1-08-15896\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-15896

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsembril 2008.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-08-15896 (08237600112)

Kohtunik

Külli Iisop

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Kriminaalasi G.E süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses

Süüdistatav G.E - isikukood xxx; Eesti

kodanik; keskharidus; elukoht: xxx; töökoht: OÜ E ;

varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, karistatus

kustunud; tõkend elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 18.10 – 19.10.2008.a, s.o 2 päeva)

RESOLUTSIOON 1. G.E KarS § 121

rahaline Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista karistus 35 päevamäära, 13 825 mis lähtudes päevamäärast 395 krooni on (kolmteist tuhat kaheksasada kakskümmend viis)

krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel, arvestades karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 18.10. –

19.10.2008.a, s.o 2 päeva (ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära), (üksteist tuhat nelisada viiskümmend viis) krooni. kuulub tasumisele 11 455

2. KarS § 66 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul

võrdsetes osades (1145,50 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas; viitenumber mõlema arve korral on 4100064939 ning tasumisel ära näidata ka kriminaalasja number ja nimi.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2

3. Välja mõista G.E-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o.

süüdimõistva

otsusega kaasnev sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning 6 525

määratud kaitsjale makstav tasu (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti) 495,60 krooni.

Menetluskulud tasuda

kohtuotsuse jõustumisest arvates ühe kuu jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777, tasumisel ära näidata kriminaalasja number ja nimi.

Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Antud otsuse peale ei saa edasi kaevata, küll aga on süüdistataval õigus taotleda Harju

Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata Taotluse esitamise korral tagastab kohus . kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras.

SÜÜDISTUS

G.E süüdistatakse selles, et tema, viibides 18. oktoobril 2008.a kella 13.30 ajal

korteris aadressil Harjumaa, xxx, olles alkoholijoobes 1,02 mg/l, tahtlikult lõi oma endist

elukaaslast E K kaks korda rusikaga vastu vasaku kulmu piirkonda ja üks kord huule piirkonda, millega tekitas kannatanule E. K füüsilist valu.

Oma tegevusega pani G.E toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise KarS § 121 inimese kehalise väärkohtlemise.

KOHTU JÄRELDUSED

Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 121 järgi ning G.E süü

kuriteo toimepanemises on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: kannatanu E K

ütlustega (tl. 4-5), samuti süüdistatava enda ütlustega, kus ta tunnistab süüd ja kahetseb toimepandud tegu (tl. 17-20).

Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör

võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära.

G.E on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata.

Kohus arvestab G.E karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku ülestunnistust

ja kahetsust, samuti asjaolu, et tal on olemas kindel elu-ja töökoht, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada rahalist karistust, mitte vangistust.

3 Kohus nõustub prokuröri poolt G.E-le taotletud karistuse määraga, s.o KarS § 121 järgi

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 35 päevamäära ulatuses, mis lähtudes päevamäärast 395 krooni on 13 825 krooni. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada G.E eelvangistuses viibitud aeg 18.10.-19.10.2008.a, s.o 2 päeva ning

kuna ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, jääb rahaliseks karistuseks 11 455 krooni.

Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik

mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka , menetluskulud

s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 495,60 kr (s.o. toimikumaterjalidega tutvumine) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni.

Pere majanduslikust olukorrast lähtudes annab kohus võimaluse tasuda mõistetud rahaline karistus KarS § 66 lg 1 alusel ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest.

Õigusnorm, millest kohus juhindub käskmenetluses otsuse tegemisel, on KrMS § 254.

Kohtunik