1-08-10653\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-10653

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

02.detsembril 2008. a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud käskmenetluses kriminaalasja,

süüdistatav N.K, isikukood XXX, Tartu XXXXXXXX, kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 215 lg 1 järgi,

t u v a s t a s:

N.K süüdistatakse selles, et tema 24.juunil 2008.a kella 20.00 ja 22.00 vahel võttis Tartumaal Võnnu vallas Kannu külas asuvast A.T. garaažist omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks

A.T. kuuluva sõiduauto Mazda 626 riikliku registrimärgiga XXX XXX väärtusega 8000 krooni, millega sõitis Tartumaal Võnnu vallas ringi, kuni sõitis vastu liiklusmärki.

Sellega pani N.K toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise.

Kuriteoga materiaalset kahju tekitatud ei ole.

Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada N.K KarS § 215 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest 160 päevamäära (1 päevamäär 50 krooni), s.o 8000 krooni suuruse rahalise karistusega. KarS § 66 lg 1 alusel tasuda rahaline karistus ositi järgmiselt: 15.septembril 2008.a 800 krooni, 15.oktoobril 2008.a 800 krooni, 15.novembril 2008.a 800 krooni, 15.detsembril 2008.a 800 krooni, 15.jaanuaril 2009.a 800 krooni, 15.veebruaril 2009.a 800 krooni, 15.märtsil 2009.a 800 krooni, 15.aprillil 2009.a 800 krooni, 15.mail 2009.a 800 krooni ja 15.juunil 2009.a 800 krooni.

Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta.

N.K süü võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises on tõendatud kannatanu

A.T. avalduse ja ütlustega (tl 1- 3), tunnistaja Anti Puustuse ütlustega koos skeemiga (tl 4-6) ja N.K kahtlustatavana antud ütlustega (tl 7-8).

N.K tekitas kuriteoga varalist kahju A.T., kes tsiviilhagi esitanud ei ole (tl 3).

Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et N.K süü KarS § 215 lg 1 järgi on

täielikult tõendamist leidnud. N.K-le on süüdistus esitatud õigesti ning ta tuleb KarS § 215 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

N.K on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras on teda karistatud korduvalt ja määratud rahatrahvid on ta kõik tasunud.

Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. N.K käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus, et N.K on oma kuritegu tunnistanud ja kahetsenud.

KarS §215 lg 1 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et N.K on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.

KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. N.K-le karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et N.K on kuriteo toimepanemist tunnistanud ja on põhjendatud mõista talle karistuseks KarS §-s 215 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus.

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Teatisest N.K keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 18) nähtub, et tal sissetulek puudub ja seega tuleb talle mõista rahaline karistus miinimumpäevamäära järgi.

Kohus leiab, et arvestades süüdistatava sissetulekuid ja rahalise karistuse suurust, tuleb N.K-le KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi.

Kuna kohtuotsuse tegemise ajaks on prokuröri poolt taotletud tähtajad möödunud, siis määrab

kohus uued rahalise karistuse tähtajad tulenevalt kohtuotsuse kuupäevast muutmata karistuse raskust. KrMS § 180 alusel kuulub N.K-lt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline N.K

karistus ühesaja kuuekümne (160) päevamäära ulatuses, s.o kaheksa tuhat (8 000) krooni riigituludesse.

KarS § 66 lg 1,3 alusel on õigus tasuda rahaline karistus ositi järgmiselt: N.K

15.jaanuariks 2009.a kaheksasada (800) krooni, 15.veebruariks 2009.a kaheksasada (800) krooni, 15.märtsiks 2009.a kaheksasada (800) krooni, 15.aprilliks 2009.a kaheksasada (800) krooni, 15.maiks 2009.a kaheksasada (800) krooni, 15.juuniks 2009.a kaheksasada (800) krooni, 15.juuliks 2009.a kaheksasada (800) krooni, 15.augustiks 2009.a kaheksasada (800) krooni,

15.septembriks 2009.a kaheksasada (800) krooni ja 15.oktoobriks 2009.a kaheksasada (800) krooni, kuni talle määratud rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

N.K suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista N.K-lt sundraha kuus tuhat

viissada kakskümmend viis (6525) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu kakskümmend (20) krooni 90 senti riigituludesse.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 4100065035.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul

esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.

Kohtunik