1-05-1964\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise aeg ja koht 13.veebruar 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-05-1964 (kohtueelses menetluses nr 05260201266) riik versus Gunnar Klein Asja lahendamise menetlus kirjalik käskmenetlus Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Merli Loorberg Prokurör Kadri Päeva Süüdistatav Gunnar Klein Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Gunnar Klein süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 päevamäära, s. o 10000 krooni; KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta Gunnar Kleinilt sõiduki juhtimise õigus 6 kuuks; tühistada Gunnar Kleinile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega: 2.1 välja mõista Gunnar Kleinilt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 krooni rahandus- ministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Ühispangas (viitenumber 2800069874); ja muu kriminaalmenetluse kulu 135 krooni Lõuna Politseiprefektuuri arvele nr 10220035029017 (selgitusse märkida isiku nimi ja arve nr 5141/A); 2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile; 2.3 otsuse jõustumisel saata otsuse koopia autoregistrikeskusele Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3. Selgitada: 3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul
2 rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Ühispangas (viitenumber 2800069874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KarS § 254 lg-s 6, mille kohaselt on süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses Gunnar Kleini süüdimõistmist KarS 424 järgi ja karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 10000 krooni ning lisakaristusena võtta Gunnar Kleinilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.
2. Süüdistus, kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. Gunnar Kleinile süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon Gunnar Kleini on süüstatud selles, et tema, omades kehtivat, 14.09.2004, määratud karistust väärteoasjas mootorsõiduki juhtimise eest 18.08.2004 alkoholijoobes, juhtis 26.11.2005 kell 3.50 Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Mustla – Viljandi maantee 16.-ndal kilomeetril sõiduautot Honda Civic registrimärgiga 213 ALM alkoholijoobes. Gunnar Kleini tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. 2.1.1. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldus- väärseteks. 2.1.2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS § 254 kohaselt. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käsk- menetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. Gunnar Klein tuleb käskmenetluses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada.
3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
Kuritegu KarS § 424 järgi on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Arvestades prokuröri taotlust karistuse mõistmiseks, karistuseesmärke ja Gunnar Kleini süü suurust, on põhjendatud Gunnar Kleini karistamine rahalise karistusega 200 päevamäära, s. o 10000 krooni ning KarS § 50 lg 1 alusel võtta Gunnar Kleinilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.
4. Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s. o 4500.
3 KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 135 krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Gunnar Kleinilt välja mõista riigieelarve kuludesse sundraha 4500 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 135 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
5. Muud põhjendused
Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.
Kalev Kuningas
Kohtunik