1-05-1834\2 · 1-05-1834\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

13. jaanuaril 2006 1 05 1834 .a. - -

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Vilja Liigi juuresolekul,

prokuröri Aleksander Tšitšerovi ja kaitsja Toomas Pilti osavõtul avalikul kohtuistungil

Tallinnas Tartu mnt 85 arutas lühimenetluses

kriminaalasja B.G süüdistuses KarS § 424

järgi.

Süüdistatav B.G , - isikukood XXXXXX, põhiharidusega töötab ehitusel Tallinnas, elukoht: XXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 1) – 11.08.1993.a. Saare Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 6 kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 07.11.2000.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 204 lg 3 järgi –

rahatrahv 2 990 krooni ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; 3) 07.05.2001.a. Saare Maakohtu otsusega KrK § 176` lg 2 järgi – 6 kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga; 4) 02.07.2003.a. Saare Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – 1 aasta vangistust tingimisi 18- kuulise katseajaga ning ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks; tõkendit kohaldatud ei ole.

Süüdistus.

B.G isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Saare Maakohtu otsusega 02.07.03.a. oli karistatud vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, ajal kui karistatus oli kustumata, taas 23. novembril 2005.a. kella 16.20 ajal Harjumaal Nissi vallas

Turbas Tööstuse tänavalt Lille tänava suunas liikudes juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Mercedes Benz registrimärgiga 772 MDZ. Sellega

pani B.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused.

Süüdistatav B.G tunnistas kohtuistungil end süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja adv. T. Pilt pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

B.G süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü

omaksvõtule tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 23.11.05.a. (tl.6), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.8); ärakirjaga Saare Maakohtu otsusest 02.07.2003.a. (tl.4 5 - ), väljavõttega karistusregistrist (tl.11-12) ning B.G enda ütlustega eeluurimisel (tl.18-19).

Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud ning B.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus B.G süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. B.G on isik, kes on alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinud korduvalt ning selle eest on teda kriminaalkorras eelnevalt karistatud nii rahalise karistusega kui vangistusega tingimisi. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et B.G pole võimalik karistada rahalise karistusega. Tal on maksmata väärteo eest mõistetud rahatrahv ning seni puudub tal alaline töökoht. Samuti tuleb tal tasuda ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Rahaline karistus paneks raskesse majanduslikku olukorda kogu tema perekonna.

Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada B.G vangistusega, kuid seda tingimisi, s.o. kohaldades tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid ja anda ta katseajaks kriminaalhooldaja

järelevalve alla. Kuigi vangistusega tingimisi on teda juba kord karistatud, on ta suutnud vähemalt katseajal kriminaalhooldaja järelevalve all hoiduda uue kuriteo toimepanemisest.

Samuti peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 alusel; liiklusalaste rikkumiste arvust lähtudes tuleb

lisakaristust kohaldada üle sanktsiooni keskmise määra. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §- - dest 237 238, 249, 311, 313

kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada B.G

KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra (s.o. 6 kuud) ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui B.G 2 (kahe)-aastase

katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata B.G-le kriminaalhooldaja.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta B.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 9 (üheksaks) kuuks.

2. Välja mõista B.G-lt menetluskulud

riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti).

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtunik