1-07-13271\25 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8.detsember 2008.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 1.detsember 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13271 Kohtukoosseis

eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Kriminaalasi

M.L-i süüdistuses KarS § 200 lg.2 p.4,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 30.septembrist 2008.a. Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav M.L ja Põhja ringkonnaprokuör Natalia Lebed Prokurör Natalia Lebed Süüdistatav

M.L (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Oleg Nišajev RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu otsus 30.septembrist 2008.a.

M.L-i suhtes osaliselt – Aleksei süüdimõistmise osas KarS prg. 200 lg 2 p.8 järgi. Teha uus millega mõista M.L o t s u s, KarS prg. 200 lg 2 p.8 järgi õigeks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Süüdistatava M.L-i apellatsioon rahuldada osaliselt. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu 30.septembri 2008.a. kohtuotsusega mõisteti M.L

süüdi KarS § 200 lg.2 p.4,8 järgi ja karistati 4(neli) aastase

vangistusega. Vastavalt KarS § 65 lg.2 suurendati mõistetud karistust

31.10.2003.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra,s.o. 6(kuus) kuud ning liitkaristuseks mõisteti M.L-ile 4(neli) aastat ja 6(kuus) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg.1 arvati eelvangistus karistuse

hulka ning karistuse kandmise alguseks M.L loeti tema

kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev,s.o.18.09.2007a. M.L-ilt

mõisteti S. N. kasuks välja 5904 krooni tekitatud kahju katteks.

M.L mõisteti süüdi selles, et tema omades kustumata karistatust KarS § 200 lg 2 p 6,7,8,9 järgi , uuesti, 24.06.2007 kella 01.30 paiku, viibides

tühermaal, Vana-Narva maantee ja Smuuli tänava ristmikul, lähenes ta S. N., tagant poolt, haaras käega kaela ümbert kinni ja pani terava eseme kaela vastu,

nõudes, et ta võtaks kõik enda ehted ära, aga kui N. hakkas karjuma, lõi teda

kaks korda rusikaga näkku, suu piirkonda, pärast seda võttis N. ära viimasele kuuluva vara summas 9134 krooni.

APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Süüdistatav taotleb esitatud apellatsioonis kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi

uuesti läbi vaadata. Ta ei pea tsiviilhagi põhjendatuks ja taotleb selle läbivaatamata jätmist. Peale seda, kui süüdistatav sai teada, et ka prokurör on apelleerinud kohtuotsuse, pidas ta vajalikuks veelkord kinnitada, et temal ei ole S.N. suhtes toimepandud kuriteoga puutumust. Prokuröri taotlus karmistada tema karistust on ilmne viga, millest tema kaotab väärtuslikke aastaid. Kohus ei

arvestanud tema süüküsimuse otsustamisel ühtegi fakti, mis kindlalt kinnitavad tema süütust. Kannatanu annab valeütlusi. Palub üle vaadata kannatanu ütlused.

3 Prokurör vaidlustab maakohtu otsust M.L-ile mõistetud karistuse osas

leides, et mõistetud karistus on liiga leebe. Kohtu poolt mõistetud sanktsioonis

ettenähtud miinimumi lähedane karistus ei vasta kuriteo raskusele ega süüdistatava isikule. Kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud

kriminaalkorras, milline asjaolu on süüdistatava isiku iseloomustavaks

materjaliks. Karistuse mõistmisel M.L tuleb arvestada kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. M.L ei

ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist ka peale tingimisi vabanemist, s.o. katseajal. Karistuse mõistmisel palub prokurör arvestada süüdistatava isikut, kuid eelkõige kuriteo KarS § 200 lg 2 p 4,8 raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest KarS § 200 lg 2 p 4,8 sanktsioon - vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani. M.L on varem toime pannud röövimise. Eripreventiivset toimet ei saa tema puhul

saavutada miinimumi lähedase karistuse kohaldamisega. KarS § 56 kohaselt

tuleb karistuse määra valikul arvestada ka üldpreventiivseid eesmärke.

Käesolevas asjas aga karistati põhjendamatult leebelt katseajal uut röövimist toime pannud isikut.

Apellatsioonikohtu istungil toetas süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatava apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. Prokurör toetas enda poolt esitatud apellatsiooni, süüdistatav ja kaitsja vaidlesid sellele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtus vahetult uuritud tõendite analüüs ei jäta

kahtlusi, et just M.L oli isik, kes pani 24.juunil 2007.a.kell 1.30 toime röövimise kannatanu S. N. suhtes. Maakohtu seisukoht M.L-i süü

osas ei rajane mitte ainult kannatanu ütlustel. Kannatanu ütlusi kinnitavad kohtukolleegiumi arvates järgmised tuvastatud asjaolud. Nimelt, S.N. teatas oma esialgses avalduses, et ööl vastu 24.juunit 2007.a. kell 1.30 tungiti temale Narva

mnt. ja Smuuli tänava ristmiku lähedal asuval tühermaal kallale. Ta oli teel jaanitulelt koju. Kannatanu kirjeldas ka kallaletungija tegevust ja loetles esemed,

mis temalt ära võeti. Äravõetud esemete hulgas oli ka mobiiltelefon. Röövitud

mobiiltelefoni IMEI järgi jõuti mitu kuud hiljem jälile selle telefoni kasutajale, kelleks osutus tunnistaja O. K., kes hakkas kasutama mobiiltelefoni peale seda, kui umbes kaks kuud peale Jaanipäeva M.L selle temale kinkis.

Just sellisel teel saadi jälile M.L-ile, kui isikule, kes oli O. K. kinkinud kannatanult röövitud telefoni. Seejärel selgus O. K. ütlustest, et 23.juunil 2007.a. oli M.L oma sõpradega koos lauluväljakul jaanitulel kella

4

16.00 –st kuni 1.30. Seega on tuvastatud, et M.L viibis enne

kannatanu suhtes röövkallaletungi toimumist kuriteopaiga läheduses ja lahkus sealt orienteeruvalt samal ajal , kui oli toimepandud röövkallaletung S. N. suhtes.

M.L-i käes oli S. N. röövitud mobiiltelefon ja kannatanu tundis

kindlalt M.L ära ka kallaletungija isiku. M.L-i

poolt antud süüd eitavad ütlused on vastukaaluks eeltoodud tõenditele

paljasõnalised. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, et just M.L pani tema suhtes toime röövimise. Selline olukord, kus kannatanu

osutab teadlikult valele isikule, kuid juhuslikult on selle süütu isiku käes temalt röövitud mobiiltelefon ja täiesti juhuslikult viibis see süütu isik, kelle kannatanu on

valinud millegipärast välja väidetavaks röövliks, ka samal ajal ja samas kohas, kus toimus röövkallaletung, selline olukord on juba n.ö. müstikamaailmast ja ei

ole usutav. Tegemist oleks juba sellise juhuslikkuse jadaga, millist ei saa eeldada.

Kohtukolleegium peab vajalikuks käsitleda küsimust, mida ei ole apellatsioonis

puudutatud, kuivõrd kriminaalkolleegiumi hinnangul on täiendavalt tuvastatav materiaalõiguse väär kohaldamine.

M.L on mõistetud süüdi röövimises, mille üheks kvalifitseerivaks

tunnuseks on KarS prg. 200 lg 2 p. 8, s.o. röövimise toimepanemine relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Süüdistuse kohaselt pani M.L

kannatanu kaela juurde terava eseme. Mis esemega tegelikult tegu oli, selle kohta ei ole kannatanu täpsemaid ütlusi andnud. Ka süüdistus ei ole tõendanud, mis esemega tegelikult tegu oli. Et kannatanu pidas sellise esemega ähvardamist

reaalseks ohuks oma tervisele, selles kohtukolleegiumi arvates kahtlust ei ole.

Seda kinnitab ka kannatanu käitumine, kes peale kasutatud ähvardust ja

vägivalda lasi endal muuhulgas sõrmest ära võtta sõrmused. Kohtukolleegium

nõustub ka, et olenemata , kas reaalselt oli tegemist relvana kasutatava muu esemega, on ka sellisel juhul täidetud röövimise koosseis ja seda ka juhul, kui muud vägivalda ( löögid rusikaga näkku) ei oleks kasutatud. Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-10 – 98 selgitanud, et ka siis ,

5

Samas aga ei anna tuvastatud asjaolud kohtukolleegiumi seisukohast alust kvalifitseerida toimepandut muuhulgas KarS prg. 200 lg 2 p.8 järgi. Kuna ei ole usaldusväärselt tõendatud, et tegemist oli relvana kasutatava muu esemega, siis

ei ole ka välistatud, et süüdistatav kasutas n.ö. kujutletavat külmrelva, milleks

võis olla näiteks kamm, võti vms. Need esemed ei kvalifitseeru aga relvana kasutatava muu eseme mõiste alla. Ülalviidatud Riigikohtu otsuses on selgitatud,

Selles osas tõlgendab

kohtukolleegium kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks ning leiab seetõttu, et M.L tuleb õigeks mõista KarS prg. 200 lg 2 p.8 järgi.

M.L-ile mõistetud ja prokuröri poolt vaidlustatud karistusmäära osas märgib kohtukolleegium järgmist. Maakohtu otsusest nähtuvalt arvestas kohus karistuse mõistmisel isiku süüd, samuti seda, et süüdistatavat on varem kahel korral karistatud kriminaalkorras. Ta pani toime I astme süüteo, mille eest karistusena on ettenähtud ainult vangistus. Tema käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Ta ei ole teinud eelnevatest karistustest

vastavaid järeldusi, jätkas kuritegude toimepanemist, pani uue kuriteo toime ajal kui oli tingimisi vabastatud enne tähtaega eelmise karistuse kandmiselt.

Prokurör on oma apellatsioonis leidnud, et neidsamu asjaolusid arvestades

tulnuks M.L-ile mõista 2 aastat pikem vangistuse määr.

Kohtukolleegium on seisukohal, et arvestades ühe kvalifitseeriva tunnuse

äralangemist – KarS prg. 200 lg 2 p. 8 – ei ole põhjendatud M.L-ile

mõistetud karistuse suurendamine. Seejuures arvestab

kohtukolleegium asjaolu, et M.L-ile kohtukolleegiumi arvates

põhjendatult inkrimineeritud KarS prg. 200 lg 2 kvalifitseeriv asjaolu on tema

isikust tulenev ja muud röövimise kvalifitseerivas asjaolud on kohtukolleegiumi

võrreldes sellega enamohtlikud. Teisest küljest ei pea aga kohtukolleegium

võimalikuks vähendada seoses ühe kvalifitseeriva asjaolu äralangemisega

M.L-ile mõistetud karistust. Vaieldamatult on M.L-ile mõistetud 4 aastane vangistus, sanktsiooni alam- ja ülemmäära

6

arvestades, alammäärale ligilähedane karistusmäär. Sanktsiooni alammääras

karistuse mõistmist välistavad kohtukolleegiumi arvates juba maakohtu poolt

arvestatud asjaolud, millised on loetletud vaidlustatud kohtuotsuses ja milliseid

kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata. Karistusmäära vähendamine ei ole aga kohtukolleegiumi arvates põhjendatud tulenevalt just konkreetse röövimise

tehioludest e. röövimise laadist. Eelkõige on selliseks asjaoluks kannatanu

suhtes kasutatud vägivalla liik. Nimelt, on röövimine võimalik nii psüühilist

vägivalda kui ka füüsilist vägivalda kasutades. M.L kasutas kannatanu vara äravõtmiseks raskemat , s.o. füüsilist vägivalda. Ka iseloomustab

kasutatud vägivalda konkreetse kannatanu suhtes toimepandud ründe intensiivsus – M.L lõi kaks korda naisterahvale rusikaga näkku.

Ka seadus ja nimelt KrMS prg. 340 lg 2 p.2,3 jätab apellatsioonikohtule

võimaluse ühe kvalifitseeriva tunnuse äralangemisel jätta mõistetud karistuse muutmata. Süüdistatavalt on põhjendatult välja mõistetud kannatanule tekitatud kahju 5904

krooni. Röövimise käigus oli kannatanult hõivatud vara kokku 9134 krooni

väärtuses. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et mõni aeg peale

kuriteosündmust sai kannatanu kätte ID-kaardi, pangakaardi ja erinevad

kliendikaardid 730 krooni väärtuses. Hiljem tagastati kannatanule ka röövitud mobiiltelefon 2500 krooni väärtuses. Ülejäänud süüdistuses loetletud kannatanult röövitud vara M.L temale tagastanud ei ole, samuti ei ole ta heastanud vabatahtlikult tekitatud kahju. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes

temalt röövitud esemete osas. Kannatanu ausust selles osas kinnitab kohtukolleegiumi arvates asjaolu, et ta on öelnud, et rahakotis oli tal sularaha 50 krooni. Eeltoodu kinnitab kohtukolleegiumi arvates ka seda, et kannatanu ei ole

temale kuuluvaid kuldesemeid ülehinnanud ega röövitud esemete arvu suurendanud alusetu rikastumise eesmärgil. Tsiviilhagi rahuldamise aluseks on VÕS prg. 1043 ja 1045 lg 1 p.5,8.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. KrMS prg. 337 lg 1 p.4,: 338 p.2; 340 lg

2 p.2,4,6; 342-345 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse.

Julia Katškovskaja Jüri Paap Malle Preimer