1-05-868\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2006.a, Tartu Kriminaalasja number 1-05-868 (05278001491) Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi M.A (M.A) süüdistus KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav M.A

karistatus: kriminaalkorras varem karistatud kahel korral, väärteokorras varem karistatud kahel korral; Kaitsja advokaat Marian Priks Tõlk Regina Laiapea

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.A KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista temale karistuseks 1 kuu vangistust. (üks)

KarS § 74 alusel jäetakse mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult

täitmisele, kui M.A ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul (kaheksateist) toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on M.A kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas,

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

Määrata M.A katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 3 ja 189 lg 2 alusel mõista M.A-lt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 1 000 (tuhat) krooni;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 600.-(kuussada) krooni;

 postikulu 13 (kolmteist) krooni ja 80 (kaheksakümmend) senti.

Kohtuotsuse vabatahtliku täitmise korral on menetluskulu võimalik tasuda 1 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr

10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874. Juhul, kui süüdimõistetu ei esita

kohtule dokumente (dokumendile märkida kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle

nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Kokkuleppe sisu M.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

- 15.09.2005. a kella 11.10 paiku, viibides Tartu Ujula 2 asuvas Meltsiveski Konsumis, püüdis kaupa jope varrukasse peites ja kassast selle eest tasumata möödudes varastada ühte 0,338 grammi suurust tükki suitsujuustu, maksumusega 25.15 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata M.A tahtest mittesõltuvatel asjaoludel, s.o põhjusel, et kaupluse turvatöötaja pidas M.A kinni. Sellega pani M.A toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 4 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.A-le karistuseks 1 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu

ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1

3 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et M.A, tema kaitsja ja prokuröri vaheline kokkulepe on sõlmitud KrMS §-de 239-245 sätteid järgides. Kohus on veendumusel, et

M.A on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. M.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 4500 krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates

arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kohus on seisukohal, et Sergei M.A kui tööl mittekäiv invaliidsuspensionär tuleb sundraha maksmisest vabastada osaliselt, s.o 3500.- krooni ulatuses, jättes sundraha selles osas riigi kanda.

Samuti peab kohus vajalikuks jätta osaliselt riigi kanda kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu, mõistes sellest süüdimõistetult välja 600.- krooni ja jättes riigi kanda 621,30 krooni.

Kohtunik