1-08-17132\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-17132 (kohtueelses menetluses nr 08284000069) riik Taavi Rikkinen, Sven Šikov, Jüri Meister ja V.G versus

Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav Taavi Rikkinen

(isikukood 38707166017; elukoht xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx Süüdistus KarS § 209 lg 2 p 3 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann Süüdistatav

Sven Šikov

(isikukood 38510016027; elukoht xxxx-xxxxxx xxx- x xxxxxxxxx Süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1, 3; § 263 p 1 ja § 120 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann Süüdistatav

Jüri Meister

(isikukood 38404205211; elukoht xxxx x xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx Süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann Süüdistatav

V.G

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxx xx-x xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx) Süüdistus KarS § 209 lg 2 p 3 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada Taavi Rikkinen süüdi (KarS) § 209 lg 2 p 3 järgi ja mõista

karistusseadustiku

talle karistusena vangistus 1 aasta; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Taavi Rikkinenile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui Taavi Rikkinen ei pane katseajal toime

uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded;

määrata Taavi Rikkinenile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xx-x

xxxxxxxx; 23. septembri 2008 Tartu Maakohtu otsus – 3 kuud vangistust, milline on asendatud 180 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 01. juuni 2009 – jätta iseseisvale täitmisele;

2

1.2 tunnistada Sven Šikov süüdi (KarS) § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 1 aasta 5 kuud; ning tunnistada Sven Šikov süüdi KarS § 263 p 1 järgi

ja mõista talle vangistus 3 kuud ning tunnistada Sven Šikov süüdi KarS § 120 järgi ja mõista

talle vangistus 2 kuud; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Sven Šikovile liitkaristus vangistusena 1 aasta 5 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Sven Šikovile mõistetud karistust 19. septembri 2006 Tartu Maakohtu otsusega Sven Šikovile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 1 kuu ja 4 päeva võrra ning mõista Sven Šikovile liitkaristus vangistusena 1

aasta 6 kuud 4 päeva; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda Sven Šikovile kohaldatud tõkend tühistatuks peale Sven Šikovi ilmumist vanglasse karistust kandma;

1.3 tunnistada Jüri Meister süüdi (KarS) § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi ja

karistusseadustiku

mõista talle karistusena vangistus 1 aastat; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Jüri Meistrile katseaeg 18

kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui Jüri Meister ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Jüri Meistrile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks elukoht xxxxxx x xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx; tühistada Jüri Meistrile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.4 tunnistada V.G süüdi (KarS) § 209 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 1 aastat; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta

jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata V.G-le katseaeg 3 aastat ning

mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui V.G ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1 rahuldada täielikult Balti Investeeringute Grupi AS tsiviilhagi ning välja mõista

solidaarselt Taavi Rikkinenilt ja Sven Šikovilt 2520 krooni Balti Investeeringute Grupi AS kasuks;

2.1.2 rahuldada täielikult OÜ SMS Laenu tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Sven

Šikovilt ja Jüri Meistrilt 22 107 krooni OÜ SMS Laenu kasuks;

2.1.3 rahuldada täielikult Raha 24 OÜ tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Sven Šikovilt ja

Jüri Meistrilt 3690 krooni Raha 24 OÜ kasuks;

2.1.4 rahuldada täielikult MCB Finance Estonia OÜ tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt

Sven Šikovilt ja Jüri Meistrilt 3000 krooni MCB Finance Estonia OÜ kasuks;

2.1.5 rahuldada täielikult Aare N. tsiviilhagi ning välja mõista Sven Šikovilt 12 330 krooni

Aare N. kasuks;

2.1.6 rahuldada täielikult Sergei V.i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Sven Šikovilt ja

V.G-lt 33 000 krooni Sergei V.i kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 Taavi Rikkinenilt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni 60 senti ja muu

kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti;

2.2.2 Sven Šikovilt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni

60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti;

2.2.3 Jüri Meistrilt sundraha määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni 60 senti ja muu

kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti;

2.2.4 V.G-lt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110

krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Raul Tosmannile 442 krooni 40 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pank AS-s või kontole nr 221023778606 Hansapank AS-s (viitenumber 2800049874); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) Taavi Rikkinenile mõistetavaks karistuseks KarS § 209 lg 2 p 3 järgi vangistus 1 aasta; KarS

§ 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult tingimisi kohaldamata;

määrata Taavi Rikkinenile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui Taavi Rikkinen ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Taavi Rikkinenile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx; 2) Sven Šikovile mõistetavaks karistuseks KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 1 aasta 5 kuud; ning KarS § 263 p 1 järgi vangistus 3 kuud ning KarS § 120 järgi vangistus 2 kuud; KarS § 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Sven

Šikovile liitkaristus vangistusena 1 aasta 5 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Sven Šikovile mõistetud karistust 19. septembri 2006 Tartu Maakohtu otsusega

Sven Šikovile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 1 kuu ja 4 päeva võrra ning mõista Sven Šikovile liitkaristus vangistusena 1 aasta 6 kuud 4 päeva; 3) Jüri Meistrile mõistetavaks karistuseks KarS § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi vangistus 1 aastat;

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult tingimisi

kohaldamata; määrata Jüri Meistrile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui Jüri Meister ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS

§ 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Jüri Meistrile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks elukoht xxxxx x xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx 4) V.G-le mõistetavaks karistuseks KarS § 209 lg 2 p 3 järgi vangistus 1 aastat; KarS

§ 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult tingimisi kohaldamata;

määrata V.G-le katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui V.G ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. Taavi Rikkinenile, Sven Šikovile, Jüri Meistrile ja V.G-le esitatud süüdistused

4 Taavi Rikkineni on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos Sven Šikoviga 15. detsembril 2006.a Viljandis, varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ettekujutuse loomise teel, mis seisnes selles, et ta Kristjan P.a nimel ja viimase isikukoodi

kasutades taotles mobiilsidekanali vahendusel Sven Šikovi mobiiltelefoni numbrilt xxxxxxxx Balti Investeeringute Grupi Pank AS-lt SMS –laenu 3000 krooni, esitades laenu saamiseks oma pangaarve, põhjustades sellega BIG Pank AS-le kahju kokku 2520.- krooni.

Taavi Rikkineni tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 3 järgi varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, grupi poolt.

Sven Šikovi on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles varem toime pannud

varguse ja omastamise, grupis koos V.G-ga, varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, 04. märtsil 2006.a pettis Viljandi linnas

Sergei V.ilt välja sõiduauto BMW 520 registreerimismärgiga 330 YYY ning müüs sõiduauto

ilma omaniku nõusolekuta Maarika O.le, põhjustades sellega Sergei V.inile kahju kokku 33 000.- krooni.

…selles, et tema 15. detsembril 2006.a Viljandis xxxxx xxx-xx , olles varem toime pannud

varguse, omastamise ja kelmuse, grupis koos Taavi Rikkineniga, varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis seisnes selles, et tema SMS laenu taotlemiseks andis Taavi Rikkinenile Kristjan P.a isikukoodi, mida kasutades saatis Taavi Rikkinen tema mobiiltelefonilt xxxxxxxx Kristjan P.a nimel tekstisõnumi Balti Investeeringute Grupi Pank AS-le SMS – laenu 3000.- krooni taotlemiseks, põhjustades sellega BIG Pank AS-le kahju kokku 2520.- krooni.

…selles, et tema 17. jaanuaril 2007.a Viljandis xxxx xxx-xx, olles varem toime pannud varguse,

omastamise ja kelmuse, varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ettekujutuse loomise teel, mis seisnes selles, et tema SMS laenude taotlemiseks kasutas Jüri

Meistri kaasaaitamisel Ander A. isikuandmeid, hansaneti paroole ja pangakontot ning taotles

viimase nimel OÜ-lt SMS Laen 3000.- krooni laenu, Raha 24 OÜ-lt 3000.- krooni laenu ja Mobile Credit Estonia OÜ-lt 3000.- krooni laenu.

… selles, et tema olles varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse, 04. jaanuaril 2008.a. Viljandis Lossi 18 asuvas PT MIKRO AS kaupluses lõi Aare N.le varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse selles, et hakkab igakuiselt tasuma viimase nimele järelmaksuga vormistatud sülearvuti

Notebook Dell Inspiron 1501 s/n 57J193J

väärtusega 11805.- krooni osamakseid, saades sülearvuti oma valdusesse keeldus edaspidi

igasuguste maksete tasumisest ja omastas arvuti. Oma tegevusega tekitas Aare N.le 11 805.- krooni suuruse varalise kahju.

… selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse, 2008.a

jaanuari lõpus Viljandi linnas xxxxxx xx-xx, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel sai oma kätte Aare N. internetipanga

kasutajatunnuse, salasõna ja paroolikaardi ning 06. veebruaril 2008.a kandis Aare N. AS

Hansapangas asuvalt arvelt 525.- krooni enda käsutuses olevale OÜ I.P. Transport arvele, millise summa ta hiljem sellelt arvelt välja võttis ja ära kasutas. Oma tegevusega tekitas Aare N.le 525.- krooni suuruse varalise kahju.

Sven Šikovi teod on talle kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse ning isikute grupi poolt.

Sven Šikovi on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 31. detsembril 2007 kell 21.30 paiku Viljandi linnas xxxxx xxx xxx juures avalikus kohas rikkudes teiste möödakäijate rahu ja

5

avalikku korda, sõimas Ketty K.e, haaras tal kätest ja pigistas. Kannatanul õnnestus lahti rabeleda. S. Šikov haaras K. K.el käes olnud šampuse pudeli ning viskas selle vastu maad katki, jätkates sõimamist. Seda nägi tanklas viibiv mees, kes kutsus S. Šikovit korrale, kuid viimane seda ei kuulanud. Mõne aja pärast haaras S. Šikov K. K.el käega kõrist, tekitades talle füüsilist valu.

Sven Šikovi tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi rahu ja avaliku korra rikkumisena,

mis on toime pandud vägivallaga.

Sven Šikovi on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 08. jaanuaril 2008 kella 21.30 paiku helistas Viljandi linnas xxxx-xxxxx xx-xx viibivale Ketty K.ele ning ähvardas tapmisega,

kusjuures kannatanul oli arvestades S. Šikovi varasemat käitumist, alust karta ähvarduse

täideviimist. Mõne aja pärast läks S. Šikov xxxx-xxxxx xx-xx korteri ukse taha ning püüdis korterisse siseneda. Kui tal see ei õnnestunud ja ta ähvardas veelkord valjuhäälselt tapmisega.

Sven Šikovi tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 120 järgi tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Jüri Meistrit on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles varem toime pannud varguse, 14. jaanuaril 2007.a varalise kasu saamise eesmärgil osutas tahtlikult Sven Šikovile abi

Ander A. isikuandmete, hansaneti paroolide ja salasõna muretsemisel, aidates sellega kaasa

Sven Šikovi poolt varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse

loomisel laenuandjatele s. o. Ander A. nimel laenude taotlemisele OÜ-lt SMS Laen 3000.-

krooni, Raha 24 OÜ-lt 3000.- krooni ja Mobile Credit Estonia OÜ-lt 3000.- krooni suuruses summas.

Jüri Meistri tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi kaasaaitamisena varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

V.G on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos Sven Šikoviga varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, 04. märtsil 2006.a petsid Viljandi linnas Sergei V.ilt välja sõiduauto BMW 520 registreerimismärk 330 YYY ning müüsid sõiduauto ilma omaniku nõusolekuta Maarika O.le, põhjustades sellega kannatanule kahju kokku 40000.- krooni.

V.G tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 3 järgi varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, grupi poolt.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille

eest KarS näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

6

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Taavi Rikkineni tuleb süüdi mõista

vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 209 lg 2 p 3 järgi; Sven Šikovi tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 209 lg 2 p 1, 3; KarS 263 p 1 ja § 120 järgi; Jüri Meister tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi ja V.G tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 209 lg 2 p 3 järgi. 2.1.3.

Tsiviilhagide otsustamine Tsiviilhagid tuleb rahuldada VÕS ( ) § 1043 alusel. Võlaõigusseaduse

Balti Investeeringute Grupi AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2520 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

OÜ SMS Laenu on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 22 107 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Raha 24 OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3690 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

MCB Finance Estonia OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

Aare N.i on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 12 330 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

Sergei V. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 33 000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 209 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Taavi Rikkineni karistamise kokkuleppemenetluses. Taavi Rikkineni karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KarS § 209 lg 2 p 1, 3 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega. KarS § 263 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. KarS § 120 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Sven Šikovi karistamise kokkuleppemenetluses. Sven Šikovi karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KarS § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Jüri Meistri karistamise kokkuleppemenetluses. Jüri Meistri karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KarS § 209 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid V.G karistamise kokkuleppemenetluses. V.G karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi

7 õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Taavi Rikkinenile hüvitamisele kuuluvaks summaks 991 krooni 20 senti.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 110 krooni 60 senti.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud

korras kaitsja esinemise eest arvestatud Sven Šikovile hüvitamisele kuuluvaks summaks 991 krooni 20 senti.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 110 krooni 60 senti.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud

korras kaitsja esinemise eest arvestatud Jüri Meistrile hüvitamisele kuuluvaks 991 krooni 20 senti.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 110 krooni 60 senti.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud V.G-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 991 krooni 20 senti.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 110 krooni 60 senti. Kaitsja esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi- mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kuivõrd Taavi Rikkineni ja Jüri Meistri poolt teod on toime pandud enne viimaseid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, siis ei ole otstarbekas nimetatud isikutelt sundraha välja mõista. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) Taavi Rikkinenilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti riigieelarve tuludesse;

2) Sven Šikovilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti riigieelarve tuludesse;

3) Jüri Meistrilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti riigieelarve tuludesse; 4) V.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

8 KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab

kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse

kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Kalev Kuningas

Kohtunik