1-08-8428\22 · 1-08-8428\22 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-08-8428 1 (20)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse

tegemise aeg ja koht 28.11.2008.a Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-8428 (08250000118) Kohtunik Rahvakohtunikud Igor Pütsep Endel Hunt ja Tõnu Kose Kohtuistungi sekretär Tõlk Kadi Neeme Nonna Loginova Kriminaalasi Üldmenetluse korras D.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja § 118 p 1 järgi

Prokurör Kristine Tamm

Süüdistatav D.E

Elu- või asukoht ja aadress:

Isikukood või sünniaeg:

12.10.1975.a

Kodakondsus :

Karistatus: Varem kriminaalkorras karistatud Eesti

Vabariigis ei ole /2 kd tl 79-80/, Venemaal karistatud 3-l korral. Varem väärteokorras karistatud 2-l korral.

Tõkend: 23.01.2008.a kahtlustatavana kinni peetud, alates 24.01.2008.a on kohaldatud tõkend vahistamine.

Kaitsja advokaat Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 313, § 315 järgi Tunnistada D.E süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning mõista karistuseks neli (4) aastat ja kümme (10) kuud vangistust.

Õigeks mõista D.E KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 28.12.2007 a, 18.01.2008 a 19.01.2008 a ja 20.01.2008 a etteheidetud süüteo episoodide osas.

Tunnistada D.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 27.12.2007 a ja

23.01.2008 a etteheidetud süütegude toimepanemises ning mõista karistuseks

1-08-8428 2 (20) kümme (10) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja

liitkaristuseks mõista D.E-le neli (4) aastat ja kümme (10) kuud vangistust.

Kars § 54 lg 1 järgi lisakaristusena peale karistuse ära kandmist kohaldada süüdimõistetule riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga kümneks (10) aastaks.

Tõkend - vahistamine jätta muutmata karistuse kandmise aja algust arvata alates 23.01.2008 a.

Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista D.E-lt J P kasuks 72495 krooni ja E E AS kasuks 174 krooni.

Kannatanu N T poolt esitatud tsiviilhagi 55898 krooni, kannatanu L P poolt esitatud tsiviilhagi 3580 krooni, kannatanu A V poolt esitatud tsiviilhagi 3499 krooni, kannatanu

D OÜ (esindaja A V) poolt esitatud tsiviilhagi 22400 krooni ja kannatanu L K poolt esitatud tsiviilhagi 8200 krooni osas jätta KrMS § 310 lg 2 kohaselt läbi vaatamata.

Välja mõista D.E-lt tasu riigi õigusabi eest kakskümmend kaheksa tuhat

kaheksakümmend kaks (28082) krooni ja 52 senti ning KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse.

Välja mõista D.E-lt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel EKEI isiku ekspertiisi teostamise

eest kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis (2875) krooni ja kohtupsühhiaatria-

psühholoogia kompleksekspertiisi teostamise eest kolmkümmend tuhat kakssada nelikümmend ( 30 240) krooni ja kanda nimetatud summad riigituludesse.

D.E tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „D.E, 1-08-8428, riigi õigusabi“,

„D.E 1-08-8428, sundraha“. Riigi õigusabi tasu ja sundraha tasuda 30 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid: sõiduautost Audi A 8 reg nr xxx xxx käetoe laekast ära võetud liigendnuga hävitada ( pakend nr 1), sõiduautost Audi A 8 reg nr xxx xxx esiistmelt ära võetud must nokamüts tagastada. Arestitud mobiiltelefon NOKIA 8800 Sirocco Gold IMEI (pakend nr 4) ja mobiiltelefon NOKIA ( pakend nr 3) tagastada omanikule.

Faktilised asjaolud

D.E süüdistatakse selles, et tema, 15.08.2007.a kella 22:00 paiku, aadressil Pärnu maakond, Sindi linn, Pärnu mnt asuva ühiselamu maja ees, ründas A N, lükates

teda, mille tagajärjel kukkus kannatanu selg ees asfaldile pikali. Seejärel istus D.E lamava kannatanu rindkere piirkonnale ja peksis maaslamavat kannatanut A N,

kellel puudus võimalus end kaitsta füüsilise vägivalla eest füüsiliselt tugevama isiku poolt, eeluurimise käigus tuvastamata arv kordi rusikatega näo piirkonda, millega tekitas

kannatanule raske tervisekahjustuse, s.o koomaseisundi koos traumajärgse

ajukahjustuse sündroomi ja orgaanilise psüühikahäirega ning verikõhu täpsustamata

kõhuõõne elundi vigastusest, samuti esinesid kannatanul põrutushaavad

kuklapiirkonnas juustega kaetud peanahal, põrutushaavad, nahaalused verevalumid ja

1-08-8428 3 (20) nahamarrastused näo piirkonnas, ninaluude murd, parema sarnaluu nihkega murd,

nahaalune verevalum vasakul pool kaelal unearteri projektsioonil, traumaatiline hammaste kaotus ülalõualuus, põrutushaavad huulte limaskestadel, põhjustades selliste tervisekahjustustega ohu kannatanu elule.

Seega tema, tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule, pani toime KarS § 118 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 27.12.2007.a kella 15.50 paiku, varastas Pärnu, Hommiku parklas P K ja

O kaupluste vahelisel parkimisalal seisvast J P kuuluvast sõiduautost Toyota Land Cruiser reg nr xxx xxx, ajal mil JP eemaldas Jury D.E poolt eelnevalt rattakoopasse

asetatud ja auto liikumist takistanud kivid, parempoolse esiukse avamise teel J P

kuuluvad nahast käekoti väärtusega 2000 krooni, milles olid mobiiltelefon Ericsson

väärtusega 5000 krooni, vutlaris lugemisprillid Versache väärtusega 10000 krooni,

kullavärvi käekott väärtusega 1000 krooni, milles sularaha 3500 EUR (kurss 15,57

krooni), väärtust mitteomavad 10 võtmega võtmekimp Toyota võtmehoidjaga, 3 võtmega

võtmekimp, pangalaeka võti, väärtust mitteomav rahakott, milles väärtust mitteomavad

kannatanule kuuluvad Statoili krediidikaart, 2 Hansapanga deebetkaarti, 1 krediitkaart ja autojuhiload, tekitades vargusega kannatanule 72495 krooni suuruse varalise kahju.

Samuti tema, olles toime pannud varguse, olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, 28.12.2007.a kella 10.30 paiku varastas Pärnus Papiniidu asuva R H parklast N T kuuluvast lukustamata sõiduautost Ford Tourneo Connect reg nr xxx xxx autoukse avamise teel N T kuuluva sülearvuti ML väärtusega 15990 krooni, sülearvutikoti Targus

väärtusega 250 krooni, juhtmeta arvutihiire väärtusega 790 krooni, arvuti tarkvara

Microsoft Office Home and Student väärtusega 2079 krooni, käekoti väärtusega 200 krooni, rahakoti väärtusega 350 krooni, mobiiltelefoni Nokia 3100 väärtusega 500 krooni,

jumestuskreemi MaxFactor väärtusega 179 krooni, puudri Yves Rocher väärtusega 110

krooni, N T nimelt välja antud juhiload väärtusega 350 krooni, Memory kontserdipileti

väärtusega 350 krooni, sularaha summas 850 krooni, rahalist väärtust mitteomavad

kannatanule kuuluvad Visa Electron pangakaardi, magnet krediitkaardi,

haigekassakaardi, Säästukaardi, Dio Lukoil kliendikaardi, Statoil kliendikaardi, Pärnu Keskraamatukogu lugejakaardi, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži raamatukogu lugejakaardi, Eesti Sordiseemne kliendikaardi, Espak kliendikaardi, Kaupmehe kliendikaardi, tekitades vargusega kannatanule 21998 krooni suuruse varalise kahju.

Samuti tema, olles 28.12.2007.a eelnevalt toime pannud varguse, 28.12.2007.a kella 10.42 ajal kasutas N T kuuluvat pangakaarti, võttes N T kuuluva Visa Elektron kaardiga

arvelduskontolt nr Pärnus Väike-Kuke L K asuvast H AS sularahaautomaadist HAN00159 välja sularaha summas 900 krooni ja 28.12.2007.a kella 10.43 ajal sularaha

summas 8000 krooni. 28.12.2007 kella 10.49 ajal võttis N T kuuluva Magnet krediitkaartiga kaardikontolt nr L K asuvast H AS sularahaautomaadist HAN00159 välja sularaha 10 000 krooni, kella 10.50 ajal sularaha summas 10 000 krooni, kella 10.50 ajal

sularaha summas 5000 krooni, kokku tekitades N T sularahaautomaadist sularaha vargustega kahju 33900 krooni suuruses summas.

Samuti tema, 18.01.2008.a ajavahemikul kella 12.15 kuni kella 12.30 varastas Pärnu linnas Karja tn maja ees asuvast parklast L P kuuluvast sõiduautost Kia Carnival reg nr,

ajal mil LP vahetas D.E poolt eelnevalt varguse toimepanemise eesmärgil

läbitorgatud tagumist kõrvalistuja poolset autorehvi, autoukse avamise teel sõiduauto keskmiselt istmelt L P kuuluva jope väärtusega 100 krooni, prillid väärtusega 700 krooni, sinine rahalise väärtuseta prillikarp, rahalise väärtuseta nahkkindad, rahalise väärtuseta

rahakott, milles oli sularaha summas 2500 krooni, kannatanule kuuluv ID-kaart taastamisväärtusega 150 krooni, juhiload taastamisväärtusega 100 krooni, H deebetkaart

1-08-8428 4 (20)

taastamisväärtusega 30 krooni, kannatanule kuuluvad rahalise väärtuseta GoBus töötõend, ametikoolituse tunnistus, Hansapanga kliendikaart, Sampo panga kliendikaart,

erinevate kaupluste kliendikaardid, tekitades oma tegevusega kannatanule 3580 krooni suuruse varalise kahju.

Samuti tema, 19.01.2008.a ajavahemikul kella 13.40 kuni kella 14.00 varastas Pärnu

linnas Suur Jõe asuvast Selveri parklasse pargitud A V kasutuses olevast sõiduautost Ford Tourneo Connect reg nr ajal, millal A V D.E poolt eelnevalt varguse

toimepanemise eesmärgil läbi torgatud sõiduauto tagumist rehvi vahetas, autoukse avamise teel A V kuuluva sangadega õlakoti väärtusega 400 krooni, mobiiltelefoni Nokia

6100 väärtusega 2489 krooni, rahakoti väärtusega 210 krooni, milles olid kannatanule

kuuluvad rahalise väärtuseta ID-kaart, Hansapanga kontonumbrikaart, Rademar kliendikaart, Kati Sport kliendikaart, Büroomaailma kliendikaart, Kaupmehe kliendikaart,

sularaha 300 krooni ja D OÜ-le kuuluvad mobiiltelefon Nokia 2652 väärtusega 1290

krooni, maksekaart, D OÜ poevõtmed, rahalise väärtuseta D OÜ-le kuuluv rahakott,

milles D OÜ-le kuuluv sularaha summas 15000 krooni, tekitades vargusega A V 3399 krooni ja D OÜ-le 16290 krooni suuruse varalise kahju.

Samuti tema, olles 19.01.2008.a eelnevalt toime pannud varguse A V kasutuses olnud

sõiduautost Ford Tourneo Connect, 19.01.2008.a kella 14.02 ajal kasutades D OÜ-le kuuluvat pangakaarti, võttis D OÜ-le kuuluva maksekaardiga Pärnu Riia mnt 72 asuvast

sularahaautomaadist EYP00087 välja D OÜ-le kuuluva sularaha summas 5000 krooni, tekitades D OÜ-le vargusega 5000 krooni suuruse varalise kahju.

Samuti tema, 20.01.2008.a kella 14.00 paiku varastas Pärnu maakonnas Sindi linnas turu parklasse pargitud L K kasutuses olevast kaubikust Ford Transit reg nr, ajal, mil L

K vahetas D.E poolt eelnevalt varguse eesmärgil läbitorgatud sõiduauto

tagumist rehvi, autoukse avamise teel L K kuuluva käekoti väärtusega 400 krooni,

sularaha summas 6100 krooni, kannatanule kuuluvad varalise väärtuseta 3

kauplemisandmetega mälupulka, musta värvi nahast rahakoti, juhiload, Sampo

pangakaardi, Ühispanga krediitkaardi, Selveri sooduskaardi, ID-kaardi, solaariumi

sooduskaardi, riidest õmmeldud koti, sõiduauto (registreerimismärgiga xxx xxx)

registreerimistunnistuse, kindlustuspoliis, 2 Hansapanga internetipanga koodikaarti,

maksuameti tõendi, tekitades oma tegevusega kannatanule L K 6500 krooni suuruse varalise kahju.

Samuti tema, olles eelnevalt toime pannud varguse autost, 20.01.2008.a. kella 14.28 ajal

kasutas L K kuuluvat Sampo panga krediidikaarti, võttis Liilia Konstaablile kuuluva

Sampo panga krediidikaardiga aadressil Pärnu Riia mnt asuvast H AS

sularahaautomaadist HAN00192 välja sularaha summas 1700 krooni, tekitades Liilia

Konstaablile sularahaautomaadist sularaha vargusega 1700 krooni suuruse varalise kahju.

Samuti tema, 23.01.2008.a kella 15.00 ajal lõhkus sõidukist varguse toimepanemise

eesmärgil Pärnu linnas Suur-Jõe asuvas Suurejõe S parklas K K kasutuses oleva

sõiduauto Citroen Berlingo reg nr parempoolse tagumise rehvi, kuid kuritegu jäi lõpule

viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel kuna tema tegevust märgati ja kohale saabunud politseipatrull pidas D.E kohapeal kinni. Seega tema, võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse käik

Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis KarS § 118 p 1 süüdistuse juurde, Kars § 199

1-08-8428 5 (20) lg 2 p 4,8 etteheidetavate süütegude episoodides, mis hõlmasid 28.12.2007, 18.01.2008a, 19.01.2008 ja 20.01.2008 a toime pandut prokurör kohtuvaidluses loobus. 27.12.2007 a ja 23.01.2008 varguse episoodides palus süüdistatava süüdi mõista. Kohus leidis, kuna

prokurör kohtuvaidluses loobus eelpool nimetatud varguse episoodidest siis kooskõlas

KrMS § 301 kohaselt tunnistab kohus Yury Žukovi nendes tegudes õigeks ning süüdistusaktis etteheidetavate episoodide uurimist kohus alljärgnevalt rohkem ei käsitle.

Süüdistatav temale etteheidetava süüteo KarS § 118 p 1 järgi toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning leidis, et ta kaitses ennast ja tegutses ründe tõrjumisel.

Tunnistajad E T ja KA andsid kohtus ütlusi selle kohta, et kui nad ühiselamu juurde

jõudsid, märkasid nad sissekäigu lähedal kahte meest, üks neist oli maas selili ja teine

kaksiratsi tema rinna peal. Rinna peal istuja peksis rusikatega maas lamavat meest näkku ning tundsid fototabelitelt ära, et peksjaks oli süüdistatav D.E ning selle juurde jäid ka kohtuistungil.

Tunnistaja E T ütles, et nägi maja ees kahte naist ja kolme meest. Majas ees oli kaks autot, üks roheline ja teine pruun. Tema läks peksmist nähes tuppa ja ütles emale, mis juhtus ja kui ta aknast välja vaatas, nägid peksjat maja ees olnud autoga lahkumas. Koos

peksjaga lahkusid maja ees olnud naised ja üks mees. Ema helistas kiirabisse ja nad

läksid koos alla. Maaslamava mehe pea juures oli vereloik, tunnistaja märkas maas inimese hambaid ja seda, et mehe nägu oli verine. Maas lamav mees korises imelikult.

Tunnistaja K A kinnitas kohtuistungil, et tema läks peale peksmise märkamist kohe koju, siis tuli õue et poodi minna ja nägi et peksmine kestab, E T oli veel maja ees. Tunnistaja

käis poes ära, tuli tagasi ja siis oli peksmine lõppenud. Ka tema nägi maas inimese hambaid.

Tunnistaja V M kinnitas, et on süüdistatavaga tuttav ja andis ütlusi selle kohta, et A N oli joobes, karjus midagi, oli ärritunud ja võttis välja noa ning vehkis sellega süüdistatava

ees. D.E lõi noa tema käest välja ning tõukas kannatanut, mille tulemusena

kukkus viimane asfaldile. Tunnistaja kinnitas, et D.E kannatanut ei löönud, tema läks koos oma elukaaslase ja D.E-ga sealt minema.

Tunnistaja A S kinnitas, et nägi kuidas A N vehkis noaga, edasi ta ei näinud kuna lahkus.

Tunnistaja A S kinnitas, et N ei karjunud trepi peal vaid istus koos tema ja teiste isikutega betoonäärisel ja ta nägi, et N jõi maas olnud viinapudelist viina, tõusis siis püsti

ja läks D.E juurde. Nad tõuklesid D.E-ga, tema rohkem ei näinud vaid läks minema. Tunnistaja ütles, et D.E ja N omavaheline jutt oli nii vaikne, et tema juttu ei kuulnud, istudes ometigi sealsamas lähedal betoonäärise peal.

Tunnistaja H H kinnitas, et olles tööülesannete täitmisel 15.08.2007 a sai väljakutse Sindi linna Pärnu mnt juurde, kus meesterahvas oli peksa saanud. Kohale jõudnud nägi

kuidas maja ees oli pikali meesterahvas kelle nägu oli verine ja kiirabi tegeles temaga.

Tunnistajate ütluste kohaselt teavitas koheselt veel juhtimiskeskust, kes ühendas teda kriminaalpolitseiga selleks et informeerida juhtunust.

Veel on esitatud süüdistatavale D.E-le süüdistus 27.12.2007.a kella 15.50 paiku P K ja O kaupluste vahelisel parkimisalal aadressil Pärnu Hommiku parklas seisvast J P

kuuluvast sõiduautost Toyota Land Cruiser reg nr ajal mil J P eemaldas Jury D.E

poolt eelnevalt rattakoopasse asetatud ja auto liikumist takistanud kivid, parempoolse auto esiukse avamise teel varastas J P kuuluva nahast käekoti koos süüdistuses toodud

1-08-8428 6 (20) esemetega tekitades kannatanule varalist kahju summas 72495 krooni.

Kannatanu J P tunnistas, et nimetatud kuupäeval parkis ta oma maasturi Toyota P-I kasiino juurde. Talle helistati kella 13:30 paiku, et üks auto ei saa välja, läks vaatama, kõik tundus korras olevat. Kella 15:50 paiku läks uuesti auto juurde. Kuna ta ei saanud

autoga tagurdada, läks ta autost välja ja kui selgus, et tagumise ratta taga koopas olid

pandud kivid, ise need sinna sattuda ei saanud, hakkas kannatanu kive kangutama ja tundis, et auto liikus. Üles vaadates märkas kannatanu auto juurest 10-15 meetrit eemal

ära jooksmas tumedates riietes meesterahvast. Kõrvalistmele pandud käekotti autos

enam ei olnud. Kohtus ütles kannatanu, et jälgides süüdistatavat, tema kehakuju ja kõnnakut, on ta kindel, et ta nägi auto juurest ära jooksmas sedasama isikut.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist, fototabelitest /tl 5-13 I kd/ ja skeemist tl 7, 8 nähtub,

et sündmuskohal Pikk ärihoone esises parklas asus sõiduauto mullasel parklapinnasel suunaga jalakäijate kõnnitee poole. Vaatlusel avastati auto vasema tagumise ratta juures suur munajas kivi. (fotod 2, 3 2 kd tl 10, 11). Fotol 4 on näha sõiduauto rattakoopas kivi, milline on kiilunud rehvi ja koopa vahele. (tl 12). Salongis on näha esiistmel suurt punast kandekotti.

Tunnistaja R K kinnitas, et tema läks nimetatud kuupäeval kella 16.00 paiku läks ta

kasiino ukse ette trepile suitsu tegema. Ta nägi, et halli värvi Toyotaga püüdis naisterahvas parklast välja sõita, kuid ei saanud. Naisterahvas tuli autost välja ja kükitas juhipoolse tagaratta juurde maha, et sealt midagi võtta või vaadata. Samal ajal tuli üks tumedat värvi jope, tumedate pükste ja tumeda nokamütsiga meesterahvas Toyota juurde

ja kükitas maha auto esiukse juures, tegi ukse vaikselt lahti, võttis autost suure

naistekäekoti, pruuni värvi, ja jooksis koos käekotiga üle Pika tänava kesklinna

bussijaama poole. Tunnistaja ütles, et tema ei saa kinnitada ega ümber lükata, et süüdistatav koti varastas kuna ta ei näinud meesterahva nägu. Samas nähtub tunnistaja

ütlustest, et isikukirjeldus langeb süüdistatava omaga kokku, samuti langeb tunnistaja isikukirjeldus kokku tunnistaja D antud kirjeldusega. Tunnistaja D tundis süüdistatava

ära ja ütles, et see oli seesama meesterahvas, kes 27.12.2007.a kella 14.30 ajal tema juurde tuli ja vene keeles temaga rääkis, kui tal tekkis probleem sama Toyota kõrvalt oma autoga välja sõitmisega. Tunnistaja helistas politseisse, kui tema juurde tuli D.E, kes

lubas teda juhendada ja ütles, et politseid ei ole vaja kutsuda. Tunnistajale tundus äärmiselt kahtlane, et täiesti võõras inimene tuleb talle parklas juurde ja pakub oma abi.

Tunnistajale tundus et mees vaatas maasturi poole, justkui oleks see tema oma ja tal tekkis tunne, et kui see on tema oma, miks ta seda siis mujale ei pargi. Tunnistaja tundis ära süüdistatava fotodelt, kohtusaalis ja lisaks süüdistatava mütsi, mille fototabeli kohus

avaldas. Peale seda, kui tunnistaja autoga parklast välja manööverdas, jäi süüdistatav maasturi lähedale puu alla ja rääkis mobiiltelefoniga. Tunnistajale tundus, et ta on kuidagi selle maasturiga seotud.

Süüdistatav D.E ennast varguses süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et oli

sellel ajal Riia maanteel sugulaste juures. Kohtuistungil üle kuulatud N Žhukova kinnitas, et kell kolm sõitsid nad tema vanaema juurde, kus viibisid tund-kaks.

Teine varguse episood on toimepandud 23.01.2008.a kella 15.00 ajal Pärnu linnas Suur- Jõe Suurejõe S parklas, kus süüdistatav lõhkus K K kasutuses oleva AS E Esõiduauto

Citroen Berlingo reg nr parempoolse tagumise rehvi sõidukist varguse toimepanemise eesmärgil, kuid vargus jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel kuna tema tegevust märgati ja kohalesaabunud politseipatrull pidas D.E kohapeal kinni.

Tunnistaja K K kinnitas, et tema kasutuses on tööandja sõiduk Citroen Berlingo. Ta käis sellel päeval Hansapanga Aida tn kontoris ja sealt sõitis S S koos abikaasaga. Ta parkis

1-08-8428 7 (20) auto S parklasse ja siis oli autoga kõik korras. Kui tunnistaja kauplusest väljus, märka ta

politseiametnikke oma auto ümber, auto oli vajunud ühele küljele, kuna tagumine parempoolne rehv oli tühi. Kui enne oli parkla tühi, siis nüüd seisis tema sõiduki kõrval paremal küljel üks tumedat värvi Audi A8, mille mootor parasjagu töötas.

Tunnistaja T V tõendas, et 23.01.2008.a oli ta töövälisel ajal Suurejõe Selveri läheduses,

kui märkas Selveri parklas töötava mootoriga Audi A8-t, mis käitus kummaliselt. Sõiduautos oli ainult juht. Sõiduauto tegi tema nähes Selveri parklale tiiru peale ja parkis kõrvalasuvasse suurtele autodele mõeldud parklasse kus ootas nagu midagi. Tunnistaja,

olles kokku puutunud mõned päevad enne vargusega sõiduautost ajal, mil oli katki torgatud sõiduauto rehv, sai aru, et sama autot nägi ta poe turvakaamerast. Ta teavitas kahtlasest sõidukist D T, kes sõitis antud autot jälgima.

Tunnistajad T T ja D T saabusid politseiametnikena kahtlast sõiduautot jälgima. Sama

autot oli nähtud ka Port Arturi parklas hommikul tiirutamas ajal, kui seal pargitud

autodel torgati autokummid läbi. Tunnistajad nägid, kuidas nende jälgitav sõiduauto Audi A8 sõitis parklas ringi, sõitis kahe parkiva auto vahele nii, et Eesti Energia kaubik

jäi Audist vasakut kätt. Autost tuli välja mees, kes kohe kükitas ja torkas läbi Citroeni

tagumise parempoolse rehvi. Siis istus mees autosse ja politseinikud pidasid ta kinni.

Tegemist oli süüdistatava D.E-ga . Tal oli seljas must jope, jalas mustad

dressipüksid, tumedad juuksed, tugeva kehaehitusega, keskmist kasvu. Samuti on kahtlustatav turskema kehaehitusega ja üle 180 cm pikk.

D.E mobiiltelefon, nuga ja nokamüts leiti sõiduautost Audi A8. auto kuulus D.E

emale. ARK andmed (1 kd tl 120) - sõiduauto Audi A8 reg nr on D.E omandatud 15.01.2008.a. Liigendnuga ja nokamüts on asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud (tl. 150

-151 I kd) Nimetatud asjaolud fikseeriti ka sündmuskoha vaatlusprotokollis ja fototabelitel. /tl 103-107 I kd/ Suurejõe Selveri eest leiti 23.01.2008.a sõiduauto Citroen

Berlingo, mille parem tagarehv on tühi. Auto kõrval seisab töötava mootoriga sõiduauto Audi A8, , mille salongis on parempoolsel esiistmel riidest värvi nokamüts, mille eesosal

tikand. Parempoolse esiistme käetoes olevas laekas puidust põskedega käepidemega liigendnuga.

Süüdistatav ennast temale varguse katse episoodis süüdi ei tunnistanud ning kinnitas, et kuna äsja oli ostnud uue auto oli sõitmine automaatkäigukastiga harjumatu ja ei saanud parklas parkimisega hakkama.

Prokurör asub seisukohale, et D.E pani toime võõra vallasasja – Je P kuuluva

käekoti koos selles olnud sularaha ja esemetega – varguse, tungides varguse

toimepanemiseks sõiduautosse kõrvalistuja ukse avamise teel ehk KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör taotles D.E karistamist Kars § 118 p 1 ja § 199 lg 2 p 4,8 järgi

liitkaristusena kuue aastase vangistusega, arvestades karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist, tahtluse vormina kavatsetust, süü suurust ja ka

asjaolu, et lisaks vargustele on süüdistatav toime pannud esimese astme kuriteo, mille eest on karistusena võimalik mõista üksnes vangistus.

Asitõendid: liigendnuga kui kuriteo toimepanemise vahend hävitada. Nokamüts tagastada

D.E-le. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1.astme kuriteo toimepanemise eest 10875 krooni riigituludesse, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud 2875 krooni ja 30 240 krooni, KrMS § 175 lg 1

p 5 alusel koopiate tegemise kulu 324.40 krooni. Välja mõista D.E-lt VÕS §

1043 alusel tsiviilhagi Jelena Poljakova kasuks summas 72 495 krooni ja Eesti Energia

1-08-8428 8 (20)

AS kasuks summas 174 krooni. Tsiviilhagi tagamiseks arestitud D.E

mobiiltelefon Nokia 8800 ja D.E-lt arestimajast ära võetud mobiiltelefon Nokia võõrandada tsiviilhagi katteks.

