1-08-12870\17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-12870

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-08-12870

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Kriminaalasi S.L (ik: xxx; viibib – Vanglas)

taotlus temalt Harju Maakohtu 16.10.2008.a

kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks ning ositi maksmise võimaldamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata S.L-i taotlus menetluskulude vähendamiseks, kuna

samasisuline taotlus on juba läbivaadatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2008.a kohtumäärusega.

2.S.L tasuda temalt Harju Maakohtu 16.10.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12870 välja mõistetud menetluskulud – sundraha 6525 krooni, kaitsjatasu 3545,90 krooni ja ekspertiisitasu 1600 krooni, kogusummas 11 670,90 krooni

(üksteist tuhat kuussada seitsekümmend krooni ja 90 senti) ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alljärgnevalt: 1) 15. jaanuar 2009.a – 978,90 krooni; 2) 15. veebruar 2009.a – 972 krooni; 3) 15. märts 2009.a – 972 krooni; 4) 15. aprill 2009.a – 972 krooni; 5) 15. mai 2009.a – 972 krooni; 6) 15. juuni 2009.a – 972 krooni; 7) 15. juuli 2009.a – 972 krooni; 8) 15. august 2009.a – 972 krooni; 9) 15. september 2009.a – 972 krooni; 10) 15. oktoober 2009.a – 972 krooni; 11) 15. november 2009.a – 972 krooni; 12) 15. detsember 2009.a – 972 krooni.

Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas

või arvele nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

2

2800049777 ning selgitus: „S.L, 1-08-12870, kriminaalmenetluse kulude

osamakse“. Kui menetluskulu osamaks tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse otsus

tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud

S.L tunnistati süüdi Harju Maakohtu 16.10.2008.a kohtuotsustega KarS § 331 järgi ning karistati 7 kuu ja 15-päevase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 26.03.2001.a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 21 päeva vangistust.

Mõistetud karistuse algust arvestati alates 16.10.2008.a. S.L-ilt mõisteti välja

menetluskulud – sundraha 6525 krooni, kaitsjatasu 3545,90 krooni ja eskpertiisitasu 1600 krooni.

S.L on 26.11.2008.a Harju Maakohtule esitanud avalduse, milles palub uuesti läbi

vaadata temalt välja mõistetud kohtukulud, kuna need on põhjendamatult suured ning

vähendada neid „mõistlikkuse piiridesse“ ja seejärel ajatada kuni tema vabanemiseni kinnipidamiskohast.

Kohtumääruse põhjendused

1. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kehtestavad, et menetluskuludeks on riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Kohtueelse uurimise käigus on teostatud 4 kohtukeemiaekspertiisi ja need kõik on teostatud

kriminaalasjas tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil, kuna eksperdiarvamused on KrMS § 63 lg 1 ettenähtud tõendiks. KrMS § 175 lg 4 kehtestab, et

asutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse

määratud suuruses ja korras. Vabariigi Valitsuse 21.12.2001.a määruse „Riiklikes

ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ alusel on esitatud ekspertiisiasutuse poolt õiendid ekspertiiside maksumuste kohta ning need on kriminaalasja materjalide juurde lisatud, menetleja poolt kontrollitud ja aktsepteeritud.

Kohtueelsel uurimisel, vastavalt riigi õigusabi andmise määrusele, osalesid

menetlustoimingutel advokaadid, kelledele menetluskulude hüvitamise määruste kohaselt

kuulus hüvitamisele vastavalt 1345,20 krooni, 1062 krooni ja 991,20 krooni. Kohtulikul

uurimisel osalenud määratud kaitsjale kuulus vastavalt maakohtu määrusele hüvitamisele

147,50 krooni. Seega kokku 1345,20+1062+991,20+147,50=3545,90 krooni, mille ongi maakohus süüdistatavalt välja mõistnud. Kaitsjatasu arvestamisel on lähtutud Justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ ettenähtust ning hüvitamisele kuuluvad kaitsjatasu summad on määrusega kooskõlas.

3 KrMS § 179 lg 1 p 2 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. S.L tunnistati süüdi KarS § 331 järgi, mille sankstioon näeb ette kuni 3-aastase vangistuse. Lähtuvalt KarS § 4 lgst 3 on tegemist II astme kuriteoga.Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 254,

20.12.2007.a aastast on 01.01.2008.a alates kehtestatud palga alammääraks 4350 krooni

kuus. Seega oli S.L-i suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel 2008.a maakohus kohustatud temalt välja mõistma sundraha summas 1,5x 4350 = 6525 krooni, mida maakohus ka tegi. Nii sundraha väljamõistmise kohustus, kui ka sundraha suurus tuleneb seadusest ning

sundraha väljamõistmise kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega ning mõistetav karistus sundraha väljamõistmise osas tähtsust ei oma.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Süüdimõistetu asukoht, seega ka karistuse kandmisel viibimine

kinnipidamisasutuses ei ole süüdlaselt menetluskulude väljamõistmist välistav või takistav fakt.

Ülaltoodust tulenevalt on maakohtu otsuses süüdimõistetult menetluskulud välja mõistetud kooskõlas seadusega ning seda on Tallinna Ringkonnakohus 12.11.2008.a kohtumäärusega ka kinnitanud.

2. KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 424 alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral

süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või rahalise karistuse tervikuna või ositi ajatada kuni ühe aasta võrra tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

KrMS § 432 lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Kohus leiab, et S.L-i taotlus menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks

kuulub rahuldamisele arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda. Kuna S.L viibib kinnipidamiskohas ning tema sissetulek ei ole piisav, siis oleks menetluskulude kohene

täitmine tema suhtes ebamõistlikult koormav, mistõttu kohus võimaldab S.L maksta menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, kohustades teda alates jaanuarist 2009.a iga kuu 15.-ks kuupäevaks tasuma kindla summa Rahandusministeeriumi arvele.

Täitmiskohtunik