4-08-9656\34-08-9656\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 4.november 2008 Tallinn Väärteoasja number 4-08-9656 (2302,08,028393) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Sandra Liivo Väärteoasi Emil Valge kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 16.09.2008 otsuse väärteoasjas nr 2302,08,028393 tühistamises. Kaebaja Emil Valge isikukood: 3 690726 0315; EV kodanik; emakeel: eesti keel; töökohad: taksojuht, Mahtra Linnavalitsuse korrakaitse spetsialist; elukoht: xxx. Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuur Liiklusjärelevalve osakond; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kohtuistungil osales volitatud esindaja Jaak Paju, tunnistuse nr 1156. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 1, § 133-134, § 135 lg 2 kohus o t s u s t a s:

2

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata Eesti Vabariigi Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 12.detsembril 2008. Selgitada, et kassatsiooniõigusest teatamise viimane päev on 11.novembril 2008. Selgitada, et Riigikohtusse saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Selgitada, et kassatsioonitähtaja jooksul on väärteotoimik Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas, pooltel on õigus toimikuga tutvuda. Selgitada, et kassatsioonitähtaja rikkumise korral võib Riigikohus kaebuse läbivaatamatult tagastada. Selgitada, et rahatrahvi esimene osamakse tuleb tasuda kuu aja jooksul arvates otsuse jõustumisest, järgmised osamaksed kuu aja jooksul arvates esimesest osamaksest.

Asjaolud: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 16.09.2008 otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2302,08,028393 Emil Valge (isikukood: 3 690726 0315) 26.08.2008 kell 18:48 Lasnamäe linnaosas Tallinna linnas Harju maakonnas Laagna tee Laagna sild juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 42 km/h võrra, sõites kiirusega 116 +/- 4 km/h.

Otsuse järgi on kohtuvälise menetleja hinnangul väärtegude toimepanek tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega; menetlusalune isik esitas vastulause, selgitades juhtunu asjaolusid ning kahetses juhtunut.

Otsuse kohaselt menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja arvestas, et tegemist on raske liiklusalase rikkumisega, tegu on enamohtlik. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ning tervise. Arvestades teo ohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huvisid, pidas menetleja vajalikuks kohaldada lisakaristust.

Emil Valgele määrati LS § 7422 lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, so 4 800,00 krooni, LS § 7422 lg 5 järgi kohaldati Emil Valgele lisakaristust – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 kuuks.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kohtule esitatud kaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja lisakaristuse kohaldamisega. Sõiduki juhtimine on tema ainus teenistus, mille abil ta toidab oma peret – tal on lapsehoolduspuhkusel naine ja kolm last.

Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Kaebaja taotleb lisakaristuse tühistamist.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta Emil Valge kaebus rahuldamata ja 16.09.2008 otsus muutmata.

3

Kohtuistungil uuritud tõendid: - 26.08.2008 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt teostati 26.08.2008 kell 18:48 Harjumaal Tallinnas Laagna sild/Laagna tee riikliku järelevalve korras Emil Valge poolt juhitud mootorsõiduki XXXr/n xxxliikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker MDR nr AS0044015, seade oli taaldeldud, testitud ja töökorras. Tehiolude kirjeldus: hea nähtavus, valge aeg, sademeteta, teeolud kuivad, kattega asulasisene tee. Sõiduridade arv – 3, eraldusribaga tee. Patrullauto seisis paremal. Mõõtmist teostati paigal seistes. Mõõterežiim – kiirema objekti jälgimine. Sõiduk liikus 3 sõidurajal, lähenes, kiirendas intensiivselt, reas oli mitu sõidukit. Seadme lugem: 116 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Emil Valge ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 42 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat; - õiend, millest nähtuvalt on Emil Valget 05.09.2007 karistatud LS § 7422 lg 2 järgi, karistus on kehtiv; - kaebaja andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tol päeval oli väljakutse kliendi juurde, öeldi, et aega on 10 minutit, kuid ta oli sel hetkel Mustamäel. Ta sõitis normaalselt, kui nägi, et hakkab hiljaks jääma. Ta ületas Laagna teel kiirus. Ta on nõus, et on süüdi – seda ei vaidlusta. Hoopis teine situatsioon on, kui load ära võetakse. Arvab, et load võeti ära seetõttu, et talle oli varem tehtud teine protokoll ja inimene, kes otsuse tegi, vaatas, et ta rikub juba teist korda. Seetõttu võeti ka load ära. Ta rääkis ülemusega, talle öeldi, et kui ei oleks teist rikkumist olnud, oleks ta saanud ainult rahatrahvi – umbes 1 200,00 krooni. Teab, et väärteokaristus kehtib aasta aega. Lisakaristus on liiga range – tal on vaja peret toita ja lubade äravõtmise korral ei saa ta taksot juhtida. Linnavalitsuses on ta korrakaitse spetsialist. Ta ei oleks kiirust ületanud, kui klient ei oleks ootamas olnud. Laagna teel ei ole ka jalakäijaid ja foore. Tema rikkumine ei ole kriminaalse iseloomuga, see ei ole nii tõsine rikkumine, et load 2 kuuks ära võtta. Kui load ära võetakse, ei saa ta enam tööd teha. Ta ei tea selle isiku perekonnanime, kes ütles, et kui järgmist rikkumist ees ei oleks, siis lube poleks ära võetud.

Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kaebaja ei vaidlustanud toimunu asjaolusid, tunnistas, et ületas kiirust ning selgitas rikkumise asjaolusid. Kiirusmõõteseadme protokolli kohaselt mõõdeti kaebaja poolt juhitud sõiduki liikumiskiirust Laagna teel Tallinnas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 70 km/h; kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et seadme lugem oli 116 km/h.

Kaebaja süü omaksvõtt riimub kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis sedastatuga, mille kohaselt Emil Valge ületas 26.08.2008 Laagna sild /Laagna teel lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h (seadme veapiir +/- 4 km/h). LS § 7422 lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h.

Kohtu hinnangul on Emil Valge tegevus tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kaebaja pani teo toime tahtlikult – isik selgitas, et ületas kiirust põhjusel, et kiirustas kliendi juurde.

LS § 7457 lg 2 järgi on LS § 741–74 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur, seega on väärtegude eest karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus ei tuvastanud menetlejapoolseid rikkumisi asja menetlemisel.

4

Kohtu arvates on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas karistuse määramise alustega.

KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel peab kohtuväline menetleja arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid; KarS § 57 lg 1 p 3 järgi on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus; KarS § 57 lg 2 kohaselt ei ole karistust kergendavate asjaolude loetelu seaduses ammendav ning karistuse kohaldamisel võib arvestada ka muid, KarS § 57 lg 1 loetlemata asjaolusid.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetleja Emil Valge karistust kergendava asjaoluna võtnud arvesse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtule esitatud kaebuses ja kohtuistungil Emil Valge kahetsust ei avaldanud, arvestades kaebaja ütlusi ja hoiakut ei ole kohus veendunud kohtuvälise menetleja otsuses märgitus. Kohus ei saa raskendada kaebaja olukorda. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebaja võis vahetult peale oma tegu seda tõepoolest ka siiralt kahetseda.

LS § 7422 lg 3 järgi karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga; LS § 7422 lg 5 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni.

Kaebajale on LS § 7422 lg 3 järgi määratud karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, mis on alla keskmise sanktsioonimäära. Kohtu hinnangul on rahatrahv kohane ja vastab toimepandule.

Kohtu hinnangul puudub alus lisakaristuse tühistamiseks. Kaebajale on LS § 7422 lg 5 järgi kohaldatud lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmine – 2 kuuks, mis on alla keskmise määra.

Kaebaja asus istungil seisukohale, et tema tegu ei olnud ohtlik – Laagna teel ei ole jalakäijaid ja foore. Kohus märgib, et teelõigul jalakäijate ja fooride puudumine ei tähenda seda, et sõidukiiruse ületamine on lubatav või vähem ohtlik. Kohtu arvates on üldteada asjaolu, et kiiruse suurenemisel pikeneb sõiduki pidurdusteekond, Laagna teel ei ole tõepoolest jalakäijaid ning foore, kuid Laagna teel liiguvad teised sõidukid.

Kohus märgib, et kaebaja sõitis asulasisesel teel kiirusega, milline ei ole lubatav isegi asulavälistel teedel – so 116 km/h +/- 4 km/h. Kaebaja selgitas, et talle öeldi väljakutse edastamisel, et aega on 10 minutit. Kohtule teadaolevalt ei dikteeri takso kohalejõudmise aega mitte klient vaid taksojuht ise nimetab dispetšerile orienteeruva aja, millal ta kliendi juurde jõuab. Samuti puudub alus eeldada, et taksofirmas oli sel hetkel kaebaja ainukene juht, kes Mustamäel olles sai reageerida väljakutsele Lasnamäel. Kaebajal puudus seega alus kiirustamiseks, tegemist ei olnud hädajuhtumiga.

Kaebaja selgitas, et ta on pere ainukene toitja. Ankeetandmete kontrollimisel avaldas kaebaja, et tal on ka teine töökoht – ta on Maardu Linnavalitsuse heakorraspetsialist. Seega on kaebajal ka alternatiivne sissetulek. Kutselise juhina tahtlikult kiirust ületades pidi kaebaja arvestama ka võimalike, negatiivsete tagajärgedega. Asjaolu, et tal on ülalpeetavaid, kelle heaolu sõltub tema sissetulekust, pidi kaebajale olema teada enne kiiruse ületamist. Tahtlikult seadust rikkudes ei saa kaebaja eeldada, et teo eest määratav karistus on kerge ja talle meelepärane, samas selline mulje kaebaja käitumisest kohtuistungil kohtule jäi.

Arvestades kaebaja suhtumist oma teosse, samuti seda, et eelnevalt kiiruse ületamise eest määratud rahatrahv ei ole mõjutanud isikut uute rikkumiste toimepanemisest hoiduma, leiab kohus, et kaebaja suhtes tuleb kohaldada lisakaristust. Arvestades kaebaja suhtumist – kiirust võib ületada seal, kus ei

Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Kohtunik: