1-06-263\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.jaanuar 2006.a. Tartu Kriminaalasja number 1-06-263 (03278001980) Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi U.G süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Külli Saks Süüdistatav U.G

karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistatud viiel korral; Kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova Tõlk Virge Harak

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.G KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) (kuus) aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.G ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse (ühe) (kuue)

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on U.G

kohustatud täitma

kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud

2 kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata U.G katseajaks Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS-i §-s 75 lg 2 alusel määrata, et U.G on kohustatud hüvitama kogu

kuriteoga tekitatud kahju, s.o. X 3000.- krooni, X 2000.- krooni ja (kolm tuhat) (kaks tuhat) X3000.- krooni hiljemalt 09. jaanuariks 2007.a. (kolm tuhat)

Tõkend-elukohast lahkumise keeldtühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagid: Rahuldada Xtsiviilhagi ja välja mõista U.G-lt Xkasuks 3000.-

(kolm tuhat) krooni. Rahuldada Xtsiviilhagi ja välja mõista U.G-lt Xkasuks 2000.-

(kaks tuhat) krooni. Rahuldada Xtsiviilhagi ja välja mõista U.G-lt Xkasuks 3000.-

(kolm tuhat) krooni.

Asitõendidkolm Tartu eluruumi üürilepingut, kaks neist kuupäevaga 19.05.2003.a. ja üks kuupäevaga 18.05.2003.a.- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja U.G-lt menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni;

 riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1 221 (tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu

viitenumber 2800049874. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida

dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest

nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

3

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: U.G süüdistatakse selles, et tema

• esinedes Tartus, Xasuva korteri omaniku Pjotr Gužov´ina, andis 19.05.2003a. eluruumi üürilepingu alusel ilma omaniku nõusolekuta X üürile korteri Tartus, kavatsusega lepingust tulenevaid kohustusi mitte täita, millega lõi vara üleminekut mõjutavatest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning võttis X ettemaksu 3 000.- krooni, millise summa omastas.

• 19.05.2003a. isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, esinedes Tartus, Xasuva korteri

omaniku Pjotr Gužov´ina, andis eluruumi üürilepingu alusel ilma omaniku nõusolekuta X üürile korteri Tartus, kavatsusega lepingust tulenevaid kohustusi mitte täita, millega lõi vara

üleminekut mõjutavatest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning võttis X ettemaksu 2000.- krooni, millise summa omastas.

• 19.05.2003a. isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, esinedes Tartus, Anne

32 – 4 asuva korteri omaniku Pjotr Gužov´ina, andis eluruumi üürilepingu alusel

ilma omaniku nõusolekuta Xüürile korteri Tartus,

kavatsusega lepingust tulenevaid kohustusi mitte täita, millega lõi vara

üleminekut mõjutavatest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning võttis 20.05.2003.a. ettemaksu 3000.- krooni, millise summa omastas. Sellega pani U.G toime varalise kasu saamise pettuse teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse so KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu X on kriminaalmenetluse käigus esitanud tsiviilhagi summas 3000 (kolm tuhat) krooni, mille hüvitamist süüdistatava poolt ta soovib. Kannatanu Xon kriminaalmenetluse käigus esitanud tsiviilhagi summas 2000 (kaks tuhat) krooni, mille hüvitamist süüdistatava poolt ta soovib. Kannatanu Xon kriminaalmenetluse käigus esitanud tsiviilhagi summas 3000 (kolm tuhat) krooni, mille hüvitamist süüdistatava poolt ta soovib.

U.G avaldas, et kohustub ühe aasta jooksul hüvitama X3000 (kolm tuhat) krooni, X 2000 (kaks tuhat) krooni ja X3000 (kolm tuhat) krooni, st ta kohustub kõigile kannatanutele ühe aasta jooksul, st 09. jaanuariks 2007.a. hüvitama kogu tema poolt neile kuriteoga põhjustatud kahju.

Karistuse liik ja määr: KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulist vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui U.G ei

pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• Elab kohtu määratud alalises elukohas;

• Ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS-i §-s 75 lg 2 alusel palub prokurör kohtul määrata, et U.G on kohustatud hüvitama kogu kuriteoga tekitatud kahju- X 3000 (kolm tuhat) krooni, X 2000 (kaks tuhat) krooni ja X3000 (kolm tuhat) krooni 09. jaanuariks 2007.a.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et U.G, tema kaitsja ja prokuröri vahel

on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et U.G on 09.01.2006.a. sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. U.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 4 500.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4

alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstava tasu.

Kohtunik