1-05-1682\21-05-1682\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Vilja Liigi juuresolekul, tõlgi

Nadežda Pauksoni, prokuröri Hinge Brandi ja kaitsja Eva Rivise osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 arutas kriminaalasja M.S-i

süüdistuses KarS § 121 järgi.

Süüdistatav M.S - isikukood XXXXXXX,

Eesti kodanik,

keskharidusega, töötab ehitustöödel; elukoht: XXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 19.10.1997.a. Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 88 lg 2 p 1, 2 ja § 139 lg 2 p 1, – 2 kuud 3 järgi 3 aastat vangistust (vabanes 19.07.1980.a.); 2) 04.03.1982.a. Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 94 lg 3; § 88 lg 2 p 1, 2 ja § 139 lg 2 p 2, 3 järgi – 5 aastat vangistust (vabanes 03.01.1987.a.); 3) 26.02.1988.a. Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 ja § 107 lg 1 järgi – 4 aastat vangistust (vabanes 11.01.1992.a.);

4) 08.07.1996.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 100 järgi – 8 aastat vangistust; Harju Maakohtu määrusega 10.10.2003.a. vabastatud tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta

(kandmata karistus 4 kuud 14 päeva); väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid maksmata); –

tõkend elukohast lahkumise keeld.

Süüdistus.

M.S 23. aprillil 2005.a. kella 16 ajal XXXXXXXX asuvas korteris peksis rusikate ja jalgadega ning tabureti jalaga oma õepoega Roman Krikuhhinit ning ähvardas teda noaga. Eksperdi arvamuse kohaselt esinesid R. Krikuhhinil lõikehaavad parema käe sõrmedel; nahaalused verevalumid pea, näo, rindkere ja selja piirkonnas ning need tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud.

Nende tegudega

pani M.S toime kehalise väärkohtlemise ehk KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise peksmise teel.

Kohtulik arutamine, kokkuleppe sisu ning kohtu järeldused. Süüdistatav M.S tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi, vabandas kannatanu ees ja kahetses toimepandut.

M.S ja tema kaitsja taotlesid prokurörilt asja lahendamist kokkuleppemenetluses ning sellekohast nõusolekut väljendas kohtuistungil ka kannatanu. Tunnistaja M. Klimova (kannatanu ema ja süüdistatava õde) väitis kohtule, et V. Alehnovit1šile on nad toimepandu andestanud, nad ei nõua tema ühiskonnast isoleerimist. Käesoleval ajal elavad nad eraldi ning rohkem konflikte nende vahel toimunud ei ole.

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus M.S-ile

toimepandud kuriteo eest KarS § 121 järgi 1 aasta 6 kuu vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all, mil ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.

Süüdistatav M.S tunnistas kohtule veelkord oma süüd, kahetses toimepandut ning

k

innitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kannatanu on andnud oma kirjaliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ning kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik. Tsiviilhagi asjas süüdlase vastu esitatud ei ole.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et M.S-i enese süüdi tunnistamine

ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning järgitud on kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Õigesti on kvalifitseeritud M.S-i käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule täielikku tõendamist leidnud kriminaaltoimikus

olevate kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka kriminaalmenetlusekulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstud tasu eeluurimisel ja

kohtus osalemise eest ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha 2

KarS § 179 lg 1 p alusel 1,5 palga alammäära.

Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 4, 249, 311, 313 kohus

o t s u s t a s :

1.

Süüdi tunnistada M.S KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui

M.S 2

(kahe) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata M.S-ile kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohastlahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

riigieelarve tuludesse (Rahandus- ministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) –

s.o.

ekspertiisitasu 1 840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni, määratud kaitsjale makstav tasu 1 781,80 kr (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend üks krooni ja 80 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni.

Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse sätete väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtunik