Legislator Case Law & Legislation
1-08-16604\2 AI generated

1-08-16604\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-08-16604\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-08-16604

Legislator headnote

AI generated
1-08-16604\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-08-16604 «2 Martin Rebenko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 23.09.2008.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 17.05.2008.a ja lõpp on 13.02.2009.a.»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-08-16604

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

Kohtuasja nr

1-08-16604

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Kati Miitra

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Martin Rebenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Martin Rebenko (ik: 37710030266; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Martin Rebenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 15.12.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Martin Rebenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2 Martin Rebenko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 23.09.2008.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 17.05.2008.a ja lõpp on 13.02.2009.a.

Martin Rebenko kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole olnud karistuse kandmise ajal hõivatud töö ja õppimisega ,kuid alates 29.10.2008 osaleb ta sotsiaalõppeprogrammis“ Toimetulekuõpe“ ning on kaasatud alates 10.11.2008 ka eluviisitreeningusse. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes puudub elukoht.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Martin Rebenko vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isikul puuduvad vabanemisel kindel elukoht ning toetav sotsiaalne võrgustik.

Martin Rebenko taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokuröri hinnangul on Martin Rebenko ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Isik on kümnel korral kriminaalkorras karistatud, vangistust kannab viiendat korda. Vabaduses on Martin Rebenkol küll garanteeritud töökoht kuid kriminaalhooldaja hinnangul pole elukoha info usaldusväärne, kuivõrd korteri omanik on esitanud kriminaalhooldajale valeinformatsiooni oma isiku kohta.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Martin Rebenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Martin Rebenko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on kümnel korral kriminaalkorras karistatud, vangistust kannab viiendat korda. Positiivsetest muudatustest vangla iseloomustuse põhjal veel rääkida ei saa, kuna enne vangistust on Martin Rebenko olnud pikaajaline uimastisõltlane ning tema kriminaalne taust annab kinnitust teatud kriminaalsete hoiakute omaksvõtmisest. Samuti puuduv kinnipeetaval vabanemisjärgne kindel elukoht, mistõttu ei ole võimalik teda kriminaalhooldusele suunata.

Arvestades Martin Rebenko poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik

3