1-95-1\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 81 lg 1 p 2; KrMS § 183; § 199 lg 1 p 2; § 274 lg 1 kohtunik määras:

1. Lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatava Vjatšeslav Sokolovi ( isikukood 37207210232, sünd. Venemaal, käesoleval ajal asukoht teadmata, kodakondsus teadmata, emakeel – vene keel ) suhtes seoses aegumistähtaja möödumisega. 2. Vjatseslav Sokolovi suhtes valitud tõkendvahi all pidamine – tühistada. 2. Menetluskulud summas 1814,25 krooni jätta riigi kanda. 3. Edastada käesoleva määruse ärakirjad Põhja Ringkonnaprokuratuurile, Lõuna Politseiprefektuurile ja Põhja Politseiprefektuurile.

Asjaolud ja menetluse käik:

Kriminaalasjas nr 94210993 alustati menetlust 18.06.1994.a. KrK § 139 lg 2 p 3 tunnustel selles, et ööl vastu 18.06.1994.a. Narva linnas, kaupluses nr 44 oli toime pandud vargus (kahju üldsummas 1067,40 rubla). 24.10.1994.a. nimetatud kriminaalasjaga oli ühendatud veel üks kriminaalasi, mille menetlust alustati 10.07.1992.a. KrK § 141 lg 2 p 1,3,4 tunnustel. Üheks süüdistatavaks kriminaalasjas nr 94210993 oli Vjatšeslav Sokolov, kes tunnistas end süüdi eeluurimisel, tema suhtes oli tõkendiks kohaldatud – allkiri elukohast mittelahkumiseks. Kriminaalasja number 1-95-1 Määruse kuupäev 17. detsembril 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask

Süüdistatava Vjatšeslav SOKOLOV’i (isikukood 37207210232) suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine seoses aegumistähtaja möödumisega Kohtuistungist osavõtjad Ringkonnaprokurör Natalja Vester Süüdistatava kaitsja Jelena Benevolenskaja Edasikaebamise kord Määrusele võib 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

21.03.1995.a. Tallinna Linnakohtu määrusega anti Vjatšeslav Sokolov kohtu alla süüdistatuna KrK § 141 lg 2 p 1, 3,4 , § 207 lg 1 järgi. Kuna aga tema korduvalt kohtusse ei ilmunud, tema suhtes olid materjalid eraldatud. 18.05.1995.a. Tallinna Linnakohtu määrusega oli tema suhtes varem valitud tõkend muudetud, ta oli tagaotsitavaks kuulutatud, uueks tõkendiks tema suhtes oli valitud – vahi all pidamine. 17.12.2008.a. toimunud kohtuistungil ringkonnaprokurör esitas taotluse lõpetada kriminaalmenetlus Vjatšeslav Sokolovi suhtes seoses aegumistähtaja möödumisega.. Vjatšeslav Sokolovi kaitsja ei vaidle vastu, ei taotle kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil.

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud arvamusi, leiab, et ringkonnaprokuröri poolt esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Süüdistuses käsitletaval perioodil kehtinud KrK § 72 lg 3 kohaselt oli KrK § 141 lg 2 p 1, 3,4 sätestatud kuriteo puhul tegemist esimese astme kuriteoga. KrK § 53 lg 1 p 2 kohaselt ei võinud isikut võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt esimese astme kuriteo toimepanemisest oli möödunud kümme aastat. Kohtupraktika kohaselt arvestati Kriminaalkoodeksi kehtivusajal kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmise päevani (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. märtsi 1996. a otsus asjas nr 3-1-1-32-96; 11. augusti 1998. a otsus asjas nr 3-1-1-83-98; 22. novembri 2002. a määrus asjas nr 3-1-1-114-02). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et enne Karistusseadustiku jõustumist kuriteo toime pannud isiku suhtes on KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 kohaldamine võimalik üksnes juhul, kui see konkreetsel juhul osutub isiku jaoks leebemaks KrK § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud aegumisregulatsioonist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. novembri 2002. a määrus asjas nr 3-1-1-114-02, p 6.3). Sel juhul on aegumise kohaldamine KrK § 53 lg 1 p 2 järgi võimalik üksnes siis, kui isik ei ole toime pannud uut kuritegu ja teda ei ole antud kohtu alla KrK § 53 lg 1 p-s 2 märgitud tähtaja jooksul. Juhul kui isik on viimatinimetatud tähtaja jooksul kohtu alla antud, osutub tema suhtes leebemaks ja kuulub kohaldamisele KarS § 81 lg 1 p 1, lg 6 kuna võrreldes varasema regulatsiooniga sisaldub neis põhimõte, et isikut ei või süüdi mõista ega karistada, kui selle kuriteo asjas ei ole kümne aasta jooksul tehtud ühtegi menetlustoimingut. KarS § 81 lõike 5 sätestab, et kuriteo aegumine katkeb kriminaalmenetluses järgmiste menetlustoimingute tegemisega: kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega, süüdistatava kohtu alla andmisega, kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral, kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega, kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega. Nii katkestas iga menetlustoiming kuriteo aegumise ning aegumistähtaeg hakkas iga menetlustoimingu tegemisega uuesti algusest kulgema. Seega tuleneb KarS § 81 lg 1 p-st 2 ja lg-st 5, et juhul kui esimese kuriteo toimepanemise järel kümne aasta jooksul ühtegi eelpool mainitud menetlustoimingut ei tehta ning selle teo toime pannud isik ei pane toime uut kuritegu, aegub kuritegu kümne aastaga, kui aga menetlustoiminguid on teostatud, siis viie aasta möödumisel viimasest menetlustoimingust. Vjatseslav Sokolovi puhul viimane menetlustoiming oligi tema tagaotsitavaks kuulutamine 18.05.1995.a. Vastavalt KrK 53 lg 3 aegumine peatus, kui kuriteo toimepannud isik ennast uurimise või kohtu eest varjab.

Seega tänaseks on möödunud Vjatseslav Sokolovi teo osas aegumistähtaeg nii teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 53 lg 1 p 2 kui ka hetkel kehtiva KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 järgi, isegi juhul, kui oleks tehtud muid menetlustoiminguid, mis oleks aegumise katkestanud. Kuritegu oli toime pandud 1992.a, seega tänaseks on sellest möödunud rohkem kui viisteist aastat. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 10 aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest. Vastavalt KrMK §-le 5 lg 1 p 3 kriminaalmenetlust ei alustata ja kriminaalmenetlus lõpetatakse, kui aegumistähtaeg on möödunud. KrMK § 220 lg 1 näeb ette, et kui kohtulikul arutamisel ilmnevad kriminaalmenetluse koodeksi §-s 5 lg 1 p 3, 4, 5, 7, 8, 9 ettenähtud alused, lõpetab kohus põhistatud määrusega menetluse. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Kaitsjatasud summas 1814,25 krooni tuleb jätta riigi kanda.

Violetta Kõvask Kohtunik