1-05-1629\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

03. veebruaril 2006.a. 1-05-1629

Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid Lauri Nikkeli süüdistuses KrK § 195 lg 2 ja § 140 lg 2 p 1 järgi.

Süüdistatav L a u r i NIKKEL - isikukood 38302030211, Eesti kodanik, keskharidusega, töökoht: ITS C, elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud: 19.06.2002.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 195 lg 2 järgi – 8 kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. L. Nikkel 31.08.2002.a. kella 20.30 ajal Harjumaal Keila vallas Treppoja poe juures peksis koos Carlos Viitamehe ja Gert Haosaarega alaealiste KV ja U P nähes RT, lõi kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda, tekitades talle kergeid kehavigastusi. Samuti peksis ta korduvalt jalaga RR pea ja keha piirkonda, tekitades talle kergeid kehavigastusi. Selliselt käitudes tegutses L. Nikkel erilise jõhkrusega ja rikkus jämedalt avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna ja isiku väärikuse vastu ning pani sellega toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KrK § 195 lg 2 järgi. Nimetatud tegu on kuriteona kvalifitseeritav ka uue seaduse järgi, s.o. KarS § 263 p 1 järgi. Samuti tema, 31.08.2002.a. kella 20.30 paiku Harjumaal Keila vallas Treppoja poe juures hõivas RR avaliku varguse teel kullast sõrmuse väärtusega 3 000 krooni ja lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku, tekitades talle füüsilist valu. Võõra vara avaliku vargusega, millega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele, pani L. Nikkel toime KrK § 140 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimetatud tegu on kvalifitseeritav ka uue seaduse järgi, s.o. KarS § 200 lg 1 järgi.

Kohtu järeldused . Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse, s.o. KrK § 195 lg 2 ja § 140 lg 2 p 1 järgi ning need teod on karistatavad kuriteona ka praegu kehtiva Karistusseadustiku alusel (KarS § 263 p 1 ja KarS § 200 lg 1 järgi).

Toimikus olevate kirjalike tõenditega on tõendatud L. Nikkeli süü nende kuritegude toimepanemises. Tegude toimepanemise ajal oli tegemist teise astme kuritegudega ning tõendamiseseme asjaolud on selged, mis on aluseks ka asja lahendamisele käskmenetluses.

L. Nikkeli osas oli menetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel, kuid kuna ta ei täitnud talle pandud kohustust – tasuda riigituludesse 4 000 krooni, uuendas prokurör 08.12.2005.a. antud asjas menetluse ja saatis asja kohtusse käskmenetluses lahendamiseks.

Samuti nõustub kohus prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o. KrK § 195 lg 2 järgi rahaline karistus 50 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast 50 krooni lähtudes on 2 500 krooni ning KrK § 140 lg 2 p 1 järgi rahaline karistus 75 päevamäära, s.o. 3 750 krooni. Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista rahaline karistus 75 päevamäära ehk 3 750 krooni.

KarS §-st 66 lähtudes on kohus nõus prokuröri ettepanekuga, anda süüdlasele võimalus rahalise karistuse täitmisega osade kaupa, s.o. maksta seda 4 kuu jooksul võrdsetes osades, s.o. 937,50 krooni kuus

Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui prokurör peab võimalikuks põhikaristusena rahalise karistuse, mitte aga vangistuse kohaldamist.

Kohus leiab, et L. Nikkelile rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada L a u r i NIKKEL KrK § 195 lg 2 (KarS § 263 p 1) järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast (50 krooni) lähtudes on 2 500 (viisteist tuhat) krooni ; süüdi tunnistada ta KarS § 140 lg 2 p 1 (KarS § 200 lg 1) järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 75 päevamäära, s.o. 3750 krooni.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista rahaline karistus 75 päevamäära, s.o. 3 750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. (tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas; mõlemal juhul viitenumber 4100064939).

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda o s i t i , s. o. 4 (nelja) kuu jooksul pärast otsuse jõustumist võrdsetes osades ehk 937,50 krooni igas kuus.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista Lauri Nikkelilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni ja sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni.

Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsus jõustub, kui taotlust selle tähtaja jooksul ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras.

Kohtunik