4-08-6752\5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-08-6752

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-6752 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg

30. detsember 2008. a, kirjalik menetlus Väärteoasi Toomas Vaks kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna komissar S. Siht 25.06.2008 otsusele väärteoasjas nr 2570,08,003123, mille kohaselt karistati T. Vaks'i Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga

2 100 krooni s.o 35 trahviühikut ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja menetlusalune isik Toomas Vaks, isikukood 38705264912, elukoht *, töökoht *, * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Toomas Vaks kaebus osaliselt.

2. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna komissar S. Siht 25.06.2008. a otsus väärteoasjas nr 2570,08,003123 Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel määratud lisakaristuse osas ja teha selles osas uus otsus - karistada Toomas Vaks'i Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusega - juhtimisõiguse äravõtmisega 1 (üheks) kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema otsuse jõustumise päevast.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri T. Vaks'ile ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

Ärakiri 4-08-6752

Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna komissar S. Siht 25.06.2008. a otsusega väärteoasjas nr 2570,08,003123 karistati T. Vaks'i Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 rikkumise eest – 05.06.2008. a kell 15.40 Lääne maakonnas, Ridala vallas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 66,8 km, liikudes Haapsalu suunas, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 121 +/- 8 km/h. T. Vaks pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi.

Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest määrati T. Vaks'ile karistuseks LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 2 100 krooni s.o 35 trahviühikut ja LS § 7422 lg 4 alusel karistatud lisakaristusega - juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kaebaja taotlus 10.07.2008. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Toomas Vaks kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,08,003123. Kaebuse esitaja palub kohtul tühistada temale määratud lisakaristus ja piirduda LS § 7422 lg 2 alusel määratud karistusega. Kaebuse esitaja töötab * AS-is ½ kohaga *, kus töö iseloomust lähtuvalt on vajalik B-kategooria juhilubade olemasolu.

Tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmisega ei ole kaebuse esitajal võimalik oma tööülesandeid täita, millest tulenevalt kannatab ka töötasu, mis omakorda raskendab väärteootsusega määratud trahvi tasumist. Sellest tulenevalt palub võimaluse korral piirduda ainult määratud rahalise karistusega. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 19.08.2008 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 05.09.2008 saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis põhjendab hr Vaks kiiruseületamist salongis oleva tugeva müraga. Teadaolevalt on sõidukis spidomeeter, mida juht peaks jälgima, et liigelda lubatud kiirusel. Antud juhul juht seda aga ei teinud. Menetlusalune isik oma hoolimatusest pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on eelnevalt toime pannud sarnase rikkumise, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Arvestades teo ohtlikkus ja eelnevat sarnast rikkumist valiski kohtuväline menetleja põhikaristuseks rahalise karistuse 2 100 krooni ja lisakaristuseks juhtimisõiguse peatamise 2 kuuks.

Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Antud juhul leidis kohtuväline menetleja, et selleks on nii põhikui ka lisakaristus. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas nr 2570,08,003123 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 2 100 rooni koos lisakaristusena juhtimisõiguse peatamisega 2 kuuks.

Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,08,003123 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile ja kohtuistungil osaleda ei soovi. Menetluse käik 08.09.2008. a edastas kohus kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse esitajale. 29.09.2008. a saabus kohtusse T. Vaks vastus, milles ta jääb oma kaebuse juurde ja annab teada, et ei soovi osaleda kohtuistungil ning on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud

Ärakiri 4-08-6752

tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et käesolevat väärteoasja saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Lähtudes eeltoodud seadusesättest, leiab kohus, et kuigi isik on esitanud kaebuse talle mõistetud karistuse peale, peab kohus kontrollima kõiki õiguslikke ja faktilisi asjaolusid enne kui asub kontrollima, kas karistus on mõistetud vastavalt karistuse mõistmise alustele. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 3 oleva väärteoprotokolli kohaselt on T. Vaks poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 121 +/- 8 km/h, millega ületas lubatud kiirust 23 km/h. Rikkus LE §-i 124 p 2, väärteo kvalifikatsioon LS § 7422 lg 2. T. Vaks on väärteoprotokollis omakäeliselt kinnitanud, et on protokolliga tutvunud ning allkirjastanud selle. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT tl 1 teostas Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna juhtivkonstaabel K. Lukk riikliku järelevalve korras Toomas Vaks poolt juhitud mootorsõiduki Citroen Berlingo, registreerimismärgiga 196 MKC, liikumiskiiruse mõõtmist 05.06.2008. a kell 15.40 Lääne maakonnas, Ridala vallas, Ääsmäe-Haapsalu 66,8 km, liikudes Haapsalu suunas. Liiklusjärelvalve kasutas kiirusemõõteseadet Stalker MDR nr AS 003621 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-07/00118), mida testiti 05.06.2008. a kell 14.00 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeteta ilmastikuga, kuiva teeoluga ja kattega teel. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim, millega vastutuleva objekti kiirust mõõdeti liikuvast sõidukist, mootorsõiduk liikus vastassuunalisel sõidurajal, lähenes patrullautole ja liikus üksinda. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 121 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 8 km/h, seega ületas T. Vaks'i poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. T. Vaks on allkirjaga kinnitanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli õigsust VTT tl 1 pöördel. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile VTT tl 2 on T. Vaks 05.06.2008. a andnud omakäeliselt toime pandud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „Sõitsin suurel kiirusel, sest salongis oli tugev müra ja ei pannud tähele mootorsõiduki lubatud kiiruse ületamist.“ Protokoll on T. Vaks poolt allkirjastatud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et on tõendamist leidnud, et 05.06.2008. a kell 15.40 Lääne maakonnas, Ridala vallas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 66,8 km, liikudes Haapsalu suunas, juhtis

T. Vaks mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega

121 +/- 8 km/h. Seega on menetlusalune isik toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo. T. Vaks on rikkunud LE § 124 p 2 nõudeid (suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on

90 kilomeetrit tunnis) ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi. Kohus leiab, et T. Vaks pani § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult.

Ärakiri 4-08-6752

T. Vaks on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 2 andnud ütlusi, et sõitis suurel kiirusel, sest salongis oli tugev müra ja ei pannud tähele mootorsõiduki lubatud kiiruse ületamist. Antud ütlused on vastukäivad, kuna esimesena isik tunnistab, et sõitis suurel kiirusel (salongis oleva müra tõttu) ja seejärel ütleb, et ta ei pannud lubatud kiiruse ületamist tähele. Seega leiab kohus, et kui isik sai aru, et sõidukiirus on suur, oli ta teadlik ka asjaolust, et võib sellega täita käesolevas väärteos talle süüks arvatava väärteokoosseisu.

Lause teises pooles isik püüab leida oma teole vabandusi, kuigi on eelnevalt juba tunnistanud suurel kiirusel sõitmist. Eeltooduga on tõendatud, et isik oli teadlik, et tema poolt juhitud mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiiruse. Vaatamata sellele ei alandanud T. Vaks mootorsõiduki liikumise kiirust, mis teostus T. Vaks tahtest tuleneva tegevuse läbi. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 16 lg 1 järgi on tahtlus - kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Sama §-i lg 2 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Käesoleva väärteo toimepanemisel on T. Vaks möönnud, et sõitis suurel kiirusel. Sellest tulenevalt on T. Vaks realiseerinud süüteokoosseisu vähemalt kaudse tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et T.

Vaks on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et T. Vaks on oma tegevusega täitnud LS §-s 7422 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. LS § 7422 lg 2 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut.

LS 7422 lg 4 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleva väärteo eest on kohtuväline menetleja T. Vaks'ile määranud põhikaristuseks LS § 7422 lg

2 alusel rahatrahvi 35 trahviühiku ulatuses s.o 2 100 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis T. Vaks puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus, olles tutvunud väärteotoimikus olevate materjalidega, on tuvastanud, et käesolevas väärteoasjas puuduvad karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud. Kohtuvälise menetleja vastusest lähtuvalt on karistuse määramisel arvestatud teo ohtlikkuse ja eelneva sarnase rikkumisega. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 5-6 oli T. Vaks'i karistatud liiklusalaste väärtegude eest alljärgnevalt: 31.03.2007 Lääne PP poolt LS 7422 lg 1 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h) alusel rahatrahviga 180 krooni ja 29.08.2007 Lääne PP poolt LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 1 500 krooni. Kohus leiab, et Karistusregistri teatis näitab, et T. Vaks'i on tõepoolest eelnevalt samalaadsete liiklusalaste rikkumiste eest karistatud ja seega on kohtuvälise menetleja seisukoht, millest lähtudes on kohaldatud nii põhikui lisakaristus, väärteoasja materjalidega tõendamist leidnud.

Ärakiri 4-08-6752

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised ühiskonnaliikmed. Samas leiab kohus, et iga rikkumise puhul tuleb kõiki väärteos kogutud tõendeid ja asjaolusid hinnata kogumis ning sellest lähtuda ka karistuse määramisel. Käesolevaga leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole hinnanud objektiivselt kõiki tõendeid kogumis ja on karistuse määramisel lähtunudki valdavalt isiku teo ohtlikkusest ja eelnevast karistatusest, mis on omanud karistuse määramisel liigselt suurt osakaalu – nimetatud asjaolud ei ole seaduse alusel karistust raskendavad asjaolud, kuigi lähtuvalt õiguskorra kaitsmise huvidest on nende asjaoludega arvestamine karistuse määramisel põhjendatud.

Samas ei tohiks need omada sellist mõju, mille tulemusena alammäära lähedase rikkumise eest määrata LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 35 trahviühikut (maksimum antud sätte alusel 50 trahviühikut) ja lg 4 alusel lisakaristus 2 kuud (maksimum antud sätte alusel 3 kuud). Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga tl 1 pöördel on tuvastatud, et T. Vaks ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, mis on LS § 7422 lg 2 regulatsiooni kohaselt antud sätte alammäära (alates 21 km/h) lähedane rikkumine ning eeltoodu tuleks aluseks võtta nii põhikui lisakaristuse määramisel.

Kaebuse esitaja palub kaebuses lisakaristuse tühistamist, kuna juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole tal võimalik täita oma tööülesandeid, kus töö iseloomust lähtuvalt on vajalik B-kategooria juhtimisõiguse olemasolu – T. Vaks töötab ½ kohaga * AS-is *. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule oli ka väärteo toimepanemise ajal teada, et tema töö iseloomust tulenevalt vajab ta mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega oleks kaebuse esitaja pidanud oma käitumise tagajärgedele mõtlema enne väärteo toimepanemist. Nimetatud asjaolu ei ole põhjendatud alus lisakaristuse tühistamiseks.

Lisakaristuse kohaldamise põhjendatust hinnates leiab kohus, et toimepandud väärteo eest karistuse määramisel on olulisel kohal T. Vaks poolt eelnevalt toime pandud kaks samalaadset rikkumist, millede eest on isikule määratud karistuseks rahatrahvid. See annab piisava aluse põhjendada määratud lisakaristust sellega, et eelnevad karistused samalaadsete rikkumiste eest rahatrahvide näol ei ole suutnud mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma – seega on lisakaristuse kohaldamine vajalik ja põhjendatud, kuid mitte kohtuvälise menetleja poolt määratud ulatuses.

Kohus leiab, et LS § 7422 lg 2 alusel määratud põhikaristus tuleb jätta muutmata, kuid LS § 7422 lg 4 alusel määratud lisakaristust tuleb vähendada eelkõige asjaolude tõttu, et T. Vaks'i poolt toime pandud rikkumine on LS § 7422 lg-s 2 sätestatud alammäära lähedases määras ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel, et isik on eelnevalt toime pannud kaks samalaadset rikkumist (mille eest määratud rahatrahvid on isikul tasutud), õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada T.

Vaks'i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Lähtudes karistuse mõistmise alustest ja eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 25.06.2008. a otsus väärteoasjas nr 2570,08,003123 tuleb tühistada osaliselt määratud lisakaristuse osas ning teha uus otsus vastavalt VTMS § 132 punktile 2, mis ei raskenda T. Vaks'i olukorda. Lisakaristuse algust tuleb lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3,

199 lg 2, LS § 7422 lg 2, 4 ja KarS § 56 lg 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige