1-05-1810\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Toimik nr 1-05-1810 Kriminaalasi nr 05260201149

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13.veebruar 2006 Viljandi Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Aino Männik Kriminaalasi prokuratuur E.O kokkuleppemenetluses versus Prokurör Kadri Päeva Süüdistatav E.O süüdistuses KarS § 424 järgi) Süüdistatava kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus alljärgnevad otsustused.

Otsustused süüs ja karistamises

1. E.O

Tunnistada süüdi (KarS) § 424 karistusseadustiku järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm kuud ); KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb

tingimisi kohaldamata; määrata E.O-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud koos tema allutamisega KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile; määrata E.O-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx

KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks ja 6 (kuus) kuuks. Tühistada E.O suhtes kohaldatus elukohast lahkumise keeld.

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses. kohaldatavate muu abinõu osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole

2.2 riigieelarve tuludesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada) välja mõista E.O-lt krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2139.95 ( kaks tuhat ükssada kolmkümmend kr ja 95 s ) ja muu kriminaalmenetluse kulu postikuluna 21 ( kakskümmend üks ) krooni;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035.45 ( üks tuhat kolmkümmend viis kr ja 45 s ) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

2

3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja

kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (sundraha ja muu kohtukulu puhul viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viljandi kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on E.O-le

mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud tingimisi 18 kuud.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks ja 6 (kuus) kuuks.

2.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

E.O-le esitatud süüdistus

E.O on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema omades kehtivat

29.08.2005 määratud karistust väärteoasjas mootorsõiduki juhtimise eest 28.07.2005 alkoholijoobes, juhtis 08.10.2005 kell 23.35 Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Uusnas sõiduautot Honda Civic reg märgiga 596 ANJ ja 12.11.2005 kell 18.05 Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Uusna – Tartu - Viljandi mnt esimesel kilomeetril sõiduautot VAZ 2103 reg märgiga 758 AEB alkoholijoobes.

E.O on kohtu alla antud ja tema teod on kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistusete asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistusete asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos mille ees karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

3

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning E.O tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 424 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid E.O karistamise

kokkuleppemenetluses. E.O karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4500 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus,

prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Eesti Advokatuuri üldkogu otsusega on kehtestatud riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad.

Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse riigi õigusabi seaduse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1104.50 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035.45 krooni.

Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik,

siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.

Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi-

4

mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes

kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb E.O-lt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2139.95 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikuluna 21 krooni riigieelarve tuludesse.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise

karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes

pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik