1-08-3462\23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08- 3462 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Julia Katškovskaja ja Jüri Paap Kohtuistungi

sekretär

Maaria Rei Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 01. detsember 2008.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi S.U süüdistus KarS § 118 p 1, 117 lg 1 ja 121 järgi, XX süüdistus KarS § 118 p 1 ja 117 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 16. septembri 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava S.U kaitsja adv Talvi Vaske Prokurör Merike Lugna Süüdistatav S.U

sünd 21.02.1984.a Eesti kodanik, elukoht , töökoht XXX XXX, varem karistatud kolmel korral, viimati 20.10.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 263 p 1, 2, 4

järgi 1 aasta ja 28 päeva vangistusega, vahi all alates 08.03.2008.a.

Kaitsja Adv. Talvi Vaske RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 16. septembri 2008.a otsus muutmata.

2 Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni

esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S.U

gi selles, et ta 08.03.2008.a kella 20 tunnistati süüdi KarS § 117 p 1, 118 p 1 jär paiku olles alkoholijoobes korteris peksis koos -ga korduvalt rusikate ja jalaga pea ja ZZZ XX

keha piirkonda CC, tekitades talle ajupõrutuse, peaajuturse, ajukelmetealused verevalumid ja

näokoljuluude murrud, seega raske tervisekahjustuse, millega põhjustati oht CC CC elule. -le

eluohtlike tervisekahjustuste tekitamise tagajärjel ettevaatamatusest saabus 11.03.2008.a kannatanu surm.

KarS § 121 järgi tunnistati ta süüdi selles, et ta 08.03.2008.a samas korteris peksis korduvalt rusikaga pea piirkonda QQ, millega tekitas kannatanule füüsilist valu.

Maakohus mõistis S.U-le KarS § 117 lg 1 ja 118 p 1 järgi karistuseks 7 aastat vangistust,

KarS § 121 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat ja 8 kuud vangistust.

APELLATSIOONI SISU

Süüdistatava kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes mõistetud karistuse osas ning leiab, et karistus ei vasta kuriteo raskusele ega süüdimõistetu isikule.

Apellant märgib, et maakohus ei tuvastanud S.U suhtes raskendavaid asjaolusid, kergendavana aga arvestas puhts ise on seisukohal, et talle mõisteti üdamlikku kahetsust. S.U

liialt range karistus. Ta on teinud juhtunust väga tõsised järeldused, võtnud vastu otsuse elada seadusekuulekalt, toetada oma invaliidist ema, elukaaslast ja oma 3-aastast poega.

S.U ei ole varem isikuvastaste kuritegude eest karistatud, tal oli vabaduses olles alaline töökoht. S.U on selgitanud, et ga tüli tekkimise põhjuseks oli asjaolu, et pikema aja vältel CC-

rikkus kannatanu tema ema rahu viimase elukohas, lärmas ja käitus ebaviisakalt, tema ema ei saanud ööl ega päeval rahu.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

3 Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, S.U-le mõistetud karistus on vastavuses nii kuriteo raskuse kui süüdistatava isikuga.

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid karistuse kergendamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT.

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära

kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonis esitatud väited maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna.

Karistus on mõistetud S.U-le KarS § st 56 lähtudes, maakohus on oma seisukohta - põhjendanud. Kohtukolleegium osundab, et S.U-le KarS § 118 p 1 ja 117 p 1 järgi mõistetud sanktsiooni keskmisest määrast kergemat karistust ei ole võimalik leevendada juba ainuüksi süü

suurusest lähtudes. Kuigi kannatanu surma põhjusta inkrimineeritud mine on S.U-le

ettevaatamatuse vormis, ei saa tema teise isiku surma - õigusvastase käitumise tagajärge – süü

suuruse hindamisel arvestamata jätta, kuriteo tagajärg on käesoleval juhul heastamatu. Ka Riigikohus on oma otsustes korduvalt rõhutanud, et karistusõigus on suunatud esmajoones teole ning karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on eelkõige isiku süü (Riigikohtu otsused nr 3- 1-1-43-06; 3-1-1-99-06 jt).

Asjaolu, et S.U on teinud juhtunust väga tõsised järeldused ja võtnud sisimas vastu otsuse

elada seadusekuulekalt, on käsitatav puhtsüdamliku kahetsusena, mida maakohus karistuse mõistmisel juba on arvestanud.

Töökoha omamine, lähedaste ja laste eest hoolitsemise kohustus kaasneb reeglina iga täiskasvanud inimese seisundiga ega ole asjaoluks, mis võiks tingida raske kuriteo toimepannud

isiku leebema karistusõigusliku kohtlemise. Ka KarS § 57 lg 1, milles on loetletud karistust

kergendavad asjaolud, ei võimalda apellatsioonis esitatut aluseks võtta ja S.U-le mõistetud karistust kergendada.

Kohus peab samas vajalikuks märkida, et süüdistataval on siiski võimalik pääseda kiiremini

ühiskonda tagasi ning asuda elama seadus – vangistusest ennetähtaegse ekuulekat elu seda aga

vabastamise teel -s 76 tingimustel. KarS § ettenähtud Nimetatud võimaluse rakendamiseks on sätestatud aga nii konkreetsed tingimused kui ka eraldi menetluskord.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 16.

septembri 2008.a otsuse S.U suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Julia Katškovskaja Jüri Paap