasse, kus tal diagnoositi ninaluumurd.

Tunnistaja E.B andis ütlusi, et 24.06.2004.a. töötas kiirabiarstina, kui sai väljakutse botaanikaaia juurde, kohale sõites tulid talle vastu 3 noormeest, kes ütlesid, et botaanikaaia taga metsas lebab meesterahvas. Sündmuskohal vereloigus lamas meesterahvas, kellel oli ämber peas, meesterahval oli taga kaelapeal umbes 10 cm haav, kannatanu oli meelemärkuseta ja oigas. Tal jäi mulje, et keegi oli kannatanut suure terariistaga löönud, haav oli ohtlik.

Tunnistaja M.B andis ütlusi, et 23.06.2004.a. õhtul koos sõpradega olid nad Tallinnas botaanikaaia juures ja tähistasid jaanipäeva. Mäe all oli neljast meesterahvast koosnev seltskond. Järgmisel hommikul avasta P.K kannatanu. P.K kutsus neid kõiki sinna. Maas lamav meesterahvas oli läbipekstud ja oigas. Meesterahval oli ämber peas, kaela ümber olid paelad. Keegi nende seltskonnast kutsus kiirabi. Tunnistaja D.K andis ütlusi, et 23.06.2004.a. oli koos sõpradega botaanikaaia juures Pirita jõekäärus ja tähistasid jaaniõhtut. All jõe ääres oli 4-5 inimest, kes tegid lõket. Järgmisel hommikul leidsid kannatanu, kes oli pikali maas, kael oli läbilõigatud ja ämber peas. Kannatanu kõrval maas olid jalanõud ja saag. Tunnistaja S.K andis ütlusi, et 23.06.2004.a. oli Pirita jõekäärus ja tähistas sõpradega jaanipäeva. Nendest kaugemal oli veel 4-5 liikmeline seltskond, kes samuti tähistasid jaanipäeva. Seltskond oli rahulik. Järgmisel hommikul P.K ütles, et metsas lamab inimene. Ta läks vaatama, nägi maas lamavat kannatanut, kelle nägu oli verine, jalas ei olnud botaseid, kutsusid kiirabi. Kannatanu kõrval ta nägi ämbrit ja saagi.

Tunnistaja J.M andis ütlusi, et 23.06.20004.a. oli ta Pirita jõe ääres ja tähistas jaanipäeva. All jõe ääres oli veel üks seltskond. Järgmisel hommikul tuli P.K ja ütles, et nägi lamavat meesterahvast. Kutsuti kiirabi. Tuli välja, et kannatanut oli kaela juurest lõigatud. Tunnistaja T.Ke andis ütlusi, et 23.06.2004.a. tähistas Pirita jõe ääres jaanipäeva sõpradega, nende seltskond oli mäe peal, mäe all oli veel üks 4 liikmeline seltskond, kes tarvitasid alkoholi. Järgmisel hommikul nägi ta kannatanut, kellel oli kael läbilõigatud ja läbipekstud, kannatanu üritas teha mingeid hääli, kutsusid kiirabi. Kannatanu pea juures oli ämber, samuti nägi saagi. Kannatanul oli paelad kaela ümber. Öösel ta mingit lärmi ei kuulnud. Tunnistaja P.K andis ütlusi, et 23.06.2004.a. tähistas koos sõpradega Pirita jõe ääres jaanipäeva. Nende seltskond oli mäe peal ja me all oli 4-5 inimesest koosnev seltskond. Järgmisel hommikul avastas ta maas lebava inimese, inimest oli ämber peas ja ta häälitses, tema kutsus sõbrad vaatama, kutsusid kiirabi. Meesterahval oli halb, nägu oli läbipekstud, tagant oli kael läbilõigatud. Seda ta ei näinud, et jõe all olev seltskond oleks omavahel kakelnud. Tunnistaja I.S andis ütlusi, et 23.06.2004.a. oli ta Pirita jõekäärus ja tähistas jaanipäeva koos sõpradega. All jõe ääres oli veel üks 4 liikmeline seltskond. Hommikul leidis P.K maas lamava inimese. Kannatanu lamas maas ämber peas, helistasid kiirabisse. Öösel tema mingit lärmi ei kuulnud. Tunnistaja R.T andis ütlusi, et 23.06.2004.a. oli Pirita jõekäärus sõpradega, kus tähistasid jaanipäeva. All jõe ääres oli ka seltskond, mäletab seltskonnast pikkade juustega meesterahvast. Järgmisel hommikul P.K leidis, meesterahva, kohale minnes ta nägi, et maas lebab meesterahvas, kellel oli ämber peas, mees oli läbipekstud, kaelal oli haav ja kaela ümber oli kingapaelad, kannatanu korises, nad kutsusid kiirabi. Öösel ta mingit lärmi ei kuulnud. Tunnistaja A.K andis ütlusi, et 23.06.2004.a. tähistas sõpradega jaanipäeva. All jõe ääres oli ka seltskond, kes olid rahulikud. Järgmisel hommikul P.K avastas lamava meesterahva, läks meesterahvast vaatama, mehel oli ämber peas ja keegi võttis selle ära. Mehel oli kael verine, teda oli lõigatud kutsusid kiirabi. Mehe kõrval maas oli saag. Öösel ta mingit lärmi ei kuulnud. Tunnistaja M.S andis ütlusi, et 23.0.2004.a. oli Pirita koos sõpradega ja tähistas jaanipäeva. Jõe ääres neist eemal olid ka kohtualused, kes samuti tähistasid jaanipäeva. Järgmisel hommikul leidis P.K meesterahva, kes lebas ämber peas. Ta nägi kannatanut, kes lebas ämber peas, kannatanu oli tugevasti läbi pekstud, tema kaela tagaosas oli sügav haav, kutsusid kiirabi. Öösel tema lärmi ei kuulnud. Tunnistaja D.M andis ütlusi, et 23.06.2004.a. läks ta koos sõpradega Pirita botaanikaia lähistele jaanipäeva tähistama. All jõekaldal oli teine seltskond. Järgmisel hommikul läks P.K WC-sse, kuulis oigeid ja avastas meesterahva, kes lamas ämber peas. Ta nägi kannatanut, kellel oli nägu pekstud ja kaelal oli suur haav. Kannatanu ei suutnud rääkida, kuna oli külm. Kutsusid kiirabi.

Süüdistatava A.Ui süü oma ema S.J kehalises väärkohtlemises on tõendatud peale tema enda täieliku omaksvõtu kannatanu S.J ülaltoodud ütlustega, et 14.01.2005.a. tekitas talle kehavigastused, sealhulgas ninaluumurru, tema poeg A.U. Samuti kirjalike materjalidega s.o. kannatanu S.J suulise kuriteoteate protokolliga selle kohta, et 14.01.2005.a. kella 16.20 kuni 17.00 pekis tema poeg A.U teda käte ja jalgadega / IV kd tl 3-5/; Kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 58, milles ekspert on andud arvamuse, et S.Jl sedastatud tervisekahjustused – ninaluu murd, hulgiverevalumid näol, kaelal, paremal õlavarrel, vasakul küünarvarrel – ei olnud elule ohtliku tekitamise ajal ega sellele järgnevalt, paranemise kestus umbes 1-1,5 kuud, jätmata seejuures olulist /vähemalt 40% ulatuses/ püsivat töövõimetust ja võisid olla tekitatud eelandmetes märgitud ajal 14.01.2005.a. ja asjaoludel kõva tömbi vägivalla toimel, võimalik, et uuritava sõnade kohaselt löökidest rusikaga, jalaga ja põlvega / IV kd tl 13- 14/.

S.Fi, A.Ui ja M.Ui süü S.Mi peksmises on tõendatud peale nende endi täielikku omaksvõtu kannatanu S.Mi ülaltoodud ütlustega selle, kohta, et ööl vastu 24.06.2004.a. peksid teda A.U, M.U ja S.F tekitades talle kehavigastusi. A.U ootamatult lõi teda rusikaga silma alla, seejärel tuli M.U ja lõi teda käega rindkeresse, pärast peksid teda mõlemad Uid rusikatega pähe 5-6 korda ja hakkasid teda mäest ülesse lohistama, siis sekkus ka S.F, kes lõi teda 2-3 korral jalaga

näkku, mille peale ta kukkus maha. Kohus leiab, et A.Ui, M.Ui ja S.Fi poolt toimepandud tuleb KarS § 263 p –lt 1, 4 ümber kvalifitseerida KarS § 121- kehalise väärkohtlemisena, kuivõrd S.M on ise kohtus väitnud, et süüdistatavate poolt taolise kohtlemise võis ta põhjustada enda käitumisega, samuti ei ole kriminaalasjas tuvastatud avalikus kohas toimuv asjasse mittepuutuvate isikute ring või üldise õigusrahu häirimine. S.Mi kehaline väärkohtlemine toimus Pirita jõe ääres, kus peale nende seltskonna nendest eemal viibisid veel tunnistajad M.B, D.K, S.K, J.M, T.K, P.K, M.S, I.S, R.T, A.K ja D.M,kes kõik kinnitasid kohtule, et nemad mingit lärmi ei kuulnud.

Süüdistatava M.Ui süü S.Mi kaelale lõikehaava tekitamises on tõendatud kannatanu S.Mi ülaltoodud ütlustega, et M.U tekitas talle lõikehaava, M.U ütles talle, et nüüd tuleb sind lõikama hakata, muidu annad meid ülesse, seejärel tundis ägedat valu taga kaelas, ja kaotas teadvuse. M.Ui ütlused selle kohta, et S.Mi vigastas ta noaga juhuslikul on paljasõnalised ja ümber lükatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, millise uurimuslikust osast nähtub, et S.Mi kaelal oli 15 cm pikkune sügav, lihaseid läbistav haav. Samuti on tunnistajate M.B, D.K, S.K, J.M, T.K, P.K, M.S, I.S, R.T, A.K ja D.M ülaltoodud ütlustega, kes kirjeldavad, et leidsid kannatanu tugevalt läbi pekstuna, kannatanu kaela oli haav, kannatanul oli leidmise ajal ämber peas. Tunnistaja kiirabi arst E.B ütlustega, et sündmuskohal vereloigus lamas meesterahvas, meesterahval oli taga kaelapeal umbes 10 cm haav, kannatanu oli meelemärkuseta ja oigas. Tal jäi mulje, et keegi oli kannatanut suure terariistaga löönud, haav oli ohtlik. Kohus leiab, et M.Ui poolt toimepandu tuleb KarS 25 lg 2 - § 114 p-lt 6 ümber kvalifitseerida KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi, kuivõrd subjektiivsest küljest eeldab teise süüteo varjamiseks toimepandud tapmine kavatsetust, kohtuistungil ei ole see tõendamist leidnud. Kannatanu S.M üksi on andud ütlusi, et M.U ütles talle, et nüüd tuleb sind lõikama hakata, muidu annad meid ülesse, seejärel tundis ägedat valu taga kaelas, ja kaotas teadvuse. M.U kannatanu ütlusi ei kinnita ja on andud ütlusi, et ta ei soovinud kannatanut tappa. Kohtupühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiaktis on eksperdid anud arvamuse, et oma psüühika püsiomaduste poolest ei olnud S.Mil ööl vastu 24.06.04 takistusi ümbruse, tema suhtes toime pandud tegude ja oma seisundi igakülgseks tajumiseks perioodil, mis eelnes peatrauma saamisele. Peksmise käigus tekitati S.Mile ajutine raske psüühikahäire (Teadvuse kaotus R40). Ajavahemikul peaaju trauma saamisest kuni teadvusekaotuseni võis S.Mi ümbruse tajumise võime olla piiratud teadvuse hägunemise tõttu ning seetõttu võib tema mälestuses selle ajavahemiku kohta esineda ebatäpsusi. / I kd tl 98-104/. Kohtuistungil on tuvastatud, et S.Mile tekitati peatrauma M.Ui, S.Fi ja A.Ui poolt peksmise käigus, seega ennem M.Ui poolt kannatanu vigastamist noaga. Kohus leiab, et M.U pani S.Mi suhtes toime tapmiskatse, kuivõrd kannatanut pikka aega rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse, samuti lõigates kannatanu kaelale 15 cm pikkuse sügava lihaseid läbistav haava ning jättes abitus seisundis kannatanu kõrvalisse kohta, pidi nägema M.U ette mistahes tagajärge, ka surma saabumist, kui S.Mi surm jäi saabumata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuivõrd tunnistajad leidsid vigastatud kannatanu ja kutsusid kiirabi.

Süüdistatavate A.Ui, S.Fi ja M.Urkini süü on tõendatud veel kirjalike materjalidega: Sündmuskoha vaatluse protokolli ja fototabeliga /k 1 tl 4-16/, politseitöötaja Vladimir Sergejevi ettekandega, selle kohta, et 24.06.2004.a. sai väljakutse Tallinnas kiviaja 11 Pirita jõe suunas kaugusel umbes 300 m, kust oli kell 12.00 avastatud läbipekstud tundmatu meesterahvas, kellel pidi olema kõri läbilõigatud, kannatanu viidud Mustamäe haiglasse /k1 tl 19-20/, asitõendite vaatluse protokolli ja fototabeliga, millega vaadeldi S.Mile kuuluvaid riideesemeid /k 1 tl 35-38/, asitõendite vaatluse protokolliga, millega vaadeldi ämbrit, millel verekahtlane määrdumine / I kd tl 39/, kohtuarstiliku ekspertiisi aktiga nr 927 , milles ekspert on anud arvamuse, et 1.S.M´il 24.06-05.07.2004.a. SA Põhja- Eesti Regionaalhaiglas on tuvastatud tervisekahjustused: Lõikehaav kaelal (suuremate veresoonte vigastusteta) lihaste kahjustustega. Pea, näo, rindkere põrutused (nahaalused verevalumid), 15.07.2004.a. kohtuarstlikul läbivaatlusel esinesid peale kaela tagapinnal paraneva lõikehaava veel kaks paranevat marrastustriipu kaela eespinnal (viimaste kohta ravidokumentides andmed puuduvad): verevalumid vasaku silmamuna kõvakestal; paranenud nahamarrastuse jälg paremal küünarvarrel. / I kd tl 43-45/, kohtuarstiliku

ekspertiisi aktiga nr 110 , milles ekspert on anud arvamuse, et S.Mil kohtuarstlikul läbivaatlusel (PERH haigusloos andmeid kaela eesmise osa vaatluse kohta ei ole) leidnud nahamarrastuse triibud (arvult 2) kaela eesmises osas paiknevad keskelt- üks suunaga paremale ja teine vasemale. Marrastuse triibud paiknevad eri kõrgustel, need kaela keskosas ei ühine ja marrastused ei ulatu ka kaela külgedele. Ajaliselt ei ole välistatud marrastustriipude tekitamine 24.06.2004.a. Arvestades marrastustriipude paiknevuse iseärasusi kaela eesmises osas ei ole need iseloomulikud vigastustele, mis tekivad tihedalt ümber kaela kinnise lingseosega. Seega ei ole tõenäone nende marrastustriipude tekitamine saapapaelast (saapapaeltest) ümber kaela tihedalt seotud kinnise linguga. Marrastustriibud kaela eesmises osas võisid olla tekitatud kaelale eest toimiva kitsaservalise või piirdunud pinnaga kriimustava esemega. /k1 tl 80-84/, kohtubioloogiaekspertiisi aktiga, milles ekspert on anud arvamuse, et tampoonidel tõmmistega Pirita jõe äärest maast tuvastati inimese veri /k 1 tl 110-111/, molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga, milles ekspert on anud arvamuse, et maast võetud veri saab olla pärit S.Milt, kuna maas olnud veres saadi DNA profiil, mis langes täielikult kokku S.Mi DNA profiiliga / I kd 112-114/, A.Uilt, M.Uil ja S.Filt riiete võetuse määruste ja protokollidega / I kd tl133-139/, riiete vaatluse protokolli ja fototabelitega / I kd tl 139-144/, asitõendite vaatlusprotokolli ja fototabeliga, millega vaadeldi S.Filt, M.Uilt ja A.Uilt ära võetud kingi / I kd tl 145-149/, tehnilise uuringu protokolliga / I kd tl 150/, ütluste ja olustiku seostamise protokolliga, kus M.U kus ta näitab ette sündmuskoha ja annab ütlusi S.Mi peksmise asjaolude kohta / I kd tl 263-265/, ütluste ja olustiku seostamise protokolliga, kus A.U kus ta näitab ette sündmuskoha ja annab ütlusi S.Mi peksmise asjaolude kohta / I kd tl 293-294/, vastastamisprotokolliga A.Ui ja M.Ui vahel / I kd tl 298-302/, ütluste ja olustiku seostamise protokolliga, kus S.F kus ta näitab ette sündmuskoha ja annab ütlusi S.Mi peksmise asjaolude kohta / I kd tl 315-316/.

M.Ui süü KarS § 418 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud peale tema enda omaksvõtu läbiotsimise protokolliga, millest nähtuvalt leiti M.Ui toast vintpüssipadrun kaliibriga 7,62, padrunikesta põhjal on markeering 94, padrunikesta ja padruni ühenduskohal 1,5 mm punast värvi vöö / I kd tl125-126/, asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga / I kd tl 128-129/, teatega Põhja Politseiprefektuuri Lubadetalitusest, et M.Uile ei ole väljastatud tulirelva luba/ I kd tl 131/, ballistika ekspertiisiakti aktiga nr TB-218-04/5820 /k 1 tl 119/, milles ekspert on andud arvamuse, et esitatud 7,62 mm vintpüssipadrun, mis kuulub tulirelva laskemoona hulka. Oli laskekõlblik. 5,56 mm automaadipadruni sütik ja katkine kest ei moodusta laskekõlblikku tulirelva laskemoona. 7,62 mm vintpüssipadrun on ette nähtud relvadele, millede piiratud nimistu on ära toodud akti uurimuslikus osas / I kd tl 119/.

M.Ui süü KarS § 199 lg 2 p 4,5 ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud kannatanu S.Mi ütlustega, et sel ajal kui M.U hakkas teda mäest üles lohistama, siis lohistamise ajal M.U võttis talt taskust ära mobiiltelefoni, et ta ei saaks helistada, helistada ta ei oleks saanudki, kuna tema mobiiltelefoni aku oli tühi. M.Ui ütlused selle kohta, et võttis mobiiltelefoni enda kätte, et S.M ei saaks helistada, ning ta soovis telefoni järgmisel päeval tagastada, on paljasõnalised, M.Ui enda ütluste kohaselt ta teadis, et S.Mi telefoniaku on tühi, kuivõrd S.Mile sissetulnud kõne ajal lülitus mobiiltelefon välja, samuti näitab tema hilisem käitumine, oma sõnade kohaselt viskas ta telefoni ära, et tegelikult ei soovinudki ta telefoni S.Mile tagastada.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus M.Ui isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. M.U on toimepannud mitu kuriteo episoodi, millest üks on esimese astme isikuvastane kuritegu. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Kuivõrd tapmine jäi katsestaadiumisesse, siis võib M.Ui suhtes kohaldada KarS § 60 sätteid, mõistes karistuse alla sanktsiooni alammäära. Karistuse mõistmisel arvestab kohus A.Ui isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on varem karistamata, töötab, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistuse sanktsiooni

alammäära lähedasena ning tema suhtes võib vangistuse tingimisi kohaldamata jätta, allutades ta käitumiskontrollile. Karistuse mõistmisel arvestab kohus S.Fi isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll varem karistatud, karistatus on kustunud, töötab, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistuse sanktsiooni alammäära lähedasena ning tema suhtes võib vangistuse tingimisi kohaldamata jätta, allutades ta käitumiskontrollile.

S.Mi poolt esitatud tsiviilhagi kui seaduslik ja põhjendatud kuulub rahuldamisele.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 9, § 311, § 313, kohus

o t s u s t a s

Tunnistada süüdi S.F KarS § 121 järgi ning karistada 5 kuulise vangistusega.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.06.2004.a. kuni 08.07.2004.a. s.o. 10 päeva S.Fil karistusaja hulka

Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus S.Fi suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui S.F 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid- elama kohtu määratu alalises elukohas , ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Katseajaks määrata S.F Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada S.File määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 01.02.2006.a.

Tunnistada süüdi Aleksander U KarS § 121 järgi ning karistada 6 kuulise vangistusega.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.06.2004.a. kuni 08.09.2004.a. s.o. 2 kuud 10 päeva A.Uil karistusaja hulka

Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus A.Ui suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui Aleksander U 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid- elama kohtu määratu alalises elukohas , ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Katseajaks määrata A.U Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada A.Uile määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 01.02.2006.a.

Tunnistada süüdi M.U KarS § 121 järgi ning karistada 6 kuulise vangistusega, § 199 lg 2 p 4,5 järgi ja karistada 2 kuulise vangistusega, § 418 lg 2 järgi ja karistada 2 aastase vangistusega, § 113 - § 25 lg 2 järgi ja karistada KarS § 60 kohaldamisel 3 aastase vangistusega.

Vastavalt KarS § 64 lg 1 kergemad karistused lugeda kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista M.Uile 3 aastat vangistust.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 29.juuni 2004.a.

Välja mõista M.Uilt sundraha 7500 krooni, ekspertiisi tasu summas 490 krooni ja kaitsjatasu summas 22714.50 krooni riigi tuludesse.

Välja mõista A.Uilt sundraha 4500 krooni ja kaitsja tasu 15553.80 riigi tuludesse.

Välja mõista S.Filt sundraha 4500 krooni ja kaitsja tasu 13109 krooni riigi tuludesse.

Välja mõista M.Uilt, A.Uilt ja S.Fil solidaarselt 5725 krooni ekspertiisitasu riigi tuludesse.

Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 EÜP või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile.

Välja mõista M.Uilt 13372 krooni Eesti Haigekassa kasuks .

Välja mõista A.Uilt, M.Uilt ja Sergei Filt solidaarselt 520 krooni S.Mi kasuks

Välja mõista A.Uilt 500 krooni S.Mi kasuks

Asitõendid –T-särk, teksajope, ämber mis asuvad kriminaalasja juures – hävitada.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel kohtumenetlusepooled 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kohtunik

Rahvakohtunikud