4-08-11229\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 18.12.2008.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär

Tõlk

Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 29.10.2008.a. otsus nr. 08012287

Kaebuse esitanud isik Irina Sahnenko, isikukood: 44901010704, elukoht xxx Istungil osalenud isikud Kirjalikus menetluses

LÕPPOSA

Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 29.10.2008.a. otsus nr. 08012287 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Irina Sahnenko kaebus rahuldada.

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati kaebajat Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 6 trahviühikut, summas 360 krooni.

KAEBUSE SISU

Kaebuses taotletakse karistuse kergendamist.

Väärteoasi nr.4-08-11229

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUS

29.09.2008.a. Tallinna Munitsipaalpolitsei kontrolli käigus bussis nr.36 tuvastati, et reisijal Irina Sahnenkol puudus sõiduõigust tõendav dokument. Menetlusalune isik tunnistas, et unustas sõidutalongi komposteerida, seega sisuliselt väärteo toimepanemise asjaolusid ei vaidlusta. Määratud karistuse kergendamise taotlust põhjendab Irina Sahnenko sellega, et tal on see esimene seaduserikkumine elus, on töövõimetu pensionär, ainukeseks sissetuleks on pension summas 2011 krooni, samuti esinevad tal tervisliku seisundi probleemid, mistõttu on ta sunnitud enda ravi eest maksma.

Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse motiividega, pidas võimalikuks kergendada karistus ja lahendada asja kirjalikus menetluses.

Kohus leiab, et kaebuse põhjendusega tuleb nõustuda ning et on alust lõpetada Irina Sahnenko suhtes väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel.

Riigikohus leidis, et kuna väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, tuleb need kriminaalmenetluse analoogia alusel tuletada KrMS §-st 202. Seega võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb menetleja kaalutlusõiguse piiresse (Riigikohtu lahend 3-1-1-146-03)

Toimiku materjalidest nähtuvalt väärteomenetluse esemeks oli vaid üks Ühistranspordiseaduse rikkumine ning selle on menetlusalune isik toime pannud esimest korda. Väärteo toimepanemine ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest, et Irina Sahnenkot oleks varem karistatud süütegude toimepanemise eest. Kaebusele on lisatud kviitung selle kohta, et Irina Sahnenko järgmisel päeval pärast toimunut ostis endale 30-päevase seeniorkaardi, mistõttu on alust järeldada, et Irina Sahnenko on tema suhtes läbiviidud väärteomenetlusest teinud õiged järeldused ja võtnud omalt poolt ette kõik võimalikud meetmed edaspidiste Ühistranspordiseaduse rikkumiste ärahoidmiseks. Irina Sahnenko väide tal tekkinud raske majandusliku olukorra ja tervisliku seisundi kohta leiavad samuti kinnitust kaebusele lisatud kviitungitega ravi eest tasumise kohta ning kohtutäiturija kohtudokumentidega Irina Sahnenko osavõtul toimunud tsiviilvaidlusest.

Arvestades eelpool nimetatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et Irina Sahnenko süü ei ole suur ning tema poolt toimepandud väärteo edasiseks menetlemiseks puudub avalik huvi.

Kohus juhindub VTMS § 132 p. 3, § 109-111, § 133-135

Julia Vernikova Kohtunik