1-07-1356\31 · Tallinna Ringkonnakohus

1 1-07-1356

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid

Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 30. detsember 2008.a.,Tallinn Jüri Paap, Igor Amann, Julia Katškovskaja Maaria Rei

Pärnu Maakohtu 18.09.2008.a. kohtuotsus S.E süüdistuses

prokurör Helga Aadamsoo ja süüdistatava S.E kaitsja adv. Andres Veski Helga Aadamsoo adv. Andres Veski

Pärnu Maakohtu 18.09.2008.a. kohtuotsus S.E

süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2

Asjaolud ja menetluse käik

Maakohus tunnistas

S.E,

sünd. XXX, Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx linnas xxxxxx xxx,

süüdi alkoholi käitlemise korra rikkumises (süüdistusepisoodis 07.09.2005.a.) KarS § 375 lg 1 järgi ja karistas 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega KarS § 74

alusel tingimisi 2 aastase katseajaga ühes allutamisega kriminaalhooldaja järelevalvele.

Ta tunnistati õigeks süüdistuses alkoholi käitlemise korra rikkumises süüdistusepisoodis 08.09.2005.a.

Maakohus tegi kindlaks, et S.E tellis 2005.a. septembris Läti Vabariigist oma tuttavalt S. M. direktorilt V. K. 8900 liitrit piiritust eesmärgiga see müügiks

üle anda T. T.. Selle saamise korraldamises osales aktiivselt ka M. V., kelle

materjalid eraldati iseseisvasse menetlusse. Omavahel lepiti kokku kauba

koguses, selle transportimise vahendis, ajas ja paigutamises. Alkoholi käitlemiseks piirituse enda nimele riiklikku alkoholiregistrisse kandmist polnud taotletud, seega oli tegemist Alkoholiseaduse § 4 lg 1 p 2, § 7 lg 1 ja § 9 lg 23 kohaselt käitlemiseks mittelubatud kaubaga.

07.09.2005.a. kella 8.40 ajal S.E ja M. V. M. V.i juhendamisel lasksid I. P.

veoautoga Volvo registrimärgiga XXXXXX haagisega registrimärgiga

XXXXXX toimetada kaheksasse 1000- liitrilisesse ja nelja 225- liitrilisesse

mahutisse pakendatud piirituse Läti Vabariigist läbi Ikla piiripunkti Eesti

Vabariiki ning sealt edasi kella 9.10 ajal Pärnumaal Häädemeeste vallas

XXXXXX külas asuvasse XXXXXX sigala turbakuuri T. T. valdusesse.

Tegemist oli suures koguses 96,53 mahuprotsendilise piiritusega, mille

arvestuslik aktsiis olnuks 1 305 857.84 krooni. Ebaseadusliku alkoholi vedu püüti varjata fiktiivse, tegelikkusele mittevastava kauba saatelehega.

Kohus leidis, et S.E oli teoplaani väljatöötaja ja selle korraldaja, ta valitses

tegu kaaluka ülekaaluga, korraldas mittelubatud alkoholi edasitoimetamist, hoidmist ja ladustamist, tema kasutas teo toimepanemisel mittelubatud alkoholi

edasitoimetamisel autojuhti vahendliku täideviijana. M. V. jälgis veose piiriületust piiripunktis ja informeeris olukorrast samal ajal Häädemeestel Valge tanklas viibinud S.E.

3 Veel oli S.E-le esitatud süüdistus alkoholi käitlemise korra rikkumises, et ta

koos M. V.iga tellis 2005.a. septembris Läti Vabariigist S. K. edasimüümise

eesmärgil 5500 liitrit nisuviina „Pšeni naja Classic“, mille riiklikku

alkoholiregistrisse enda nimele kandmist polnud taotletud, seega oli tegemist

Alkoholiseaduse § 9 lg 23

, § 4 lg 1 p 2 ja § 7 lg 1 kohaselt käitlemiseks mittelubatud kaubaga.

08.09.2005.a. kella 8.40 ajal S.E ja M. V. M. V.i juhendamisel lasksid I. P.

veoautoga Volvo registrimärgiga XXXXXX haagisega registrimärgiga XXXXXX toimetada 11 000 0,5- liitrilistesse pudelitesse pakendatud nisuviina Läti Vabariigist läbi Ikla piiripunkti Eesti Vabariiki ning sealt kella 16.40 ajal edasi AS M. laohoonesse XXXXXX XXXXX XX. Tegemist oli suures koguses

40 mahuprotsendiga nisuviinaga, mille arvestuslik aktsiis olnuks 334 400.- krooni.

Selles süüdistuses õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist põhjendas maakohus järgnevalt. Kõnesolev nisuviin oli kantud riiklikku alkoholiregistrisse, seega oli

tegemist käitlemiseks lubatud viinaga. S.E Läti alkoholitootja AS I. P.

volitatud isikuna omas õigust vahendada selle firma kaupa riiklikku alkoholiregistrisse kantud Osaühingule F.. Puudub alus pidada firmade F. ja P.

vahel sõlmitud tehinguid tühisteks või fiktiivseteks. Alkoholiaktsiisi tasumata jätmine ei moodusta KarS § 375 lg 1 teokoosseisu.

Apellatsioonid ja taotluste sisu

Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist S.E õigeksmõistmises

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise motiividel ning uue otsusega tema süüditunnistamist 08.09.2005.a.

süüdistuse episoodis ja kogumis 07.09.2005.a. toimepandud kuriteo eest

mõistetud karistusega karistamist 2 aastase vangistusega. Ka palub konfiskeerida käitlemiseks mittelubatud nisuviin.

Apellant osutab järgmistele asjaoludele:

- KarS § 375 lg 1 sätestab kuriteona muuhulgas käitlemiseks

mittelubatud alkoholi suures koguses edasitoimetamise,

- Läti firma AS I. P. ei ole kantud Eesti vabariigi alkoholiregistrisse

alkoholikäitlejana, järelikult ka see firma või tema nimel keegi isik

(isegi vastava volituse omamise juhul) ei omanud õigust nisuviina Eesti Vabariigi territooriumile käidelda,

4

- S.E eraisikuna puudus seaduslik alus nisuviina Eestis käidelda,

ta tegi seda OÜ F. nimel oma ebaseadusliku tegevuse varjamiseks; firma nime kasutamine ei tee OÜ F. käesoleva tehingu osapooleks,

- keegi teine peale OÜ F. (lisaks veel mõned asjasse mittepuutuvad

firmad) ei omanud luba „Pšenitšnaja“ marki viina Eestis käidelda, tunnistajate M. V.i ja OÜ F. juhatuse liikmete M. K., H. V-P. ütlustest nähtuvalt ei vahendanud S.E kaupa OÜ-le F., nad viidi asjadega kurssi alles menetluse ajal, äriühingul enesel puudus tahe kinnipeetud kogust nisuviina tellida ja turustada,

- kriminaalasja juures olevad dokumendid, millega sooviti varjata

S.E isiklikku tegevust OÜ F. nime all, on fiktiivsed, sest nende

seas puudub kauba vastavussertifikaat s.t. et pole eristatav erinevatel aegadel toodetud viin (oli üksnes ühel ajal toodetud viina kohta), ilma

milleta ei tohi kaup Euroopa Ühenduse ühest liikmesriigist teise

liikuda ja ei ole võimalik sellist kaupa legaalselt teises riigis realiseerida,

- samuti on fiktiivsed ettevalmistatud dokumendid XXXXX XX X

laoruumide kohta, neil kasutatud nimega S-M. puudub laoruumi

haldaval firmal igasugune side, kaupa ei püütudki ladustada tavapäraselt kasutatud aktsiisiladudes.

Prokuröri käsitluse kohaselt seisneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine osade maakohtu istungil uuritud tõendite kohta hinnangu andmata jätmises.

Kaitsja palub kohtuotsus osas, millega S.E tunnistati süüdi, tühistada kohtu

järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele, kohtuliku uurimise

ühekülgsuse, ebaobjektiivsuse ja neist põhjustatud materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ning olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumise põhjendusel. Kaebaja palub uue otsusega mõista süüdistatav talle esitatud süüdistuses õigeks.

Kaitsja väidab järgmist:

- puuduvad tõendid, et S.E suunas mittelubatud alkoholi hoidmist,

ladustamist ja edasitoimetamist, selline väide tugineb üksnes

jälitustoimingute käigus saadud teabe meelevaldsel tõlgendamisel,

ükski tunnistaja pole seostanud S.E kuriteo toimepanijana või sellega seotud isikuna; samal ajal on tähelepanuta jäetud tunnistused, mille kohaselt piirituse omanikuks oli T. T.,

- seisukoht, et erinevates kohtades (Pärnumaal Häädemeeste vallas

XXXXXX sigala turbakuuris, Harjumaal XXXXXX vallas XXXXXX

külas XXXXXXXX XXX X, T. T.e valdusse antud) ladustatud

5

alkohol pärineb väidetavalt 07.09.2005.a. läbi Ikla piiripunkti Eesti Vabariiki toimetatud ebaseaduslikust piiritusekogusest, on oletuslik.

Kaitsja käsitluse kohaselt seisneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

nimelt tuginemises mitte tõenditel, vaid oletustel ja süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumises.

Mõlemad apellandid täpsustasid ringkonnakohtu istungil, et sisuliselt taanduvad

esitatud apellatsioonid tõendite hindamisele. Mõlemad kaebajad palusid asjas

olevaid ja maakohtus kontrollitud tõendeid hinnata teistsuguselt, kui tegi seda

maakohus. Kumbki apellant ei taotle apelleeritud kohtuotsuse tühistamist ja

kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule, mõlemad esitatud

apellatsioonid taanduvad arusaamale, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.

Ringkonnakohtu seisukoht

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega osas, et kohtuistungil on uuritud

tõendeid puudulikult või neid on kohtuotsuses kajastatud ebapiisavalt. Ükski menetlusosaline pole taotlenud tõendite ringi laiendamist. Maakohtu arutatavas kohtuotsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.

2. Käesoleva kriminaalasja süüdistuse kohaselt S.E koos M. V.iga toimetas edasi käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures ulatuses. Seda ei teinud

nad vahetult ise, vaid teise isiku, autojuhi I. P., ärakasutamise teel, kes ei teadnud, et kõnesolevad piiritus ja nisuviin pole käitlemiseks lubatud.

Tulenevalt süüdistusest tuleb teha kindlaks, kas läbi Ikla piiripunkti Lätist

Eestisse suundunud veoki Volvo registrimärgiga XXXXXX koos haagisega lastiks oli 07.09.2005.a. kella 8.40 ajal piiritus suures koguses või mitte ja 08.09.2005.a. kella 8.40 ajal nisuviin suures koguses või mitte, kas oli tegemist

käitlemiseks lubatud alkoholiga või mitte ning kas vahendlikuks edasitoimetajaks oli S.E või mitte. Kuna KarS §-s 375 nimetatud teod on

määratletud ebaseaduslikku majandustegevust puudutatavate kuritegudena, siis

käesolevas asjas puudub vajadus selgitada, kas süüdistuses nimetatud teod

omavad maksualastele süütegudele või muuliigilistele süütegudele omaseid

tunnuseid. Seetõttu ei oma käesolevas asjas määravat kaalu asjaolu, kas süüdistuses nimetatud kauba eest olid maksud tasutud või mitte.

3. Pärnu Maakohtu 01.03.2007.a. kokkuleppemenetluses langetatud

kohtuotsusega (toimik VI köide, lk.160-163) on tehtud kindlaks, et

07.09.2005.a. M. V. koos S.E-ga vahendlikult toimetasid Läti

6 Vabariigist läbi Ikla piiripunkti Eesti Vabariiki ja sealt Pärnumaal Häädemeeste vallas XXXXXX külas XXXXXX sigala turbakuuri käitlemiseks mittelubatud

8900 liitrit piiritust, millest T. T. laskis samal päeval 5900 liitrit V. R. edasi

toimetada kindlaks tegemata kohta Harjumaale ja ülejäänud 3000 liitrit A. G.

edasi toimetada Harjumaal XXXXXX vallas XXXXXX külas XXXXXXXX XXX X asuva OÜ P. hoone juurde.

Sama kohtuotsusega on tehtud kindlaks, et 08.09.2005.a. M. V. koos S.E-ga

vahendlikult toimetasid Läti Vabariigist läbi Ikla piiripunkti Eesti

Vabariiki ja sealt edasi Pärnus XXXXX XX asuvasse AS S-M. laohoonesse käitlemiseks mittelubatud 11 000 0,5-liitrisesse pudelisse pakendatud nisuviina.

Käesolevat kriminaalasja arutav kohtukolleegium põhimõtteliselt ei nõustu Pärnu Maakohtu 01.03.2007.a. kohtuotsuse osaga, kus koos selles asjas kohtu all

olnud isikutega mõisteti ettemääravalt süüdi isik, kelle käitumine polnud

kohtuliku uurimise objekt. Maakohus ei omanud tolles menetluses õigust

otsustada, et M. V. pani toime kuriteod koos S.E. Käesolevas

apellatsioonimenetluses puudub ringkonnakohtul õigus korrigeerida teist kohtuotsust.

4.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 07.09.2005.a. S.E toimetas I. P. vahendusel läbi Ikla piiripunkti Eestisse ja edasi XXXXXX sigala turbakuuri

(angaari) suures koguses käitlemiseks mittelubatud piiritust. Seda kinnitavad

asitõendina samal päeval Viimsis ära võetud veos,

selle veose

kindlakstegemiseks läbiviidud ekspertiisi tulemus ja kaevatavas kohtuotsuses

nimetatud tõendid, mis näitavad sama veose eelnevat kulgemist samal päeval alul piiripunktist mitte aktsiisilattu, vaid kõnesolevasse turbakuuri Pärnumaal ja

sealt edasi teistel transpordivahenditel laohoone juurde Viimsisse Harjumaal.

Kõnesoleva veose kulgemine alates piiripunktist kuni kohani, kus see võeti

Maksuja Tolliameti töötajate poolt ära, on täielikult tuvastatud. Puudub

kahtlus, et Viimsis ära võetud kaup toimetati Eestisse sama päeva hommikul maakohtu poolt kindlakstehtud asjaoludel. Tunnistaja V. R. tunnistuste kohaselt

turbakuuris Pärnumaal, kus Harjumaale vedamiseks laaditi tema veoautole

mahutid, mingit muud kaupa polnud. Kriminaalasja menetlemise käigus on

antud ütluseid, et kõnesolevas turbakuuris hoiti veel vaid küttepuid ja õunu.

Seega ei saadud Harjumaale suunduvale veokile laadida muid mahuteid, kui neid, mis oli sinna samal päeval toimetatud, tegemist oli S.E poolt tellitud ja korraldatud ning T. T. üleantud piiritusega.

Kaevatavas kohtuotsuses on näidatud kõnede salvestused, mis saadi jälitustoimingute käigus, puudub vajadus neid käesolevas kohtuotsuses korrata.

Neist nähtub, et S.E pidas korduvalt läbirääkimisi piiritust tellinud T.

T.ega piirituse tarnimiseks Eestisse, piirituse tarnijaga ja M. V.iga, juba

kooskõlastatud küsimustes peeti täpsustavaid kõnelusi, ta tundis huvi

7

konkreetsete transpordivahendite ja saadetist transportiva autojuhi isiku vastu,

korraldas piiriületuse tolliametnike vahetuse ajale, jälgis piiriületuse kulgu,

hoidis sellest kursis kauba lähetajat ja leppis temaga kokku tasumises,

kooskõlastas tellijaga ja jälgis koorma paigutamist ja edasist kulgu Eestis, informeeris kauba lähetajat kauba ostja kinnipidamisest. Veoki piiriületusest ja kauba edasisest kulgemisest hoidis S.E ennast kursis teiste isikute kaudu. Jälitustoimingute käigus salvestatud kõned lükkavad ümber väited, et S.E

ei teadnud kõnesolevast piirituseveost midagi. Vastupidi- S.E tegutses vahendliku täideviijana.

Toetumine neile tõenditele on kaitsja kaebusest nähtuvalt tõendite ühekülgne

hindamine. Ringkonnakohus osutab KrMS §-le 111, mille kohaselt jälitustoiminguga saadud teave, mille saamisel on järgitud seaduse nõudeid, on

tõend. Tuginedes Riigikohtu otsusele nr. 3-1-1-63-08 asub ringkonnakohus

seisukohale, et kui konkreetse jälitustoimingu saamise vastavust seaduse

nõuetele pole kahtluse alla seatud, pole alust seada kahtluse alla selle toiminguga saadud teavet kui tõendit. Käesolevas asjas järeldub nimetatust, et

kui koguti teavet jälitustoimingutena ja seejuures järgiti seaduse nõudeid, oli

maakohtul õigus ja kohustus käsitleda selliselt saadud teavet tõendina. Arusaamatu on kaitsja etteheide, et maakohus langetas kohtuotsuse seaduslikult kogutud tõendite alusel. Vastavalt KrMS § 61 lg 2 tuleb tõendeid hinnata nende kogumis.

Veose suhtes oli koostatud võltsdokumendid, koormaks olnud suur kogus

piiritust polnud kantud riiklikku alkoholiregistrisse, seega oli see käitlemiseks mittelubatud kaup.

Kolleegium ei pea vajalikuks käesolevas kohtuotsuses korrata apelleeritud

kohtuotsuses nimetatud järelduste aluseks olnud Alkoholiseaduse sätteid,

piirituse suure koguse arvutust, teo vahendlikku täideviimist kinnitavaid asjaolusid ning S.E süüd välistavate asjaolude puudumist.

5. AS-s I. P. toodetud 40% nisuviin Pšeni naja 50 cl pudelites kanti OÜ F.

taotluse alusel riiklikku alkoholiregistrisse (toimik III köide, lk. 50-53).

10.06.2005.a. S.E kandis oma arveldusarvelt OÜ-le F. käibevahendite

ostmiseks laenuna 100 000 krooni (toimik II köide, lk. 168, III köide, lk. 8),

millest OÜ F. kandis edasi AS I. P. arveldusarvele 6000 eurot ettemaksuna 24 000 50 cl pudeli 40% nisuviina eest. Tulenevalt nimetatud ettemaksust läbis 08.09.2005.a. hommikul veok nisuviinaga (11 000 0,5 cl pudelit 550 kastis 10

alusel) autojuhi I. P. juhtimisel Ikla piiripunkti ning suundus Pärnusse, kus

saatedokumentides ettenähtud aktsiisilao (AS „P. Õ.“ XXXXX/XXX XX) asemel laaditi koorem maha samal päeval kella 17 paiku XXXXX XX laohoone juures. Toimingusse sekkusid tolliametnikud.

