4-08-10434\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 12.detsember 2008 Tallinn Väärteoasja number 4-08-10434 (2302,08,031871) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Sandra Liivo Väärteoasi Margus Merima kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 09.10.2008 otsuse väärteoasjas nr 2302,08,031871 tühistamises. Kaebaja Margus Merima isikukood: 3 670614 0220; EV kodanik; emakeel: eesti keel; töökohad: T OÜ; elukoht: xxx. Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuur Liiklusjärelevalve osakond; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kohtuistungil osales volitatud esindaja H Küünarpuu, tunnistuse nr 69. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 1, § 133-134, § 135 lg 2 kohus o t s u s t a s:

1. Jätta Margus Merima kaebus rahuldamata. 2. Jätta muutmata Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 09.10.2008 otsus väärteoasjas nr 2302,08,031871. 3. Rahatrahv tuleb tasuda Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedpangas, viitenumber 10220085435059.

Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsuse peale saab kaevata Eesti Vabariigi Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 23.detsembril 2008. Selgitada, et kassatsiooniõigusest teatamise viimane päev on 19.detsembril 2008. Selgitada, et Riigikohtusse saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Selgitada, et kassatsioonitähtaja jooksul on väärteotoimik Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas, pooltel on õigus toimikuga tutvuda. Selgitada, et kassatsioonitähtaja rikkumise korral võib Riigikohus kaebuse läbivaatamatult tagastada. Selgitada, et rahatrahvi esimene osamakse tuleb tasuda kuu aja jooksul arvates otsuse jõustumisest, järgmised osamaksed kuu aja jooksul arvates esimesest osamaksest.

Asjaolud: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 09.10.2008 otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2302.08,031871 juhtis Margus Merima (isikukood: 3 670614 0220) 20.09.2008 kell 16:40 Saue vallas Harju maakonnas Tallinn-Pärnu-Ikla tee 17 km suunaga Tallinna poole mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 116 +/- 4 km/h. Margus Merima rikkus seega Liikluseeskirja (LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi.

Otsuse järgi on väärteo toimepanek tõendatud asjas kogutud materjalidega; menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles omapoolselt selgitab toimunut.

Otsuse kohaselt Margus Merima karistust raskendavad, kergendavaks asjaoluks on süü osaline tunnistamine.

Otsuse alusel karistati Margus Merimad LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1 500,00 krooni.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: Margus Merima esitas kohtule kaebuse, mille kohaselt toimusid vaidlusaluses kohas Kanama viaduktil remonditööd. Pärnu poolt tulles olid enne viadukti paigaldatud ajutised liiklusmärgid kiiruspiirangutega 90 km/h, 70 km/h ja 50 km/h. Enne piiranguid oli lubatud sõidukiirus 110 km/h. Peale viadukti seisis ajutine liiklusmärk „piirangute lõpp“. Kaebaja tõendab oma väiteid kaebusele lisatud, sündmuskohal tehtud fotodega.

Kaebaja arvates võis eeltoodud liikluskorraldusest järeldada, et seoses remonditöödega tuli kiirust vähendada ning peale piirangute lõppu võis jälle sõita kiirusega 110 km/h. Tegemist on moodsa maanteega, kus on eraldatud sõidusuunad ja eritasapinnalised ristmikud. Ta suurendas peale märki „piirangute lõpp“ taas kiirust, sõites kiirusega 110 km/h. Politseinikke nähes ta kiirust ei vähendanud, sest sõitis enda arvates lubatud kiirusega.

Kaebaja hinnangul tegelesid politseiametnikud otsese liikluskorralduse puudulikkuse ärakasutamisega – loogika kohaselt taastub peale ajutiste liiklusmärkidega seatud piiranguid ja

3 piirangute lõppu endine liiklusskeem. Kaebaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta Margus Merima kaebus rahuldamata ja 09.10.2008 otsus muutmata.

Kohtuistungil uuritud tõendid: - 20.09.2008 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt teostati riikliku järelevalve korras 20.09.2008 kell 16:40 Harjumaal Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 17 km Margus Merima poolt juhitud mootorsõiduki Audi A6, r/n xxxliikumiskiiruse mõõtmist. Sõiduk liikus suunaga Tallinna poole. Kiirust mõõdeti liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadmega Ultra Lyte nr 0147750; taatlustunnistuse nr TTRSS-07/00157, seade testitud 20.09.2008 kell 08:00, seade töökorras. Mõõtmise teeolude kirjeldus: asulaväline tee, hea nähtavus, valge aeg, sademeteta, kuivad teeolud, kattega tee, 2 sõidurida, eraldusribaga, 2-suunaline tee. Patrullauto seisis paremal, mootorsõiduk liikus 2 sõidurajal, lähenes, teel oli mitu sõidukit. Seadme lugem oli 116 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Margus Merima ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu; - vastulause, milles Margus Merima selgitab toimunut ja oma seisukohta; - õiend, millest nähtuvalt on Margus Merimal kehtiv väärteokaristus kiiruse ületamise eest; - kaebaja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on ta veendunud, et kui 110 km/h on lubatud, siis see ei ole keelatud. Protokolli kohaselt on ta oma süüd tunnistanud, kuid seda ta teinud ei ole. Vahepeal piiranguid ei olnud; - kaebaja poolt esitatud fotod, millelt nähtuvad ajutised piirangud ja märk „kõikide piirangute lõpp“.

Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kaebaja ei vaidlusta oma sõidukiirust, kaebaja hinnangul sõitis ta lubatud kiirusega. Käesolevas väärteoasjas on vaidlus selles, kas kaebaja pidi mõõdetaval teelõigul lähtuma kiirusepiirangust 90 km/h või 110 km/h.

Kaebaja sõidukiirus on tõendatud lisaks tema enda ütlustele ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti kaebaja poolt juhitud sõiduki liikumiskiiruseks 116 km/h; kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 4 km h, seega on tõendatud, et kaebaja sõitis mõõdetaval teelõigul kiirusega mitte vähem kui 112 km/h.

(Ajutine) liikluskorraldus vaidlusaluses kohas on tõendatud kaebaja ütluste ja kaebusele lisatud fotodega; vaidlus puudub selles, et kaebaja sõitis asulavälisel teel.

LE § 124 p 2 järgi on lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Sõidukiirus 110 km/h on seega erandlik kiirusepiirang. Liikluskorralduse märk „kõikide piirangute lõpp“ tühistab kohtu hinnangul kõik normist kõrvalekalduvad kiiruspiirangud, sh ka piirangu 110 km/h.

Kohtu arvates peab liikluses lisaks vastava valdkonna õigusaktide tundmisele liikluses osalejal säilima võime iseseisvalt mõelda – kõiki situatsioone ei ole võimalik ja otstarbekas reguleerida

4 liikluskorralduse märkidega. Märki „kõikide piirangute“ lõpp on ka ilma täiendava märgita (antud juhul siis -lubatud maksimaalne sõidukiirus 90 km/h) tõlgendatav üheselt - kõiki normist hälbivaid piiranguid tühistavalt.

On tõendatud, et kaebaja liikles kiirusega vähemalt 112 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Seega on õige, et kaebaja ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. LS § 7422 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 km/h. Kohtu hinnangul on Margus Merima tegu õigesti kvalifitseeritud.

LS § 7457 lg 2 järgi on LS § 741–74 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur, seega on väärtegude eest karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus ei tuvastanud menetlejapoolseid rikkumisi asja menetlemisel.

Kohtu arvates on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas karistuse määramise alustega.

KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel peab kohtuväline menetleja arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid; KarS § 57 lg 1 p 3 järgi on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus; KarS § 57 lg 2 kohaselt ei ole karistust kergendavate asjaolude loetelu seaduses ammendav ning karistuse kohaldamisel võib arvestada ka muid, KarS § 57 lg 1 loetlemata asjaolusid.

LS § 7422 lg 2 järgi karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Kohtuvälise menetleja otsuse alusel on Margus Merimale määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Menetleja on otsuses märkinud, et isik on süüd osaliselt tunnistanud. Kohus nõustub kaebajaga selles, et jääb selgusetuks, kust menetleja taolise väite võttis. Isik ei ole oma tegu kahetsenud.

Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et Margus Merima pani väärteo toime tahtlikult. Kohtu hinnangul ei saa staažika juhi puhul rääkida ka eksimusest. Liiklusalaseid nõudeid peab liikluses osaleja teadma; esmapilgul ebaselgeid situatsioone tuleb lahendada kooskõlas õigusaktide, mitte loogikaga. Margus Merima ei eitanud istungil, et on teadlik LE vastavatest sätetest; isiku rikkumine ei ole vabandatav.

Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus toimepandule. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtunik: