1-08-13299\5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated1-08-13299\5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2008. a Tartus, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-13299 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi
S.H
süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristi Keldo Süüdistatav
S.H , isikukood: XXX; elukoht: XXXX XX-XX,
karistatus: kriminaalkorras varem karistatud viiel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja
advokaat Rainer Objartel
RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada S.H KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 9 ( ) kuud üheksa vangistust.
KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada S.H-le mõistetud 9 kuu pikkune vangistus 540 (viissada nelikümmend) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 20 ( ) kuud kakskümmend alates kohtuotsuse jõustumisest.
Üldkasuliku töö tegemisel peab S.H järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
1. elama kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
2
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
Rahuldada tsiviilhagi ja mõista S.H-lt välja 2500 (kaks tuhat viissada) krooni A.A. kasuks.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja S.H-lt järgmised menetluskulud: sundraha
6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1138.70 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa krooni 70 senti) krooni.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele
10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.
Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu
jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon
S.H süüdistatakse selles, et tema 02.09.2008. a kella 21.00 paiku, viibides Tartus
Anne 65 asuva Descartes Lütseumi juures, lükkas isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus
A.A. korduvalt kätega vastu kannatanu õlgu, misjärel võttis maast õllepudeli, mille lõi vastu majaseina katki ja seejärel lõi katkise õllepudeliga korduvalt kannatanule keha piirkonda, mille tagajärjel rebenes kannatanul seljas olnud jope, pluus ja T-särk ning millise löögi tagajärjel S.H
põhjustas A.A. füüsilist valu ja rindkere eesseina lõikehaava. Sellega pani S.H toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. teise inimese tervise kahjustamise.
Kokkulepe
KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.H karistuseks 9 kuud vangistust.
3
KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel taotleb prokurör S.H-le mõistetud 9 kuu pikkuse vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 540 tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 aasta ja 8 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab S.H järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.
Kannatanu A.A. poolt on esitatud tsiviilhagi summas 2500 krooni.
Kohtu seisukoht kokkuleppe osas
Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.H, tema kaitsja ja prokuröri abi on sõlminud kokkuleppe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. S.H on sõlminud kokkuleppe oma tegeliku tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.H süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas
Kuivõrd KrMS ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju
hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest.
VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. S.H tegevuse – katkise õllepudeliga kannatanule kehapiirkonda löömine – tulemusena tekkis A.A. kahju summas 2500 krooni. S.H poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
Kohtu seisukoht menetluskulu osas
KrMS § 179 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus
teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga
alammääraks 4 350 krooni. Seega on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha
suuruseks 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuludeks muuhulgas ka määratud kaitsjale makstud tasu, milleks on kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni.
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu mõistab kohus eelnimetatud menetluskulud välja S.H-lt.
Ingeri Tamm Kohtunik