1-08-16022\3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-16022

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15 detsember 2008 a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-16022 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Jane Pajus Kaitsja advokaat Tiia Tafenau Taotlus Indrek Jeereti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu INDREK JEERET

Asukoht: Tartu Vangla, isikukood 37210312765 RESOLUTSIOON

Jätta Indrek Jeeret tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Indrek Jeeret on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 03.04.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 06-11700 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel on mõistetud karistust suurendatud Tartu Maakohtu 27.10.2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 6 kuud vangistust, võrra, liitkaristuseks mõistetud 2 aastat vangistust.

2 (3) Kinnipeetava karistusaeg algas 07.04.2008.a ja lõpeb 06.04.2010.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 06.12.2008.a. Indrek Jeeret esitas 08.10.2008.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 03.12.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise otsustamiseks. 15.12.2008.a seisuga on Indrek Jeereti kandmata karistusaeg 1 aasta 3 kuud 22 päeva vangistust. Indrek Jeeret on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 02.06.1994.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 27.06.1995.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 8 kuud vabadusekaotust; 3) 19.08.1999.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 10 kuud vabadusekaotust; 4) 17.04.2002.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 4 kuud vabadusekaotust; 5) 27.10.2003.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 1, 2 järgi 6 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Indrek Jeereti tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör ei toeta samuti ennetähtaegset vabastamist, kuna ei ole täidetud elektroonilise valve kohaldamise eeltingimused. Kaitsja palus siiski kaaluda võimalust ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna Indrek Jeeretil on olemas esialgne elukoht päevakeskuse juures ja kindel sissetulek pensioni näol. Indrek Jeeret ise selgitas, et soovib vabaneda enne tähtaega. Ta on ka varem olnud kriminaalhooldusel ja ise hindas selle läbimist positiivseks – katseajal olnud tal vaid kolm kontrollnõude rikkumist ja kuriteod pani toime väga lühikese aja jooksul, mitte ei käitunud kogu aeg kuritegelikult. Alkoholi tarvitamisega ta endal probleeme ei näe, kuna tarvitab vaid lahjat alkoholi. Tal ei ole kokkulepet elamispinna osas, kuid arvab, et saab Lubja tn ühiselamusse koha, kuna on seal ka varem olnud.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Indrek Jeeret on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Indrek Jeeret on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on olnud korduvalt ka kriminaalhooldusel, kuid see ei ole olnud tulemuslik ja hetkel kannab ta karistust kuritegude eest, millised pani toime katseajal. Ise leiab ta, et kontrollnõuete täitmata jätmine ainult kolmel korral pole probleem. Eelnev näitab kohtu arvates ilmekalt Indrek Jeereti suhtumist kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmisse ja seab kahtluse alla üldse tema sobivusekäitumiskontrollile. Peale selle nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal karistatud ka distsiplinaarkorras ja Indrek Jeereti enda ütluste kohaselt viimati

3 (3) umbes kuu aega tagasi. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane. Peale selle märgib kohus, et Justiitsministri 22.02.2007.a määrusega nr 15 kehtestatud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 4 lg 2 p 2 kohaselt on elektroonilise valve kohaldamise eeltingimuseks seadusliku aluse olemasolu elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks. Käesolevas asja on kinnipeetav avaldanud, et ta asub Tartus Lubja t 7 asuvasse ühiselamusse. Ühtegi kokkulepet või kirjalikku kinnitust omaniku nõusoleku kohta ta esitanud ei ole. Seega puuduvad elektroonilise valve kohaldamise eeltingimused. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Indrek Jeereti ennetähtaegseks vabastamiseks puuduvad alused.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik