1-08-16319\3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(5)

Kriminaalasi nr 1-08-16319

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10 detsember 2008 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-16319 (08249000096) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses Risto Marani ja M.M-i süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 199 lg 2 p 4 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav RISTO MARAN

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood 39003262737, Eesti Vabariigi kodanik, 8 klassi haridust,

emakeel-eesti keel, töökoht: OÜ Cosumelt, metallitööline,

kriminaalkorras kohaldatud 1-l korral: 28. 11. 2006 Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumajas KarS § 199 lg 2 p 7, 8 alusel vangistus 3 k; KarS § 87 lg 1 p 2 alusel allutati käitumiskontrollile 1 a; tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Uno Paimets Süüdistatav M.M

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxartumaa,

isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, 12 klassi haridust, emakeel-eesti keel, töökoht: Eesti Maaülikool, tehnika- ja

tehnoloogiateaduskond I k, kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 9-l korral, tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Uno Paimets RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Risto Maran KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Risto Maran KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud

2(5) vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja

liitkaristuseks kuritegude kogumis Risto Maranile mõista 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Risto Marani eelvangistuses viibitud aeg 11-12.03.2008 ja 21- 22.07.2008, s.o 4 (neli) päeva karistusaja hulka. Kandmata karistus on 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata mõistetud karistusest koheselt kandmiseks 2 (kaks) kuud

vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel ülejäänud 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 26

(kakskümmend kuus) päeva vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Risto Maran 3 (kolm)

aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1)

elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Risto Maran Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Välja mõista Risto Maranilt kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxe 5000 krooni. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada Risto Maranit hüvitama kuriteoga tekitatud kahju

katteks igakuiselt 28-ndaks kuupäevaks alates vangistusest vabanemisest kuni kogu kahjusumma hüvitamiseni vähemalt 500 krooni kuus, mis kanda kannatanu arveldusarvele 1104814230.

2. Süüdi tunnistada M.M KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui M.M 4 (nelja) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Sisse nõuda Risto Maranilt menetluskuludena riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874:

1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

2) kaitsetasu 1400 (üks tuhat nelisada) krooni 65 senti vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt

osutatud õigusabi eest ja 2577 (kaks tuhat viissada seitsekümmend seitse) krooni 12 senti advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 423 ja 424 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul,

kohustades Risto Maranit tasuma igakuiselt 25-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks

alates 2009.a jaanuarist vähemalt 880 krooni kuus kuni kogu summa tasumiseni. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Sisse nõuda M.M-ilt menetluskuludena riigituludesse Rahandusministeeriumi

3(5) a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874:

1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

2) kaitsetasu 1400 (üks tuhat nelisada) krooni 65 senti vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt

osutatud õigusabi eest ja 1288 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend kaheksa) krooni 56 senti vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 423 ja 424 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades M.M-i tasuma igakuiselt 25-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks

alates 2009.a jaanuarist vähemalt 770 krooni kuus kuni kogu summa tasumiseni. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Kohustada Risto Maranit ilmuma vangistuse kandmiseks Jõgeva arestimajja (Pargi 1

Jõgeva linn) 05. jaanuaril 2009.a kella 9.00-ks. Risto Marani suhtes kohtueelsel uurimisel

tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada vangistuse kandmisele asumisel.

M.M-i suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse täitmisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Risto Maranit süüdistatakse selles, et tema, 17.01.2008.a ajavahemikul kell 04.00-07.00

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxküla lähistel tungis grupis koos M.M-iga

kallale xxxxxxxxxxxxxx, mis seisnes selles, et Risto Maran pani xxxxxxxxxxxxxe jala ette ning

samal ajal tõukas M.M xxxxxxxxxxxxx selja tagant, mille tagajärjel kukkus

xxxxxxxxxxxx teele pikali, misjärel lõi Risto Maran korduvalt xxxxxxxxxxxxxx rusikaga näo piirkonda ning M.M tõmbas xxxxxxxxxxxxl jalast ära ühe botase ja lõi xxxxxxxxxxxxxx

ühel korral jalaga vastu jalgu ning seejärel võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ära xxxxxxxxxxxx pükste taskust kannatanule kuuluva rahakoti väärtusega 300 krooni,

milles olid xxxxxxxxxxxx nimele väljastatud mootorsõidukijuhi juhiload taastamisväärtusega 100

krooni, SEB Eesti Ühispanga pangakaart taastamisväärtusega 30 krooni, U-Neti paroolikaart

taastamisväärtusega 30 krooni, Statoili kliendikaart taastamisväärtusega 30 krooni, Tartu Ülikooli raamatukogu lugejakaart taastamisväärtusega 25 krooni, Eesti Maaülikooli raamatukogu lugejakaart taastamisväärtusega 25 krooni ja Oskar Lutsu nimelise raamatukogu lugejakaart taastamisväärtusega 25 krooni ning sularaha 1400 krooni ja jope taskust xxxxxxxxxxxxxx kuuluva mobiiltelefoni №kia 6610 väärtusega 400 krooni koos selles olnud Simpel kõnekaardiga, millel oli kõneaega 90 krooni väärtuses. Kuriteoga põhjustasid M.M ja Risto xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe füüsilist valu ja tekitasid varalist kahju kokku 2455 krooni. Seega pani Risto Maran toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Peale selle Risto Maranit süüdistatakse selles, et tema, 16.06.2008 kl 14.00 paiku isikuna, kes on

varem toime pannud varguse, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxjuures

ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära võõrad vallasasjad - xxxxxxxxxxx e kuuluvad metallesemed - äkked, kombainisild, millise tegevusega põhjustas kannatanule varalise kahju 5000 krooni. Seega pani Risto Maran toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M.M-i süüdistatakse selles, et tema, 17.01.2008.a ajavahemikul kell 04.00-07.00

Tartumaal Ülenurme vallas Külitse küla lähistel tungis grupis koos Risto Maraniga kallale xxxxxxxxxxxxxx, mis seisnes selles, et Risto Maran pani xxxxxxxxxxxxxx jala ette ning samal ajal

4(5)

tõukas M.M xxxxxxxxxxxxx selja tagant, mille tagajärjel kukkus xxxxxxxxxxxxxteele

pikali, misjärel lõi Risto Maran korduvalt xxxxxxxxxxxxxx rusikaga näo piirkonda ning M.M

tõmbas xxxxxxxxxxxxl jalast ära ühe botase ja lõi xxxxxxxxxxxxxx ühel korral jalaga

vastu jalgu ning seejärel võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära

xxxxxxxxxxxx pükste taskust kannatanule kuuluva rahakoti väärtusega 300 krooni, milles olid xxxxxxxxxxxxxnimele väljastatud mootorsõidukijuhi juhiload taastamisväärtusega 100 krooni, SEB Eesti Ühispanga pangakaart taastamisväärtusega 30 krooni, U-Neti paroolikaart taastamisväärtusega

30 krooni, Statoili kliendikaart taastamisväärtusega 30 krooni, Tartu Ülikooli raamatukogu

lugejakaart taastamisväärtusega 25 krooni, Eesti Maaülikooli raamatukogu lugejakaart taastamisväärtusega 25 krooni ja Oskar Lutsu nimelise raamatukogu lugejakaart taastamisväärtusega 25 krooni ning sularaha 1400 krooni ja jope taskust xxxxxxxxxxxxle kuuluva mobiiltelefoni №kia 6610 väärtusega 400 krooni koos selles olnud Simpel kõnekaardiga, millel oli kõneaega 90 krooni väärtuses. Kuriteoga põhjustasid M.M ja Risto Maran xxxxxxxxxxxxle füüsilist valu ja tekitasid varalist kahju kokku 2455 krooni.

Sellega pani M.M toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus Risto Maranile karistuseks kolm aastat vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kaks

kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

mõista liitkaristuseks kolm aastat kaks kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja

hulka Risto Marani eelvangistuses viibitud aeg 11-12.03.2008 ja 21.-22.07.2008, s.o neli päeva arvata karistusaja hulka. KarS § 74 lg 2 alusel määrata mõistetud karistusest koheselt kandmiseks kaks kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel mõistetud vangistust kaks aastat 11 kuud ja 26

päeva täitmisele mitte pöörata, kui Risto Maran 3-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või

õppimiskoha vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Risto Maran Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Välja mõista Risto Maranilt kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxe 5000

krooni. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada Risto Maranit hüvitama kuriteoga tekitatud kahju

katteks igakuiselt 28 kuupäevaks alates vangistusest vabanemisest kuni kogu kahjusumma hüvitamiseni vähemalt 500 krooni, mis kanda kannatanute arveldusarvele nr 1104814230.

KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus M.M-ile karistuseks kolm aastat vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei

pöörata täielikult täitmisele, kui M.M ei pane nelja aasta pikkuse katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid

kõik menetlusosalised kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. KrMS § 175, 179, 180 alusel

tuleb süüdistatavatelt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Arvestades süüdimõistetu sissetulekuid peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 423 ja 424 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks.

5(5) Kohtunik