1-08-9858\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16.detsember 2008 Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-9858 (08230102235) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Sandra Liivo Kriminaalasi

K.K süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 216 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Raivo Kala Süüdistatav K.K

isikukood: xxx; EV kodanik; emakeel - eesti keel;

haridus: 8 klassi; ei tööta; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistamata. Kohaldatud tõkend: vahistamine. Kaitsja Juho-Enn Aule

2 RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 2 p 1, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista K.K KarS § 216 lg 1 järgi ja karistada 8 (kaheksa) kuu

pikkuse vangistusega.

2. KarS § 68 lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka K.K poolt eelvangistuses

viibitud aeg 10.detsember 2008 – 16.detsember 2008, so 7 (seitse) päeva. K.K

tuleb ära kanda 7 (seitsme) kuu ja 23 (kahekümne kolme) päeva pikkune vangistus.

3. KarS § 73 lg 1 ja 3 järgi jätta K.K-le mõistetud ja ärakandmata vangistus

täielikult tingimisi kohaldamata kui K.K ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema 16.detsembrist 2008.

5. K.K suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada. Isik vabastada

kohtusaalis.

6. Eesti Energia AS tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista K.K-lt Eesti Energia

AS kasuks 39 074,43 krooni.

7. Välja mõista K.K-lt II astme kuriteo toimepanemise eest riigieelarve

tuludesse sundraha 3 525,00 krooni. Sundraha 3 000,00 krooni jätta riigi kanda.

8. Välja mõista K.K-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu: 1 728,20 krooni

riigi õigusabi tasu.

9. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049764. Tasumist

tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse menetlusnormide rikkumise korral,

teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Tallinna Linnakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Selgitada, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 23.detsember 2008. Selgitada, et kokkuleppemenetluses ei saa kaevata karistuse liigi ja määra peale.

Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Esitatud süüdistus: K.K süüdistatakse selles, et tema aadressil xxx pärast seda, kui Eesti Energia AS poolt

oli vool suletud ja 04.12.2006 plommitud peakaitse ja selle kate mõõtekilbis, ebaseaduslikult eemaldas plommi ja ehitas mõõtmata ahelaga elektrivõrgu. Elektrienergia ebaseadusliku tarbimise tuvastasid Eesti Energia AS töötajad 04.12.2007.

Ebaseadusliku elektrienergia tarbimise tagajärjel tekitas K.K Eesti Energia AS-le arvutuslikult kahju summas 39 074,43 krooni. Oma tegevusega K.K rikkus Elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 2, 4 nõudeid. Märgitud sätete

kohaselt on elektrienergia kasutamine ebaseaduslik, kui elektrienergia kasutamine toimub

3 võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta ning samuti, kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohane mõõteseade.

Seega K.K pani toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel, so KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil:

süüdistatava K.K, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõuab prokurör kohtus:

- süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 216 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 8 kuud;

- KarS § 73 lg 1, 3 järgi süüdistatavale mõistetava karistuse täielikult tingimisi täitmisele

pööramata jätmist 3 aasta pikkuse katseaja jooksul. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, tekitatud kahju suurusega, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatav K.K tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, avaldades kohtuistungil, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja väljendab tema tõelist tahet. Süüdistatava kaitsja jäi kokkuleppe juurde ja palus kohtul teha otsus vastavalt kokkuleppele. Prokurör jäi kokkuleppe juurde.

Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et K.K poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja

määraga. Seega tuleb K.K mõista kokkuleppekohane karistus. K.K kuulutati kohtumenetluse käigus tagaotsitavaks ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. K.K oli eelvangistuses 7 päeva, mis tuleb KarS § 68 lg 1 järgi karistusest maha arvata.

Eesti Energia AS on esitanud tsiviilhagi 39 074,43 krooni, esitatud hagi võtti K.K õigeks.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi õigeks, rahuldab kohus hagi; TsMS § 444 lg

1 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, otsuses märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

VõS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi; VõS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige

õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VõS § 127 lg 1 järgi on kahju tekitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse asjaolu ei oleks esinenud.

Kriminaalasjas leidis tõendamist, et süüdistatav pani toime kuriteo, millega põhjustati kahju

kannatanu Eesti Energia AS-le. Kahju tekitamine on seega õigusvastane. Kannatanu on kahju

suuruseks arvestanud 39 074,43 krooni, süüdistatav ei ole kahju suurusele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista 39 074,43 krooni.

Menetluskulud:

4

K.K mõisteti süüdi II astme kuriteo toimepanemises. KrMS 179 lg 1 p 2 järgi on

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära,. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 254alusel on kuupalga alammäär 4 350,00 krooni. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 6 525,00 krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. K.K-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 1 138,20 krooni riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud.

KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus

arvestades süüdimõistetu varalist seisundit menetluskulusid vähendada. K.K on töötu, seega ei ole tal regulaarset sissetulekut; oma ea tõttu ei ole tema väljavaated tööturul keskmisest kõrgemad. Seega tuleb menetluskulu jätta osaliselt riigi kanda. K.K-lt tuleb välja mõista sundraha 3 525,00 krooni ja 1 728,20 krooni riigi õigusabi tasu; sundraha 3 000,00 krooni jätta riigi kanda.

Kohtunik: