1-08-11389\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-11389

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsembril 2008.a. Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-08-11389 (08231500121)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Tõlk

Ilja Malštšukov

Kriminaalasi K.F KarS § 121 § 120 süüdistuses ja järgi lühimenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 15. detsembril 2008.a.

Prokurör Kadi Ruus

Süüdistatav K.F - isikukood XXX, Eesti

kodanik; haridus 6 klassi, elukoht: xxx, töötas sadamatöölisena Riias; varem kriminaalkorras karistatud:

1)29.03.2006.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 215 lg

1 järgi – 6 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise

katseajaga; 2) 18.01.2008.a. Harju Maakohtu otsusega KarS §119 lg 1 järgi – 2 kuud vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel 8 kuud vangistust, mis asendati 480 tunni ÜKT-ga

(millest täidetud 40 tundi ÜKT-d); tõkend – vahistamine alates 01.07.2008.a. (kahtlustatavana kinni peetud 29.06.2008.a.)

Kaitsja

advokaat Toomas Pilt

RESOLUTSIOON 1.

K.F KarS § 121

9 Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista (üheksa) kuud KarS § 120 vangistust, süüdi tunnistada ta järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

2 Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 järgi, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega,

mõista mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra, 9 kuud vangistust, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks . 6 (kuus) kuud vangistust

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 18.01.2008.a.

otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra (7 kuud ja 10 päeva vangistust) ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva vangistust.

Tõkend – vahistamine jätta muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg ning

mõistetud vangistuse alguseks lugeda 29.06.2008.a.

2. Välja mõista K.F-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is või arve 221023778606

Swedbangas; viitenumber 2800049777; ära märkida kriminaalasja number ja süüdistatava nimi) – s.o. määratud kaitsjale makstava tasu (kaks tuhat kaheksakümmend kaks krooni 2 082,70 kr ja 70 senti) ning sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

6 525

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele. Kui nõuded ei ole tähtaegselt

tasutud, suunatakse need kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjaöikult teatada

seitsme päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist.

SÜÜDISTUS. K.F süüdistatakse selles, et ta 29. juunil 2008.a. kella 21 -22.00 ajal Tallinnas Xxx korteris tungis kallale N N , kägistas teda korduvalt kätega, paiskas ta diivanile, põrandale, vastu seina, lõi kätega vastu nägu ja pead, lõi jalgadega kehasse ning põhjustas sellega kannatanule peapõrutuse, verevalumid peas, kaelal ja mõlemal käel. Sellega pani K.F toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese kehalise väärkohtlemise.

Samuti 29.06.2008.a. Tallinnas Xxx korteris korduvalt ähvaras N N tapmisega. K.F Kuivõrd samal ajal kasutas K.F kannatanu suhtes vägivalda, oli viimasel alus võtta neid ähvardusi tõsiselt.

Seega tapmisega ähvardamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimistt, pani K.F toime kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 120 järgi

Poolete seisukohad.

K.F kohtuistungil tunnistas oma süüd kehalises väärkohtlemises ja kahetses toimepandut. Eitas aga tapmisega ähvardamist. Arvas, et tegemist oli halva naljaga. Samuti väitis ta, et oli nii purjus, et ei mäleta kõiki sündmusi, mis selles korteris juhtus.

3

Kaitsja T. Pilt leidis, et süüdistus on põhjendatud KarS § 121 järgi ja K.F käitumine on

õigesti kvalifitseeritud. KarS § 120 järgi kvalifitseeritud käitumise osas palus ta kohtul kaaluda erinevaid tõendeid enne kui langetada süüdimõistev otsus.

Prokurör taotles K.F süüdimõistmist KarS § 121 ja § 120 järgi ning tema karistamist vastavalt 9-kuulise ja 5-kuulise vangistusega ning kergema karistuse palus ta kaetuks lugeda raskema karistusega. Liitkaristusena KarS § 65 lg 2 järgi taotles prokurör vangistust 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva. Kannatanu nõustus prokuröri taotlusega. Tsiviilhagi süüdlase vastu ta esitanud ei ole.

KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED.

Kohus leiab, et K.F süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega:

- kannatanu N N ütlustega selle kohta, et (tl.3 – 5), et 29.06.08.a. hakkas K.F teda

kägistama ning ähvardas ta surnuks kägistada kui ta temaga enam edaspidi ei kohtu. K.F peksis teda ka jalgadega kõhtu ja vastu käsi; peksis teda ka vastu nägu, lõi

peaga vastu seina. Kannatanut kägistas K.F seitsmel korral. Samuti paiskas ta

kannatanu põrandale, diivanile, peksis ja rebis riided katki Kui tal õnnestus lõpuks

korterist välja pääseda, helistas ta politseisse. Korterisse sisenes ta uuesti koos politseiga ning K.F ründas teda ka politsei juuresokul ning ähvardas ära tappa. Ka siis kui tal üritati käsi raudu panna, osutas ta politseile vastupanu.

- SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatise kohaselt viibis N. N ööl vastu 30.06.2008.a.

erakorralise meditsiini osakonnas ning tal on diagnoositud pea põrutust; pea, kaela ja mõlema käe varevalumeid (tl.49); kannatanu vigastusi kinnitab ka kiirabikaart (tl. 50);

samuti patsiendikaart, haiglas teostatud uuringud ja uurija poolt lisatud foto kanatanust (tl.6, 7, 8);

- tunnistaja I Võigemasti ütlustest nähtub, et 29.juuni õhtul oli ta ptrullis, kui sai kutse

Pae 23a juurde. Seal oli alkoholijoobes naine, kelle näol ja kaelal olid verevalumid. Kannatanuga koos korterisse sisenedes tahtis K.F kannatanut uueti kägistada ja

lüüa. Politseinike juuresolekul käitus K.F agressiivselt, ähvardas kannatanut tappa, vehkis käte ja jalgadega kui tal käsi püüti raudu panna, üritas lahti rabelda ja ka politseinikke lüüa, mistõttu kohale kutsuti veel teine politseipatrull (tl. 24 -26);

- kahtlustatav K.F ülekuulamisel 30.06.08.a. tunnistas oma süüd osaliselt Võttis

omaks kannatanu kägistamise, eitas tema peksmist. Väitis, et tegi nalja kui kannatanul kõrist võttis ja rääkis, et kui viimane ta maha jätab, tapab ära ( tl. 13-18)

- 29.06.08.a. kell 23.43 oli K.F tuvastatud alkoholijoove 1,14 mg/l ühes liitris

väljahingatavas õhus (tl.27).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et K.F väited selle kohta, et ta kannatanut vaid korra lõi (kohtuistungil väitis, et andis vaid ühe kõrvakiilu) või üldse ei löönud (ütlused

eeluurimisel) ning kägistamisega hirmutades vaid nalja tegi, on ümber lükatud teiste kontrollitud tõenditega.

Kannatanu ütlused on siin kooskõlas nii tunnistaja ütlustega kui kirjalike dokumentidega (tõendite ja väljavõtetega haigusloost ja kiirabkaardist) ning kohtul pole alust kannatanu ütlustes kahelda. Sellise intensiivsusega kannatanut rünnates ja teda korduvalt kägistades K.F oma käitumisega andis aluse arvata, et tapmise ähvardused on reaalsed ning on alust karta nende ähvarduste täideviimist.

4

Kohus leiab, et K.F süü on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 ja § 120 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus K.F süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks süüdistuses KarS § 121 järgi loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

K.F on uued kuriteod toime pannud ajal, mil ta oli kohustatud eelmise otsuse alusel täitma üldkasulikku tööd ning oli allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Poole aasta jooksul oli ta ära teinud vaid 40 tundi üldkasulikku tööd ja eiranud registreerimiskohustust. Teda oli eelnevalt karistatud isikuvastase kuriteo eest ja katseajal on ta alkoholijoobes toime pannud uued isikuvastased kuriteod.

Kohus peab põhjendatuks karistada K.F vangistusega, mitte aga rahalise karistusega

kui kergemaliigilise karistusega. Seda tingivad nii toimepandud tegude tehiolud kui ka süüdlase isik. Kohus ei pea võimalikuks karistada K.F väiksema karistusega kui taotles seda prokurör, sest prokurör taotles karistust vaid sanktsiooni keskmises määras. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetavat vangistust suurendada eelmise otsuse järgi kandmata karistuse võrra, s.o. 7 kuud ja 10 päeva vangistust. Ära kantud on eelmise otsuse järgi mõistetud karistusest 40 tundi üldkasulikku tööd, mis võrdub vangistusega 20 päeva.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka , menetluskulud

s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311 - 313.

Kohtunik