1-05-649\3 · Tallinna Ringkonnakohus

1-05-649

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuaril 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-05-649 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Julia Katškovskaja, Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi T.I süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4,7 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu 1. novembri 2005.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav T.I Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav T.I

varem kolmel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 20. mail 2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4,5,7 järgi 6 kuud vangistusega, alates 23. septembrist 2005.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas,

Kaitsja vandeadvokaat Niina Petrjakova RESOLUTSIOON

Tallinna Linnakohtu 1. novembri 2005.a. otsus T.I suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 23. jaanuaril 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada.

Asjaolud ja menetluse käik.

Lühimenetluse korras tehtud Tallinna Linnakohtu 1. novembri 2005.a. otsusega tunnistati T.I süüdi KarS § 199 lg.2 p.4,7 järgi ja KrMS § 238 lg.2 kohaselt karistati tähtajalise vangistusega 1 aasta. T.I tunnistati süüdi selles, et tema, ajavahemikul 19. novembrist 2004.a. kuni 30. juunini 2005.a. Tallinna linna eri paigus, üksi ja grupis teise isikuga, pani neljal korral toime võõra vallasasja varguse katsed ja ühe lõpuleviidud varguse.

Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus.

Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav T.I esimese astme kohtu otsust inkrimineeritud kuritegudes süüditunnistamises ega neile antud õiguslikku hinnangut, vaid mõistetud karistuse osas. Apellant põhjendab vangistuse tähtaja lühendamise taotlust asjaoluga, et enamus kuritegudest jäid katse staadiumisse. Kohtueelsel uurimisel ja kohtus on süüdistatav kuritegude toimepanemist tunnistanud. Pikaajaline vangistus ei aita kaasa apellandi edasise käitumise paranemisele vaid raskendab seda. Seetõttu taotletakse vangistuse tähtaja lühendamist. Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatav T.I ja tema kaitsja apellatsioonis esitatud vangistuse tähtaja lühendamise taotlust. Samas märkis süüdistatava T.I, et soovib tähtajalise vangistuse osaliselt täitmisele mittepööramist, ringkonnakohtu poolt määratud ulatuses. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmist.

Ringkonnakohtu seisukoht. . Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et esimese astme kohtu otsus süüdistatava T.I karistuse osas on põhjendatud ja seaduslik. Apellandi enda süüdi mittetunnistamine kuritegudes, mille toimepanemisel süüdistatav T.I oli koos ebaseaduslikult hõivatud võõra varaga kuriteopaigas kinni peetud, polnuks ilmselgelt mõistusepärane kaitsetaktika ning vastuolus vaieldamatute objektiivsete tõsiasjadega. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et enda süü tunnistamine polnud ainuüksi süüdistatava suval või heal tahtel rajanev otsustus, vaid tahtevälistest, objektiivsetest asjaoludest peale sunnitud käitumisviis. Kriminaalasja arutamisel esimese astme kohtus pole süüdistatava T.I karistust kergendavaid või seda raskendavaid asjaolusid kindlaks tehtud. Neid asjaolusid pole süüdistatav esitanud oma apellatsioonis ega selgunud neid ringkonnakohtus. Uue kuriteo toimepanemine veidi enam kui aasta pärast eelmise kuriteo eest mõistetud lühiajalisest vangistusest vabanemist, samuti vabaduses viibimise ajal narkootiliste ainete ebaseaduslik korduv käitlemine, tõendavad et rahatrahvid, tähtajalise vangistuse tingimisi täitmisele mittepööramine ega lühiajaline vangistus pole karistusteks, mis süüdistatavat T.I mõjutaksid edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ringkonnakohus soostub apellatsiooni väitega, et pikk vangistuse tähtaeg iseenesest süüdimõistetu T.I käitumist õiguskuulekuse suunas ei korrigeeri. Küll aga võib olla see saavutatud pikema aja kestel vangla administratsiooni poolt kinnipeetava individuaalse

täitmiskava alusel rakendatud meetmetega. Samuti tagab kinnipeetava isolatsioon ühiskonnast õiguskorra kaitse tema kuritegelike rünnete eest, vähemalt vangistuse tähtaja kestel. Esimese astme kohus on kohtuotsuse põhiosas esitanud põhjalikud kaalutlused süüdistatava T.I karistuse liigi ja tähtaja pikkuse osas, mis vastavad KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Karistus on mõistetud karistusseadustiku sanktsiooni piires ja seda on ühe kolmandiku võrra lühendatud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 jätab ringkonnakohus Tallinna Linnakohtu 1. novembri 2005.a. otsuse T.I suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata.

I. AMANN

J. KATŠKOVSKAJA

J. PAAP