Kohus avaldas prokuröri taotlusel järgmised tõendid ja võttis toimiku materjalide juurde

A N prokuröri taotlusel surmaakti: I köide Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos

fototabeliga /tl 5-13 I kd/ tl 96, Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga /tl 103-

107 I kd/, /tl 108 I kd/ akt, /tl 109 I kd/ D.E kinnipidamise protokoll, sõiduauto Audi A 8 andmed /tl 120/, 23.01.2008.a kell 16.45 peetud kahtlustatavana kinni, 24.01.2008.a kohaldatud tõkendina vahistamine/I kd tl 110-112, 125- 126/. /tl 150-151/ asitõendi vaatlusprotokoll, /tl 153/ Sindi LV tõend, /tl 157-181,183 – 201/ A. N meditsiiniline väljavõtte, /tl 203/ Vastus. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 28 /tl

205-211 I kd/, Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 21/16 /tl

214-222 I kd/ /tl 226/, II – köide kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrus. /tl

45-46-47/ Mobiiltelefoni garantii talongi koopia vene keeles, eesti keelne tõlge, talongi

teine pööre vene keeles, /tl 50/ Kohtumäärus vara arestimise kohta, /tl 51/ Vara arestimise protokoll, /tl 53-54/ Jälitusprotokoll, /tl 74-75/ D.E passi koopia ja

viisa koopia, /tl 76/ Teade Keskkriminaalpolitseist; /tl 77/ Teatis karistatavuse kohta

Venemaal vene keeles, /tl 78/ Teatis karistatavuse kohta Venemaal eesti keelne tõlge,

/tl 79-80/ Teatis karistusregistrist, /tl 83/ Teatis kahtlustatava keskmise päeva

sissetuleku kohta, /tl 85/ Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrus, /tl 87/ Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrus /tl 88-89/ Avaldus vene keeles ja tõlge

eesti keelde, /tl 90/ Isiku läbiotsimise akt, /tl 106/ õiend kaitsjale koopiate tegemise kulude kohta.

Kaitsja palus teha kriminaalasjas õigeks mõistev kohtuotsus KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi.

Kaitsja arvamuse kohaselt pole tõendatud 27.12.2007 a varguse episood kuna

süüdistatav viibis sel hetkel hoopis teises kohas, mida tõendas ka tunnistaja Natalja Žhukova, tunnistaja R K ei kinnitanud, et oleks näinud varguse toimepannud isiku nägu, samuti 23.01.2008 a varguse katse episood pole üheselt tõendatud, kuna D T ütlused on

vastuolus T T ütlustega, turvavideot pole asitõenditena käsitletud, samuti ka

süüdistatava enda ütlused selle kohta, et uurija käskis näidata ette varguse toimepanemise sündmuskohad selleks, et lõpetatakse tema suhtes süüdistus KarS § 118 p 1 järgi. Kaitsja oma kõnes leidis, et pole tõendatud ka KarS § 118 p 1 etteheidetav tegu,

kuna puudub sündmuskoha protokoll, pole võimalik tõendada et kannatanut oleks jõhkralt pekstud, mille tulemusena olid hambad maas. Tunnistajad V M, AS kinnitasid, et kannatanu vehkis süüdistatava ees noaga, seega kaitses viimane ennast ründe eest

Maakohtu seisukoht

Kohus analüüsib ja kontrollib alguses Yury Žhukov’ile etteheidetud ja kohtule esitatud

tõendite pinnalt kas on võimalik tõsikindlalt tuvastatuks lugeda süüdistatava poolt

kannatanu A N suhtes KarS § 118 p 1 tunnustele ja seejärel KarS § 199 lg 2 4,8 tunnustele vastava teo toimepanemist.

KarS § 118 p 1 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab tegu olema toime pandud

vähemalt kaudse tahtluse vormis. KrMS § 17 lg.1 kohaselt hinnatakse tahtluse

tuvastamisel isiku ettekujutust toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast

tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal.

Seega kohus leiab, et tahtluse hindamisel on oluline, kuidas teo toimepanija teo

1-08-8428 9 (20)

toimepanemise ajal tajus enda teo loomulikku tähendust (sisu) ning sellega kaasnevaid

või kaasneda võivaid tagajärgi ning millise intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega või sellise teoga kaasnevate tagajärgede saabumisega seotud.

Süüdistatav ennast KarS § 118 p 1 järgi toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning leidis, et kaitses ennast ja tegutses ründe tõrjumisel. Yury Žhukovi ütluste kohaselt hakkas ta

maja ees betoonäärisel kannatanuga rääkima viimase poolt aastaid tagasi toimepandud

tapmisest ja küsis kannatanult, miks ta B tappis ning kas inimelu hind on jalgratas.

Kannatanu, kes oli alkoholijoobes, ärritus, ähvardas teda, seejärel tõusis püsti ja tuli tema suunas. Kannatanu võttis paremast taskust välja noa, mille tera pikkus oli 30 cm ja vehkis sellega, tema lõi kartma ja tõukas kannatanut, mille tagajärjel kannatanu kukkus

pikali maha. Nuga jäi kukkumise järel kannatanule kätte. Seejärel võttis vasaku käega

kannatanu paremas käes oleva noa ja viskas selle eemale tee poole, seejärel lõi kannatanut 5-6 korral rusikaga näkku. Seejärel tõusis ja lahkus sündmuskohalt.

Tunnistaja E T kelle kohus kuulas üle vahetult kohtuistungil kooskõlas KrMS § 70 lastekaitsetöötaja juuresolekul kinnitas, et tuli koos sõbranna K A ujumast ja nägi maja

ees kahte naist ja kolme meest. Majas ees oli kaks autot, üks roheline ja teine pruun. Maja ees sissekäigu lähedal toimus peksmine üks neist oli maas selili ja teine kaksiratsi

tema rinna peal. Rinna peal istuja peksis rusikatega maas lamavat meest näkku. Tema

läks peksmist nähes tuppa ja ütles emale, mõne aja möödudes aknast välja vaadates, nägid peksjat maja ees olnud autoga lahkumas. Koos peksjaga lahkusid maja ees olnud

naised ja üks mees. Ema helistas kiirabisse ja nad läksid koos alla. Maaslamava mehe pea juures oli vereloik, tunnistaja märkas maas inimese hambaid ja seda, et mehe nägu oli verine. Maas lamav mees korises imelikult.

Tunnistaja K A kelle kohus kuulas üle vahetult kohtuistungil kooskõlas KrMS § 70 järgi (lastekaitsetöötaja juuresolekul) andis analoogilisi ütlusi ning kinnitas, et tema läks peale peksmise märkamist kohe koju, siis tuli õue et poodi minna ja nägi et peksmine kestab, E T oli veel maja ees. Tunnistaja käis poes ära, tuli tagasi ja siis oli peksmine lõppenud.

Tunnistajad E T ja K A tundsid fototabelitelt ära, et peksjaks oli süüdistatav D.E

ning selle juurde jäid ka kohtuistungil. Samuti kinnitasid kohtuistungil, et nemad märkasid kannatanu juures maas hambaid, kumbki tunnistaja maas nuga ei näinud.

Tunnistaja S S andis ütlusi kohtuistungil selle kohta, et süüdistuses toodud ajal toimus süüdistatava ja kannatanu vahel tõsine vaidlus mille käigus ta nägi kuidas Yury Žhukov tõukas kannatanut, peale seda ta lahkus koos isa Ants Saarega. Kannatanu poolt noaga vehkimist ta ei näinud.

Tunnistaja A S kinnitas, et N ei karjunud trepi peal vaid istus koos tema ja teiste isikutega betoonäärisel ja ta nägi, et N jõi maas olnud viinapudelist viina, tõusis siis püsti

ja läks D.E juurde. Tunnistaja kinnitas, et kannatanu ja süüdistatav tõuklesid omavahel, kas kannatanul oli nuga käes, seda ta ei näinud, vaid läks minema.

Tunnistaja V M kinnitas, et on süüdistatavaga tuttav ja andis ütlusi selle kohta, et A N oli joobes, karjus midagi, oli ärritunud ja võttis välja noa ning vehkis sellega süüdistatava

ees. D.E lõi noa tema käest välja ning tõukas kannatanut, mille tulemusena

kukkus viimane asfaldile. Tunnistaja kinnitas, et D.E kannatanut ei löönud, tema läks koos oma elukaaslase ja D.E-ga sealt minema.

Tunnistaja A K kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav on temale tuttav ning andis ütlusi selle kohta, et kannatanu vehkis süüdistuses toodud ajal noaga mille peale süüdistatav

lükkas kannatanu endast eemale ning viimane kukkus maha. Peale seda lahkus koos

1-08-8428 10 (20) abikaasa V M sündmuskohalt..

Tunnistaja AS kinnitas, et on süüdistatavaga sõbralikud suhted ning nägi kuidas N vehkis noaga. Tema jooksis selle peale minema.

KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest

tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel

saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud

asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides,

milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu hinnata argumente kogumis.

Süüdistatava enda kohtus antud ütlustest tuleneb, et ta peksis rusikatega juba maas lamavat kannatanut. Küsimusele, mis ohtu kujutas endast maas lamav kannatanu, ütles süüdistatav et ta püüdis ennast püsti ajada ja sellepärast ta teda peksis.

Tunnistaja V M ütlustest selgub vastuolu süüdistatava enda ütlustega, kes tunnistas, et ta siiski lõi kannatanut rusikatega näkku ja ka tunnistajate T ja A ütlustega,

kes andsid samasisulisi ütlusi et nägid D.E peksmas kannatanut. Veel on

vastuolu V M ja süüdistatava ütlustes selles, et tunnistaja väitis, et süüdistatav lõi noa

kannatanu käest välja, süüdistatav aga väidab vastupidist, et peale kannatanu maha lükkamist tema peal olles võttis noa kannatanu käest ära ja viskas eemale. Kohus leiab, et V M ütlused selle kohta, et süüdistatav ei peksnud kannatanut rusikatega on ümber

lükatud ja kõrvale heidetud süüdistatava enda ütluse, samuti tunnistajate E T ja K A ütlustega. Samuti tunnistaja A S ja V M ütlused kes kinnitasid, et nägid noaga ründamist

on vastuolus tunnistajate S S ja A S ütlustega kes kinnitasid, et ei näinud kannatanu

ründamist noaga, ega kinnitanud üldse noa olemasolu. Tunnistajad E T ja K A andsid kohtus ütlusi, et nemad ühiselamu ees nuga ei näinud, vaid ainult kannatanu hambaid.

Arvesse võttes, et tunnistaja A S, V M on süüdistatava head tuttavad, samuti eelpool nimetatud tunnistajate S S ja A S ütlused noa olemasolu puudumise kohta leiab kohus, et tunnistaja A S ja V M ütlused ei ole kooskõlas sündmuse faktilise olustikuga ja tuleb kõrvale heita kui ebausaldusväärsed.

RK lahendi nr 3-1-1-104-05 kohaselt peab süüdistatav juhul kui otsustab end kaitsta aktiivselt, kas ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma

menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset

võimalust nende kontrollimiseks pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud

kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtu hinnangul oleks oludes

kus isikut väidetavalt rünnati noaga peale ründe tõrjumist viivitamatult informeerima kohtueelset menetlust teostavat asutust ja teavitama, et rünne toimus noaga, mida oleks võimalik sündmuskohal ka fikseerida. Faktiliselt süüdistatav Yury Žhukov, tunnistajad V M ja A K lahkusid koos sündmuskohalt.

Süüdistatava ütlused selle kohta, et noa pikkus oli 30 cm ja taoline nuga üldse olemas oli on ebausutav. Mõlemad tunnistajad, nii VMkui A K muutsid kohtus oma ütlusi. VM väitis

et AN oli kindlasti nuga, eeluurimisel antud ja kohtus avaldatud ütluste kohaselt talle

ainult tundus, et A N ähvardas inimesi noaga. Samuti A K oli kohtus kindel noa

olemasolus kuid eeluurimisel andis ütlusi, et kannatanul võis midagi käes ka olla, ta

1-08-8428 11 (20) vehkis kätega, aga mis täpselt, seda ei osanud öelda. Tunnistajad, V M ja Al K, A S ning süüdistatav kes kohtus kinnitasid, et A N oli nuga, ei osanud samas nuga kirjeldada.

Eeltoodu alusel kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1-88-06).

KrMS § 289 sätestatu võimaldab isiku kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldada

üksnes vastuolude tuvastamiseks tema ristküsitlusel antud ütlustega. Sellest tulenevalt

puudub kohtul võimalus tunnistada usaldusväärseks hoopiski eeluurimisel antud ütlused ning jätta kõrvale ristküsitlusel saadud tulemused. Kuid samas kui tunnistajad V

M ja A K ei suutnud kohtuistungil mõistusepäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisusi nii eeluurimisel kus kinnitati et süüdistataval

võis midagi käes olla ning üle aasta hiljem juba väitsid kindlalt noa olemasolu fakti

olemasolu ning asjaolu, et nimetatud tunnistajad on süüdistatava head tuttavad

kahandavad tõendite usaldusväärsust mille tõttu tulevad nad kui ebausaldusväärsed tervikuna noa olemasolu fakti tuvastamise osas kõrvale heita.

Süüdistatava ütlus, et kannatanu teda suure noaga ähvardas on paljasõnaline. Kohtuistungil vahetult üle kuulatud tunnistajad A S, S S ei näinud, et kannatanu oleks

süüdistatavat rünnanud noaga samuti sündmuskohale saabunud politseiametnik

tunnistaja H H ei näinud nuga ja temale keegi noaga vehkimisest sündmuskohal ei

rääkinud. Kohus juhib tähelepanu veel asjaolule, et tunnistajad E T ja K A kes nägid

peksmist vahetult pealt, hiljem sealt sündmuskohalt mööda minnes panid tähele maas hambaid, mis on mõõtmetelt väikesed kuid samas süüdistatava ütluste järgi 30 cm nuga sündmuskohal asfaldil ei näinud.

Süüdistatava väide selle kohta, et ta tõrjus väidetavalt kannatanu noaga rünnet, leiab kohus, et rünne oli tõrjutud kannatanu tõukamisega ja viimase selili maha kukkumisega.

Tunnistajad V M ja A K on kinnitanud, et peale D.E tõuget kukkus N pikali.

Kohtu hinnangul sellises situatsioonis maas lamav vanem mees ohtu endast kellelegi ei

kujutanud. Süüdistatav, 32 aastane tugeva kehaehitusega noor mees ei olnud sellises

situatsioonis hädakaitseseisundis. Seetõttu puudub ka alus rääkida D.E käitumise puhul hädakaitsest.

Kohus asub seisukohale, et on üheselt tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav peksis A Nühiselamu ees. Ei ole tuvastatud, et keegi teine peale D.E oleks kannatanut löönud või temale kehavigastusi tekitanud.

Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 21/16 /tl 214-222 I kd/

antud eksperdiarvamuse kohaselt esines N raske kognitiivne häire ja alkoholsõltuvus.

Tõenäoliselt on psüühikahäire tekkinud 15.08.2007.a saadud aju traumaatilise kahjustuse kombineerumisel varasema ajukahjustusega (atroofia), samuti ei saa välistada

trauma toimel tekkinud ägedat vaskulaarset haigestumist (insult). Ta ei ole suuteline

osalema menetlustoimingutes ega meenutama 15.08.2007.a toimunud sündmusi. Surmaakti kohaselt suri A N25.05.2008.a Kuressaares.

Eksperdiarvamusest tuleneb, et vigastused näos, sarnaluu ja ninaluude murd, hammaste

kaotus ülalõualuus näitavad (antud juhul) rusikalöökide tagajärjel tekkinud vigastusi, millest tulenes kooma ja eluohtlik ajutrauma.

Kohus ei ole tuvastanud peksmise ajalist kestust, kuid tunnistajate T ja A ütluste

kohaselt kes kohtuistungil kinnitasid, et nägid peksmist, samas jõudsid peksmise ajal minna koju, tulla uuesti majast välja ja näha, et peksmine ikka veel kestab (tunnistaja K

1-08-8428 12 (20)

A ütlused), viitavad pikemat aega kestnud peksmisele, mille tagajärgedele osundab ka eelpool refereeritud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiaktis edastatav teave.

Põhjuslik seos teo peksmise ja tagajärje eluohtlike tervisekahjustuse vahel on otsene.

Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et kehavigastused võisid olla saadud määruses toodud ajal ja kohas. Eksperdiarvamuses toodud vigastused marrastus kuklal ei saanud

kannatanu maha kukkumisel vaid ikkagi peksmise tagajärjel. Enne juhtunut oli kannatanu tervislik seisund hea, mingeid ravimeid ta ei tarvitanud.

Süüdistuse raames esitatud tõendite vahetu kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et Yury

Žhukov ründas kannatanut lükates ta selili pikali maha, seejärel istus maaslamavale

kannatanule kaksiraksi peale ja peksis süüdistuses esitatud ajal ja kohas

rusikatega näkku, mille tagajärjel tekitas kannatanule tervisekahjustuse. Sellise

tegevusega süüdistatav pidi teadma, mida toob kaasa rusikatega peksmine elutähtsa

organi pihta. Riigikohus on oma lahendites ka korduvalt leidnud, et pekstes rusikatega

isikut keha elutähtsatesse osadesse nagu pea, rindkere ja kõht, möönab isik mistahes tagajärge. (H M süüdistusasi 3-1-1-106-97, K süüdistusasi 3-1-1-106-03)

Selline ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning

üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal

vastab otsesele tahtlusele KarS § 16 lg.3 mõttes, millest järeldub, et süüdistatav pani

toime KarS § 118 p 1 tunnustele vastava süüteo subjektiivse koosseisu osas otsese

tahtlusena. Seega on tuvastatud, et süüdistatava poolt toimepandud teo faktilised

asjaolud on subsumeeritavad KarS § 118 p 1 juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest.

Järgnevalt analüüsib kohus Yury Žhukovile KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi esitatud süüdistusega seonduvaid asjaolusid.

Süüdistusakti kohaselt 27.12.2007.a kella 15.50 paiku, Yury Žhukov Pärnu, Hommiku

parklas PK ja O kaupluste vahelisel parkimisalal seisvast J P kuuluvast sõiduautost

Toyota Land Cruiser reg nr, ajal mil J P eemaldas Jury D.E poolt eelnevalt rattakoopasse asetatud ja auto liikumist takistanud kivid, parempoolse esiukse avamise

teel varastas J P süüdistuses toodud esemeid tekitades vargusega kannatanule 72 495 krooni suuruse kahju.

Samuti tema, 23.01.2008.a kella 15.00 ajal lõhkus sõidukist varguse toimepanemise

eesmärgil Pärnu linnas Suur-Jõe 57 asuvas Suurejõe S parklas K K kasutuses oleva

sõiduauto Citroen Berlingo reg nr parempoolse tagumise rehvi, kuid kuritegu jäi lõpule

viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel kuna tema tegevust märgati ja kohale saabunud politseipatrull pidas D.E kohapeal kinni.

Süüdistatav temale etteheidetavates tegudes süüdi ei tunnistanud ning kinnitas, et 27.12.2007 a viibis koos abikaasaga sel ajal hoopis Riia mnt sugulaste juures.

Tunnistaja N Ž andis kohtus samasisulisi ütlusi selle kohta, et süüdistuses toodud ajal viibisid nad Riia mnt vanaema juures umbes paar tundi. J. P kinnitas kohtuistungil, et nimetatud kuupäeval parkis ta oma maasturi Toyota Play- In kasiino juurde. Talle helistati kella 13:30 paiku, et üks auto ei saa välja, läks vaatama, kõik tundus korras olevat. Kella 15:50 paiku läks uuesti auto juurde. Kuna ta ei saanud

autoga tagurdada, läks ta autost välja ja kui selgus, et tagumise ratta taga koopas olid

pandud kivid, ise need sinna sattuda ei saanud, hakkas kannatanu kive kangutama ja

tundis sel hetkel, et auto liikus. Üles vaadates märkas kannatanu auto juurest 10-15

1-08-8428 13 (20)

meetrit eemal ära jooksmas tumedates riietes meesterahvast. Kõrvalistmele pandud

käekotti autos enam ei olnud. Kohtus ütles kannatanu, et jälgides süüdistatavat, tema

kehakuju ja kõnnakut, on ta kindel, et ta nägi auto juurest ära jooksmas sedasama isikut.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist, fototabelitest (tl 5-13 I kd) ja skeemist (tl 7, 8) nähtub, et sündmuskohal Pikk ärihoone esises parklas asus sõiduauto mullasel parklapinnasel suunaga jalakäijate kõnnitee poole. Vaatlusel avastati auto vasema tagumise ratta juures suur munajas kivi. (fotod 2, 3 2 kd tl 10, 11). Fotol 4 on näha sõiduauto rattakoopas kivi, milline on kiilunud rehvi ja koopa vahele. (tl 12). Salongis on näha esiistmel suurt punast kandekotti.

Tunnistaja R K andis ütlusi selle kohta, et tema läks nimetatud kuupäeval kella 16.00

paiku kasiino ukse ette trepile suitsu tegema. Ta nägi, et halli värvi Toyotaga naisterahvas püüdis parklast välja sõita, kuid ei saanud. Naisterahvas tuli autost välja ja

kükitas juhipoolse tagaratta juurde maha, et sealt midagi võtta või vaadata. Samal ajal tuli üks tumedat värvi jope, tumedate pükste ja tumeda nokamütsiga meesterahvas Toyota juurde ja kükitas maha auto esiukse juures, tegi ukse vaikselt lahti, võttis autost

suure naistekäekoti, pruuni värvi, ja jooksis koos käekotiga üle Pika tänava kesklinna bussijaama poole.

Tunnistaja A D kinnitas kohtuistungil, et tundis süüdistatava ära ja ütles, et see oli seesama meesterahvas, kes 27.12.2007.a kella 14.30 ajal tema juurde tuli ja vene keeles temaga rääkis, kui tal tekkis probleem sama Toyota kõrvalt oma autoga välja sõitmisega. Tunnistaja helistas politseisse, kui tema juurde tuli D.E, kes lubas teda juhendada ja

ütles, et politseid ei ole vaja kutsuda. Tunnistajale tundus äärmiselt kahtlane, et täiesti võõras inimene tuleb talle parklas juurde ja pakub oma abi. Tunnistajale tundus et mees vaatas maasturi poole, justkui oleks see tema oma ja tal tekkis tunne, et kui see on tema

oma, miks ta seda siis mujale ei pargi. Tunnistaja tundis ära süüdistatava fotodelt, kohtusaalis ja lisaks süüdistatava mütsi, mille fototabeli kohus avaldas. Peale seda, kui tunnistaja autoga parklast välja manööverdas, jäi süüdistatav maasturi lähedale puu alla ja rääkis mobiiltelefoniga. Tunnistajale tundus, et ta on kuidagi selle maasturiga seotud.

KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest

tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni

usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada

kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb

arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära (RK 3-1-1-16-04).

Kohus uurides vahetult kohtuistungil antud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate

ütlusi leidis, et kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlused on

vastuolus süüdistatava kohtus antud ütlustega, alibi osas. Nimelt süüdistatav ja N Ž väidavad, et olid kuriteo toimepanemise ajal hoopis teises kohas. Tunnistaja N Ž näol on

tegemist süüdistatava lähisugulasega ( abikaasaga). Nimetatud asjaolu ei vähenda veel

tema poolt antud ütluste kaalu, kuid kohtu hinnangul vähendab süüdistatava ja

tunnistaja ütluste kaalu asjaolu, et süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamisel ei

rääkinud sõnagi sellest, et viibis koos abikaasaga teises kohas vaid hoopis andis ütlusi

selle kohta, et pani nimetatud süüteo toime. Alibi koos tunnistajaga esitati alles kohtuistungil.

1-08-8428 14 (20)

Kohtu hinnangul oleks oludes kus isikule esitatakse kahtlustus kuriteos, mille

toimepanemise aja kohta esineb tal tunnistaja ütluste

ga tõendav selge alibi,

selgitab sellise alibi olemasolu viivitamatult välja ja avaldab kohtueelset menetlust teostavale asutusele.

Samuti on kindlaks tehtud, et kõne hetkel oli D.E P H tugijaama aadressil Rüütli

Pärnu linn, mõjupiirkonnas, s.o piirkond, kuhu suunas kannatanu nägi D.E

jooksmas peale vargust ning tunnistaja A D kes kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav

helistas sealt samast mobiiltelefoniga. Kohtul pole tõendeid selle kohta, et mobiiltelefon oleks võinud olla sel hetkel kellegi teise isiku käes. Seega n imetatud tõend lükkab ümber

ütluse, et nad olid koos vanaema juures, kuna vastasel juhul ei oleks vanaema juures viibides neil vajadust mobiiltelefoniga suhelda.

Kokkuvõtvalt kohus ei nõustu süüdistatava hüpoteesiga selle kohta et 27.12.2007 a

süüdistuses toodud ajal viibis koos abikaasaga vanaema juures. Eelpool nimetatud

tõendite vahetu uurimise ja analüüsi käigus tekkis kohtul siseveendumus mille alusel

kohus antud asjaoludel kannatanu J P, tunnistajate A D, R K ütluste ning uurides jälitusprotokolli (2 kd tl 53-54) millest nähtub, et varguse toimepanemise ligikaudsel ajal

on D.E kasutuses olevalt mobiiltelefonilt Nokia 27.12.2007.a kell 15:53:29 tehtud 14 sekundit kestev kõne N Z omistab nimetatud tõenditele prevaleeriva tähtsuse ja võtab need kohtuotsuse tegemise aluseks, heites kõrvale süüdistatava ja tunnistaja N Ž

ütlused kui ebausaldusväärsed. Kaitsja väide, et pole kindlaks tehtud kelle käes telefon

varguse hetkel oli on ümber lükatud IMEI koodi järgi abonentnumbriga kus on tuvastatud kontrollimise tulemusena, et väljaminev kõne asus Pärnu hotelli piirkonnas ja helistati abonendile mille kasutajaks oli Na Ž

Teises kuriteo episoodis süüdistatav ennast 23.01.2008 a Suur-Jõe Selveri parklas

varguse katses süüdi ei tunnistanud ning kinnitas, et kuna oli alles hiljuti ostnud automaatkäigukastiga sõiduauto mis kuulus tema emale oli sõitmine harjumatu ning ta ei saanud selle parkimisega Selveri parklas hakkama.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud järgmist, tunnistaja K K kinnitas, et tema

kasutuses on tööandja sõiduk Citroen Berlingo millega sõitis Suur-Jõe Selverisse koos abikaasaga. Ta parkis auto Selveri parklasse ja siis oli autoga kõik korras. Kui tunnistaja kauplusest väljus, märkas ta politseiametnikke oma auto ümber, auto oli vajunud ühele

küljele, kuna tagumine parempoolne rehv oli tühi. Kui enne oli parkla tühi, siis nüüd

seisis tema sõiduki kõrval paremal küljel üks tumedat värvi Audi A8, mille mootor parasjagu töötas.

Tunnistaja T V andis ütlusi selle kohta, et 23.01.2008.a oli ta töövälisel ajal Suur-Jõe

Selveri läheduses, kui märkas Selveri parklas töötava mootoriga Audi A8-t, mis käitus kummaliselt. Sõiduautos oli ainult juht. Sõiduauto tegi tema nähes Selveri parklale tiiru

peale ja parkis kõrvalasuvasse suurtele autodele mõeldud parklasse kus ootas nagu

midagi. Tunnistaja, olles kokku puutunud mõned päevad enne vargusega sõiduautost

ajal, mil oli katki torgatud sõiduauto rehv, sai aru, et sama autot on ta näinud poe

turvakaamerast. Ta teavitas kahtlasest sõidukist politseitöötajat D T, kes sõitis antud autot jälgima.

Tunnistaja T T kinnitas, et said koos D T 23.01.2008 a väljakutse juhtimiskeskuselt

Selveri parklasse, kus teabe kohaselt tiirutab parklas kahtlane Audi, kes võib autodel

rehve läbi torgata. Kohale jõudes eravärvides sõiduautoga nägid, et auto sõitis Riia mnt

90 maja juurde parklasse ninaga Selveri parkla poole. Mõne aja möödudes sõitis auto

uuesti Selveri parklasse ja sõitis Citroeni kaubiku juurde. Seejärel tuli isik autost välja, kes kohe kükitas ja torkas läbi Citroeni tagumise parempoolse rehvi, seejärel istus mees

1-08-8428 15 (20)

autosse. Koheselt sõitsid nad Audi juurde ja pidasid isiku kinni. Tegemist oli

süüdistatava D.E-ga . Tal oli seljas must jope, jalas mustad dressipüksid, tumedad juuksed, tugeva kehaehitusega, keskmist kasvu. Enne kui isik kaubiku juurde läks oli auto rehv terve.

Tunnistaja D T andis ütlusi selle kohta et said koos T T väljakutse Suur-Jõe Selveri

parklasse, kus oli nähtud sõiduauto Audi A8 mis sõitis parklas kahtlaselt ringi. Tunnistaja ütluste kohaselt olid nad eravärvides sõidukiga ning neile oli teada auto reg.nr ja mark. Kohale jõudes nägid kuidas Audi oli pargitud Riia mnt 90 maja juurde. Mõne aja

möödudes sõitis auto uuesti Selveri parklasse tiirutas ringi ning seejärel sõitis kahe

parkiva auto vahele nii, et Eesti Energia kaubik jäi Audist vasakut kätt. Seejärel tegi ta Audi ukse lahti kummardus k aubiku tagumise ratta juurde ja torkas millegagi auto rehvi läbi seejärel istus autosse tagasi. Koheselt sõitsin Audi juurde blokeerisin auto väljasõidu ning pidasime seejärel isiku kinni kelleks osutus Yury Žhukov

D.E mobiiltelefon, nuga ja nokamüts leiti sõiduautost Audi A8, mis kuulus tema

emale E Z. ARK andmete (1 kd tl 120) kohaselt sõiduauto Audi A8 reg nr on 15.01.2008.a. omandanud E Z .

Nimetatud asjaolud fikseeriti ka sündmuskoha vaatlusprotokollis ja fototabelitel

(I kd tl 103-107) Suurejõe Selveri eest leiti 23.01.2008.a sõiduauto Citroen Berlingo, mille parem tagarehv on tühi. Auto kõrval seisab töötava mootoriga sõiduauto Audi A8, , mille salongis

on parempoolsel esiistmel riidest värvi nokamüts, mille eesosal tikand. Parempoolse esiistme käetoes olevas laekas puidust põskedega käepidemega liigendnuga. Liigendnuga

ja nokamüts on asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud (I kd tl. 150-151). Kohus juhib

tähelepanu veel liigendnoa tera otsale, mis ei ole tavaline lõike nuga vaid on koonuse

kujuga ja tera lõpeb terava otsaga, mida sai kasutada süüdistuses toodud rehvi torkamiseks.

Tunnistaja D T kinnitusel oli tal kummi torkamise ajal mingi asi käes. Sõiduautost leiti nuga. Ühtki teist eset, mida kummi torkamiseks võidi kasutada, süüdistatava juurest ei

leitud. Nokamüts omas tähendust esimese varguse juures, kus tunnistaja kinnitusel oli müts süüdistataval peas.

Kohus hinnates kõiki tõendeid kogumis ja asetades erinevatest tõenditest tulenevad

andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusena tekib kohtul

siseveendumus leiab, et süüdistatava ütlused on vastuolus tunnistajate T V, T T ja D T

ütlustega, kes nägid vahetult sõiduautot Audi Selveri parklas ringi tiirutamas eesmärgipäraselt ja sihikindlalt tegutsemas, mis tipnes kaubiku rehvi läbi torkamisega.

Süüdistatava põhjendused selle kohta, et miks ta tiirutas parklas ringi kuna ei saanud

autot parkida sest tegemist oli automaatkäigukastiga pole usaldusväärne ega eluliselt

usutav. Nii manuaalkäigukasti kui ka automaatkäigukastiga auto parkimine ei erine

tehnilisest küljest sedavõrd, et automaatkäigukastiga oleks parkimine mingil moel

raskendatud. Samas juhib kohus veel tähelepanu asjaolule, et juhul kui oleks tegemist

juhtimisoskustes ebakindla juhiga ei pargiks isik pooltühjas parklas ( I kd tl 105

fototabel) kahe auto vahele, kui on olemas samas pooltühi parkla. Kohus leiab, et

süüdistatava taolised ütlused on ajendatud tahtlusest vabaneda kriminaalvastutusest.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et isiku tahtlus oli suunatud sõiduautost esemete vargusele, milline plaan jäi teostamata üksnes politseiametnike sekkumise tõttu.

AS E E esindaja tõendas dokumentaalselt kohtuistungil sõiduauto Citroen Berlingo reg nr parempoolse tagumise rehvi lõhkumisega tekitati AS-le E E 174 krooni suuruse varalise kahju, millise summa palus välja mõista.

1-08-8428 16 (20) Õigusvastasus

KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud

süüteokoosseisusele ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu

seaduse või rahvusvahelise tavaga. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu,

tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on

objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd

süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka

õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Süüdistatav Yury Žhukov ja tema kaitsja etteheidetava süüteo osas õigusvastasust

välistavaid asjaolusid eraldi esile ei toonud, samuti pole tuvastanud kohus selliseid

asjaolusid kohtumenetluse käigus. Kohus asub seisukohale, et Yury Žhukov ja poolt

KarS § 118 p 1 ja § 199 lg 2 p 4,8 järgi tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine tuleb lugeda õigusvastaseks.

Süü

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on

selle toime panemises süüdi. Isik on toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale. Süü mõiste aluseks

on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsus normivastase käitumise kasuks situatsioonis kus on võimalik käituda seaduskuulekalt.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Yury Žhukov lükates kannatanu kätega

endast eemale, mille tagajärjel viimane kukkus selili vastu maad, ronides seejärel

kaksiraksi tema peale hakkas rusikatega maaslamavat A N rusikatega näkku peksma,

näidates üles vägivaldset entusiasmi teise inimese vastu olukorras, kus tal oli olemas

reaalselt kasutatav võimalus konflikti lahendamiseks ja enda arvamuse avaldamiseks

õigusriiklikus ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud

isikutevahelise suhtlemise reeglistikuga ettenähtud korras. Samuti on

kriminaalmenetlusega tuvastatud, et Yury Žhukov 27.12.2007 a P K ja O kauplutse

vahelisel parkimisalal seisvast sõiduauto ukse avamise teel varastas J P kuuluvaid

esemeid 72 495 krooni suuruses summas ja 23.01.2008 a Suur-Jõe Selveri parklas

eelnevalt sõiduauto Citroen Berlingo rehvi lõhkumise teel püüdis võõra vallasaja

äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, kuid kuna tema tegevust

märgati politseitöötajate poolt jäi nimetatud tegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel.

Kohus leiab, et selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt

menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 118 p 1 ja KarS § 199 lg 2 p 4,8

sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud teabe kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Seega tuleb Yury Žhukov’ile subsumeerida KarS § 118 p 1 ja § 199 lg 2 p 4,8 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises ja tunnistada isik süüdi.

1-08-8428 17 (20) Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku

hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine jääda seaduskuulekaks kodanikuks.

Süüdistatavat on varem Vene Föderatsiooni kohtute poolt karistatud kriminaalkorras 3 korral, Eesti Vabariigis karistamata, väärteokorras karistatud Eesti Vabariigis 2 korral. Isiku elukoht on Vene Föderatsioon Sankt-Peterburg, töökoht OOO G Vene Föderatsioon

Sankt Peterburg, vallandatud töökohast § 77 p 3 omal soovil. Vene Föderatsiooni Pensioniameti poolt esitatud tõend selle kohta, et Žhukov A ( süüdistatava enda ütluste

järgi tema poeg) on alates 28.09.1994 a kuni 31.08.2010 invaliidusgrupil. Eesti Vabariigis töökohta ei oma, elab ajutiselt Sindi linn Kooli tn

Vastutust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Küll aga asub kohus

seisukohale, et süüdistatav on temale käesolevas kriminaalasjas etteheidetava kuriteo KarS § 118 p 1 toime pannud erilise julmusega, mis on karistust raskendav asjaolu KarS § 58 lg 2 mõttes. Kohtu hinnangul väljendus eriline julmus selles kui süüdistatav lükkas

A N selili maha ja ilma igasuguse põhjuseta jätkas füüsiliselt oluliselt nõrgemat

kannatanu peksmist rusikatega näkku ajal kui maaslamav isik ei osutanud süüdistatavale mitte mingisugust vastupanu.

Seega asus süüdistatav otsese tahtluse vormis ilma teadaoleva põhjuse esinemiseta erilise

julmusega endast oluliselt vanemat ja füüsiliselt nõrgemat maaslamavat ja vastupanu

mitte osutavat kannatanut korduvalt rusikatega peksma näkku. Kohtu hinnangul

avaldub nimetatus süüdistatava tahtlus nautida ja kasutada jõhkrat vägivalda kannatanust hoolimata. Vastupanu mitteosutava kannatanu suhtes rakendatud füüsilise

vägivalla iseloomust annavad tunnistust ka kannatanule tekitatud kehavigastused

põrutushaavad kuklapiirkonnas, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused näo

piirkonnas, ninaluude murd, parema sarnaluu nihkega murd, hammaste kaotus ülalõualuus, samuti isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 28 (I kd tl. 205-211) nähtub,

et kannatanule on tekitatud kooma koos traumajärgse ajukahjustuse sündroomi ja orgaanilise psüühikahäirega ning verikõht täpsustamata kõhuõõne elundi vigastused mis on eluohtlikud.

Kohtu hinnangul väljendub süüdistatava sellises ebainimlikus käitumises ilmekalt põhimõtteline ja eriline hoolimatus inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Seda enam,

et süütegu pandi toime avalikus kohas mitmete isikute, sh. alaealiste laste, nähes ning süüdistatav ei näidanud üles vähimatki hoolivust ega austust õiguskorra, kui ühiskonnas

heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikuvahelise suhtlemise turvalisust, avalikku kindlustunnet ning iga indiviidi põhiõiguste ja – vabaduste realiseerimist tagava

reeglistiku, suhtes. Sellist üldise turvatunde ning inimelu ja inimkeha väärtuse suhtes

avalikku üleolevust ja hoolimatust manifesteerivat käitumist ei ole õigusriiklikult korrastatud ühiskonnas võimalik taluda ning vastavalt KarS § 56 lg.1 peab kohtuotsuses

kajastuma ka sellekohane selge ühiskondlik etteheide nii eri- kui ka üldpreventatiivses mõttes.

Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel tuleb süüdistatava suhtes eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks kohaldada vangistust sanktsiooni alammäära lähedastes piirides, et isik kinnipidamiseasutusse paigutatuna tajuks vahetult ise enda õigusvastase

käitumise tagajärgi ning hoiduks saadud kogemuse põhjal edaspidi uute kuritegude

1-08-8428 18 (20)

toimepanemisest. Kohtu hinnangul vastab selline karistus Yury Žhukovi süüle temale

etteheidetud süüteo toimepanemises. Samuti on selline karistus kui õiguslik etteheide

ilmselt piisav motiveerimaks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja

normidega kinnistatud isikuvahelise suhtlemise reeglistiku järgimisele edaspidi ning

kaitseb ka õiguskorda läbi piisava üldpreventiivse toime omamise. Viimane on oluline seetõttu, et tahtlikult toime pandud raske süüteo eest süüdistatava süüle vastava õiglase

karistuse mõistmise läbi taastab ja kinnitab kohus ka teiste inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra, kui ühiskondliku kooseksisteerimise turvalisust tagava väärtusmastaabi suhtes.

Lisakaristusena KarS § 54 lg 1 alusel karistab kohus süüdistatavat esimese astme

kuriteo toimepanemises vangistusega ja riigist väljasaatmisega koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. KarS § 54 lg 1 näeb ette, et kui süüdimõistetul on Eesti Vabariigis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps peab kohus väljasaatmise oma otsuses põhistama.

Alljärgnevalt leiab kohus, et D.E peeti kahtlustatavana kinni 23.01.2008 a,

süüdistus esitati 16.06.2008 a. Sellel ajal puudus süüdistataval igasugune isikuline, varaline ja emotsionaalne seos Eesti Vabariigiga. Sellise järelduse teeb kohus järgmistest asjaoludest. Süüdistatav on sündinud ja kasvanud väljaspool Eesti Vabariiki. Ta on Vene

Föderatsiooni kodanik, kelle elukoht on Vene Föderatsioon Sankt-Peterburg, tema

viimane teadaolev ametlik töökoht oli kuni vallandamiseni OOO G Vene Föderatsioon Sankt Peterburg, tal on vastavalt Vene Föderatsiooni Pensioniameti poolt esitatud tõendile

ka Vene Föderatsioonis elav alaealine poeg A Ž, kes on alates 28.09.1994 a kuni

31.08.2010 invaliidusgrupil. Seega on süüdistataval nii kodakondsusest,

üleskasvamiskohast, püsivast elukohast, senisest töökohast kui ka alaliselt Vene Föderatsioonis viibivast alaealisest lapsest tulenevalt isikuline, varaline ja emotsionaalne

seos pigem Vene Föderatsiooniga. Süüdistatava senist tugevamat seotust Vene

Föderatsiooniga ilmestab ka asjaolu, et enda senised kuriteod on süüdistatav toime

pannud Vene Föderatsioonis, nii on teda varem Vene Föderatsiooni kohtute poolt

karistatud kriminaalkorras 3 korral, millest järeldub, et ka süüdistatava kuritegelik elu on suuremal määral seotud Vene Föderatsiooniga. Süüdistatava nõrka sotsiaalset seotust Eesti Vabariigiga kinnitab aga siin kindla elu- ja töökoha puudumine, sest süüdistatava

viibimiskoht Eestis asukohaga Sindi linn Kooli tn on ajutise iseloomuga peatuspaik. Ka

süüdistatava Eesti Vabariigis viibiv ema on Vene Föderatsiooni kodanik. Süüdistataval puudub Eestis viibimiseks ka seaduslik alus e. viisa, elamisluba ja tööluba.

Kohtu hinnangul ei seo süüdistatavat tugevalt Eesti Vabariigiga ka asjaolu, et

16.09.2008.a. registreeriti Eesti Metodisti kiriku poolt süüdistatava ja N T abielu. Nimetatud abielu sõlmiti pärast süüdistava suhtes süüdistusakti koostamist, misjärel oli

süüdistatavale teada ka prokuratuuri kavatsus taotleda tema suhtes lisakaristusena

väljasaatmise kohaldamist. Seega võis süüdistatava ja N T abielu sõlmimise eesmärgiks olla süüdistatava soov vältida tema suhtes lisakaristuse kohaldamist. Kohtu hinnangul ei

seo süüdistatavat tugevalt Eesti Vabariigiga ka asjaolu, et Pärnu Linnavalitsuse

Sotsiaalosakonna 03.11.2008 a poolt väljastatud dokumendi kohaselt on N T esitanud

avalduse sotsiaalosakonnale oma alaealiste laste J ja D perekonnanime muutmiseks

andes neile uueks perekonnanimeks Žhukov. Kohus on seisukohal, et laste nimede

muutmine ei too kaasa veel nende lapsendamist süüdistatava poolt ega tekita viimasele

seadusega tagatud vanema ülalpidamiskohustust nende suhtes. Seega ei seo ka

nimetatud asjaolu süüdistatavat Eesti Vabariigiga piisavalt, et sellest järelduks

süüdistatava tahe enda allutamiseks Eesti ühiskonnas kehtivatele reeglitele ning ka selline tegevus võib antud asjaoludel olla suunatud lisakaristuse kohaldamise vältimisele.

Kohus peab vajalikuks rõhutada, et isegi abiellumine riigi kodanikuga ei välista raske

1-08-8428 19 (20) süüteo toimepannud välisriigi kodaniku riigist väljasaatmist. Esimese astme süüteo toime

pannud isiku riigist väljasaatmine on kindlustusliku iseloomuga lisakaristus, mille

eesmärk on vältida uute kuritegude toimepanemist välisriigi kodaniku poolt. Sellise lisakaristusliku väljasaatmise õigus tuleneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni 4 lisaprotokolli artikli 2 punktist 3 ning sellist õigust on oma praktikas

tunnustanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Ühelgi riigil pole kohustust taluda teiste

riikide kodanike poolt enda ühiskonnas kehtivate reeglite jämedat eiramist ega enda kodanike elu, tervise, vabaduse ja vara tõsist ohustamist.

Kohus rõhutab ka seda, et ükski põhiõigus ei ole absoluutne. Nii ei ole absoluutne ka

isiku PS §-s 26 ja EIÕK art 8 sätestatud õigus perekonnaelu puutumatusele. Selline

reegel tuleneb PS §-st 11, mille kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata, kuid need

piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kuivõrd süüdistatav on välisriigi kodanikuna

pannud Eesti Vabariigis toime mitu kuritegu ja üks neist on isiku surmaga lõppenud esimese astme kuritegu, on kohtu hinnangul antud asjaoludel süüdistatava perekonnaelu puutumatuse piiramine tema väljasaatmisega sobiv, vajalik ja mõõdukas meede, sest on vastavuses süüdlase süü suurusega ja üldised õiguskorra kaitsmise huvid kaaluvad üles süüdlase perekondlikud huvid.

Tsiviilhagi lahendamine

Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista D.E-lt J P kasuks 72495 krooni ja E E AS kasuks 174 krooni.

Kannatanu N T poolt esitatud tsiviilhagi 55898 krooni, kannatanu L P poolt esitatud tsiviilhagi 3580 krooni, kannatanu A V poolt esitatud tsiviilhagi 3499 krooni, kannatanu

D OÜ (esindaja A V) poolt esitatud tsiviilhagi 22400 krooni ja kannatanu L K poolt esitatud tsiviilhagi 8200 krooni osas jätta KrMS § 310 lg 2 kohaselt läbi vaatamata.

Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine.

KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha 2,5 palga alammäära ulatuses s.o 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni.

KrMS § 313 lg 1 p 12 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas peab kohus võtma seisukoha kriminaalmenetluse kulude osas. Menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 5

järgi toimiku koopiate tegemise kulu 199.20 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemise kulud 2520 krooni ( tl 82), 720 krooni ( tl 1080 krooni tl (135) ja 900 krooni (tl 143) mis kuulub temalt välja mõistmisele.

Yury Žhukov’il tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank’is. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „1-08-5514, Yury Žhukov sundraha“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja tõkend

Asitõendid: sõiduautost Audi A 8 reg nr käetoe laekast ära võetud liigendnuga hävitada (pakend nr 1), sõiduautost Audi A 8 reg nr esiistmelt ära võetud must nokamüts

tagastada. Arestitud mobiiltelefon NOKIA 8800 Sirocco Gold IMEI (pakend nr 4) ja mobiiltelefon NOKIA ( pakend nr 3) tagastada omanikule.

1-08-8428 20 (20) Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine

KrMS § 319 lg.1,2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 408 lg.1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

Kooskõlas KrMS § 411 lg.1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse

täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg.2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Igor Pütsep Endel Hunt Tõnu Kose Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik