4-08-9621\3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2008 Rapla Väärteoasja number 4-08-9621 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Rauno Sillamaa kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 16. septembri 2008. aasta otsusele väärteoasjas nr 2700,08,005201. Kaebuse esitaja Rauno Sillamaa (isikukood 38908190317, elukoht xxxxx xxx x xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx). Vastustaja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Anti Šapkin (Savi 2 79514 Rapla). Kohtuistungi toimumise aeg 01. detsember 2008 Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2, § 133, § 135 lg 2 ja 4, § 155 ja § 156 RESOLUTSIOON

Muuta Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 16. septembri 2008. a otsust väärteoasjas nr 2700,08,005201 ja vähendada Rauno Sillamaale liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi määratud rahatrahvi ühesaja viiekümne (150) trahviühikuni s.o üheksa tuhande (9000) kroonini. Lisakaristuse osas jätta otsus muutmata.

Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda Lääne Politseiprefektuuri kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas, tasumisel märkida viitenumber 10220085373904. Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud või kui menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamise päevast. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral jõustub kohtuotsus 09. detsembril 2008. a ja sellest ajast algab ka mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaeg.

Asjaolud

16. septembri 2008.a Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Jaanus Peitre otsusega nr 2700,08,005201 karistati Rauno Sillamaad liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 15 000 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega seitsmeks kuuks. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik Raplas Viljandi mnt 124 asuva Hepa tankla juures mootorsõidukit alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Mootorsõiduki juhtimise õigus oli kuni 23. oktoobrini 2008.a ära võetud.

Kaebuse esitaja leiab, et karistuse määramisel ei ole arvestatud temapoolse seiskohaga. Ta tunnistab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist, kuid ta teinud seda vaid eesmärgiga juhtida sõiduk ära kohast, kus see takistas liiklust. R. Sillamaa on veendunud, et ta kedagi selle manöövriga ei ohustanud. Sündmus leidis aset bensiinijaama tagusel territooriumil, kus ei viibinud ühtegi kõrvalist isikut ega liikunud ühtegi teist liiklusvahendit. Kaebuse esitajaga kaasas olnud kaine ja juhtimise õigust omav isik ei liigutanud autot, kuna nende vahel tekkis isiklikel põhjustel tüli ja kaine juht lahkus sündmuskohalt. R. Sillamaa leiab, et ta tegutses läbimõeldult, ta tundis end kainena ja mõtles ratsionaalselt. Lisaks jääb kaebuse esitajale arusaamatuks, mis annab protokolli koostajale Tiina Trofimovale õiguse sõita patrullautoga 60 km/h, kui kiiruse piiranguks on 50 km/h. Trofimova vastus olnud ebamäärane. Kaebuse esitaja leiab veel, et kiiruse ületamine ei olnud vajalik, kui ta viidi Tallinnasse veres alkoholisisalduse mõõtmiseks. Politseiauto kiirus olnud 140-160 km/h, kasutades samal ajal vilkureid teistest autodest möödumiseks argipäeval varajasel kellaajal tiheda liiklusega teel. R. Sillamaal tekib küsimus, kas see ei olnud tema ja teiste elude ohustamine mõjuva põhjuseta. Kõigele vaatamata kahetseb kaebuse esitaja oma tegu, ta ei ole varem alkoholijoobes liikluses osalenud ega kavatse tulevikus seda teha. Nii pikk periood juhtimise õiguseta paneb R. Sillamaa raskesse olukorda, kuna tema sissetulek on seotud autode ja nende liiklemisega. Kaebuse esitaja palub karistuse kergendamist.

Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus on põhjendamatu, kuna R. Sillamaad on kahel korral liiklusalaste väärtegude eest karistatud.

Kohtu seisukoht

Kohtuotsuse lõpuosa kuulutati 01. detsembril 2008. Teadet kassatsiooniõiguse kasutamise kohta ei ole esitatud, mistõttu on antud juhul võimalik väärteomenetluse seadustiku § 135 lg 6 kohaselt motiveerivat osa otsusesse mitte lisada.

Indrek Saar Kohtunik