8

Süüdistuse kohaselt muutis kõnesoleva viinasaadetise edasitoimetamise KarS § 375 tähenduses mittelubatavaks arusaam, et seda tegi käitlemiseks luba omavate

juriidiliste isikute katte varjus käitlemisluba mitteomanud füüsiline isik S.E: OÜ F. juhtkonda puutuvad isikud kõnesolevast tellimusest midagi ei

teadnud, esmased kulutused selle Eestisse toimetamiseks tegi S.E eraisikuna, tema kontrollis veose piiriületust ja edasist kulgemist Eestis, kaubaga kaasasolevad dokumendid ei vastanud nõuetele, S.E püüdis kallutada AS P. Õ. direktorit andma uurijatele ütluseid, nagu olnuks eelnevalt kokku lepitud nisuviina paigutamises AS P. Õ. aktsiisilattu.

Ringkonnakohtu arvates asus maakohus arutuselolevas süüdistuses tõenditega

kooskõlas olevale seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kindlaks tehtud

seaduslikke aluseid firmade P. ja F. vahel sõlmitud tehingute tühistamiseks ja S.E ei toimetanud viina edasi juriidiliste isikute katte varjus.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et OÜ F. omas õigust tegutseda kangete

alkohoolsete jookide ekspordi ja impordiga (toimik III köide, lk. 73).

14.12.2004.a. sõlmitud lepingu kohaselt omas OÜ F. õigust osta AS I. P.

alkoholitoodangut ning müüa seda Eesti territooriumil. S.E esindas

volituse alusel AS P. huvisid Eesti Vabariigis firma toodangu reklaami ja müügiga seonduvates küsimustes (toimik III köide, lk. 143-144). Maakohus tegi

kindlaks, et S.E ja OÜ F. vahel oli sõlmitud leping, mille kohaselt pidi S.E organiseerima alkoholi saamist Lätis asuvalt OÜ-lt P.. S.E füüsilise isikuna samasuguseid õiguseid ei omanud.

Kohtukolleegium leiab, et lepingud S.E ja OÜ F. vahel käibevahendite ostmiseks sihtotstarbelise laenu andmises-võtmises ning firmade P. ja F. vahel

kauba müümises-ostmises koos täiendavate lepetega on vaadeldavad puhtalt

tsiviilõigusliku suhtena, nad võimaldasid leppe rikkumise korral võtta

tsiviilõiguslikud meetmed. Mõlemad lepingud on OÜ F. poolt allkirjastatud firma juhatuse erinevate liikmete poolt. S.E ei saanud OÜ F. nimelt raha

ettemaksuna kõnesoleva viina eest üle kanda, selleks raamatupidamisalaseid volitusi S.E ei omanud. Arve seni tasumata aktsiisi eest veel mõne kuu möödudes esitati OÜ-le F. (toimik II köide, lk. 198-200).

Nimetatust tuleneb, et OÜ F. oli eelnevalt teadlik suure koguse nisuviina

tellimisest firmalt P. ja selle konkreetse koguse eest ettemaksmisest. Sellest

omakorda järeldub, et 08.09.2005.a. viina edasitoimetamisel Lätist läbi Ikla piiripunkti Pärnusse S.E ei tegutsenud mingi juriidilise isiku katte all enda nimel, vaid selleks õigust omavate OÜ F. ja AS I. P. esindajana. Pole taunitav,

et, olles samaaegselt lepingulistes suhetes nii kauba tarnijaga ja ka tellijaga,

tundis S.E elavat huvi veose piiriületuse, selle edasise kulgemise ja aktsiisilattu jõudmise üle.

9

Neil põhjustel puudub vajadus käsitada süüdistuse väidet viina edasitoimetamise vahendlikkusest ja suurest kogusest.

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, ülaltoodu esitati KrMS §

342 lg 3 p 1 alusel omapoolsete täiendustena ja vastusena apellatsioonidele.

Küsimus alkoholi võimalikust mittelubatud ladustamisest väljub arutuseloleva süüdistuse raamidest.

7. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Jüri Paap Igor Amann Julia Katškovskaja