1-08-12012\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-12012

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

04.detsembril 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Kaire Hänilene kaitsjad Toomas Alp arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav F.S, IK XXX, elukoht: XXXXXX X, kriminaalkorras karistatud

2-l korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole (vahistatud kriminaalasjas nr 08260100803 alates 14.veebruar 2008.a);

süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi ja

süüdistatav V.P, äriregistri kood XXX, juhatuse liige: F.S, kriminaalkorras ja väärteokorras karistamata;

süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi

t u v a s t a s:

Süüdistus

F.S süüdistatakse selles, et tema olles alates 22.märts 2004.a V.P

(äriregistri kood XXX, juriidiline aadress X 232, Tartu) juhatuse liige ning olles seega

äriseadustiku § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 183 kohaselt pädeva ametiisikuna vastutav osaühingu

juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest, on maksukohustuse vähendamise eesmärgil

25.jaanuaril 2008.a maksuhaldurile tahtlikult esitanud V.P 2007.a novembrikuu käibedeklaratsioonis valeandmeid, suurendades põhjendamatult OÜ L. (registrikood XXXXXXX )

nimel 25.januaril 2007.a arvel nr 60 märgitud käibemaksusumma alusel V.P poolt

kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 456 495 krooni võrra ning sellega alusetult vähendanud V.P 2007.a novembrikuu käibemaksukohustust 456 495 krooni suuruses summas. Tegelikult OÜ-ga L. tehingut ei toimunud ning teenust ei ostetud. Eesmärgiga vähendada V.P maksukohustust on F.S tahtlikult 10.detsembril 2007.a V.P 2007.a. novembrikuu tuluja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides (vorm TSD B osa ja lisa nr 6) esitanud valeandmeid sellega, et jättis deklareerimata tuluja sotsiaalmaksu

maksudeklaratsioonis OÜ L. nimelt tegelikult mitte toimunud majandustehingu kohta koostatud

fiktiivse arve, s.o nõuetele mittevastava algdokumendi alusel V.P poolt tehtud väljamakse, mis vastavalt alates 01.jaanuar 2000.a kehtiva tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt

on ettevõtlusega mitteseotud kulu, ja arvestamata nimetatud väljamaksetelt tulumaksu ™S § 4 lõikele 1 määras 22/78.

F.S jättis deklareerimata OÜ L. 25.jaanuari 2007.a arve nr 60 alusel väljamakstud ettevõtlusega mittesoetud kulud 2 992 630 krooni ja sellelt arvestatud tulumaksu 844 075 krooni. Eeltoodud tegevusega rikkus F.S: Alates 01.mai 2004.a kehtiva käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) nõudeid:

• § 15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 18% maksustatavast väärtusest.

• § 24 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.

• § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu.

• § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4

lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

• § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

• § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

• § 37 lg 1 ja 7 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise

või teenuse osutamise korral arve, millele tuleb märkida arve järjekorranumber ja väljastamise

kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba

soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse

osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või

teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe

summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides.

• § 38 lg 1 kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele

kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates.

Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi ™S) nõudeid:

• § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse paragrahvides 49-52 sätestatut tulumaksuga residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotatud kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed;

• § 3 lg 2 kohaselt on § 1 lõigetes 2 – 4 nimetatud tulumaksu maksustamise periood kalendrikuu;

• § 4 kohaselt on tulumaksu määr ™S § 1 lõigetes 2 – 4 nimetatud maksuobjektide puhul 2003 – 2004. a 26/74, 2005. a 24/76 ja 2006. a 23/77;

• § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt ™S §-dele 48 – 50;

• § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

• § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma ™S §-de 48 – 53 alusel

maksmisele kuuluva tulumaksu Maksuja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi RPS) § 7 lg 1 nõudeid, mille kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu

toimumist kinnitav õiend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind,

summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asuvõi elukoha aadressid; 7)

majandustehingut kirjeldavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis

kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. F.S-i tegevuse tulemusena jäi riigieelarvesse laekumata makse kokku 1 300 570 krooni, millest jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu 456 495 krooni ja ettevõtte tulumaksu 844 075 krooni.

Seega esitas F.S maksuhaldurile maksudeklaratsioonides maksukohustuse

vähendamise eesmärgil tahtlikult valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, s.o pani toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.P süüdistatakse selles, et oma juhatuse liikme F.S-i tegevuse läbi kajastas V.P huvidest lähtuvalt oma raamatupidamises OÜ L. (XXXXXXXX ) nimel

vormistatud fiktiivset arvet, mis kajastas kaupade ja teenuste soetamist, mida tegelikkuses ei

toimunud ning mille alusel koostati ja esitati maksuhaldurile V.P maksukohustuse

vähendamise eesmärgil 25.jaanuaril 2008.a V.P

2007.a. novembrikuu

käibedeklaratsioonis valeandmeid, suurendades põhjendamatult OÜ L.

(registrikood XXXXXXXX) nimel 25.jaanuaril 2007.a arvel nr 60 märgitud käibemaksusumma alusel V.P poolt kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 456 495 krooni võrra ning sellega alusetult vähendanud V.P 2007.a novembrikuu käibemaksukohustust 456 495 krooni suuruses summas. Tegelikult OÜ-ga L. tehingut ei toimunud ning teenust ei ostetud. Eesmärgiga vähendada V.P maksukohustust on V.P oma juhatuse liikme F.S-i tegevuse läbi tahtlikult 10.detsembril 2007.a V.P 2007.a. novembrikuu tuluja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides (vorm TSD B osa ja lisa nr 6) esitanud valeandmeid

sellega, et jättis deklareerimata tuluja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonis OÜ L. nimelt

tegelikult mitte toimunud majandustehingu kohta koostatud fiktiivse arve, s.o. nõuetele

mittevastava algdokumendi alusel V.P poolt tehtud väljamakse, mis vastavalt alates 01.jaanuar 2000.a kehtiva tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu, ja arvestamata nimetatud väljamaksetelt tulumaksu ™S § 4 lõikele 1 määras 22/78.

V.P jättis deklareerimata OÜ L. 25.jaanuari 2007.a arve nr 60 alusel väljamakstud ettevõtlusega mittesoetud kulud 2 992 630 krooni ja sellelt arvestatud tulumaksu 844 075 krooni. Eeltoodud tegevusega rikkus V.P: Alates 01.mai 2004.a kehtiva käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) nõudeid:

• § 15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 18% maksustatavast väärtusest.

• § 24 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.

• § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu.

• § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4

lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

• § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

• § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

• § 37 lg 1 ja 7 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise

või teenuse osutamise korral arve, millele tuleb märkida arve järjekorranumber ja väljastamise

kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba

soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse

osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või

teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe

summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides.

• § 38 lg 1 kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele

kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates.

Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi ™S) nõudeid:

• § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse paragrahvides 49-52 sätestatut tulumaksuga residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotatud kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed;

• § 3 lg 2 kohaselt on § 1 lõigetes 2 – 4 nimetatud tulumaksu maksustamise periood kalendrikuu;

• § 4 kohaselt on tulumaksu määr ™S § 1 lõigetes 2 – 4 nimetatud maksuobjektide puhul 2003 – 2004.a 26/74, 2005. a 24/76 ja 2006. a 23/77;

• § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt ™S §-dele 48 – 50;

• § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

• § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma ™S §-de 48 – 53 alusel

maksmisele kuuluva tulumaksu Maksuja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi RPS) § 7 lg 1 nõudeid, mille kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu

toimumist kinnitav õiend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind,

summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asuvõi elukoha aadressid; 7)

majandustehingut kirjeldavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis

kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. V.P tegevuse tulemusena jäi riigieelarvesse laekumata makse kokku 1 300 570 krooni, millest jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu 456 495 krooni ja ettevõtte tulumaksu 844 075 krooni.

Seega esitas V.P maksuhaldurile maksudeklaratsioonides maksukohustuse

vähendamise eesmärgil tahtlikult valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, s.o pani toime KarS § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 3891 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale F.S-ile karistuseks 75 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algust hakata arvestama F.S-i kinnipidamisest kriminaalasjas nr 08260100803, s.o alates 14.veebruar 2008.a. KarS § 3891 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale V.P karistuseks rahalist karistust 150 000 krooni.

V.P on selgitatud, et tulenevalt Maksukorralduse seaduse §-st 115 on Maksuja Tolliametil õigus nõuda intressi seadusega sätestatud tähtajaks tasumata maksusumma osas.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et avaldatud kokkulepete sisu oli neile arusaadav ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

F.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 389 1

lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. V.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 389 1 lg 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt

kokkuleppele.

Kriminaalasjas on kuriteoga V.P tekitanud varalist kahju Eesti Vabariigile 1 300 570

krooni suuruses summas, millise summa ulatuses on Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse kaudu esitanud ka tsiviilhagi (tl 165). Tsiviilhagi katteks on 11.septembril 2008.a kantud 400 000 krooni Tartu Maakohtu deposiiti.

Kriminaalasjas on asitõenditeks V.P kontode väljavõtted diskettidel, mis asuvad kriminaalasja juures (tl 174-176).

KrMS § 180 alusel kuulub ja F.S-ilt ja V.P väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249 kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada

F.S KarS § 389 1

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks

seitsekümmend viis (75) päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja alguseks lugeda kinnipidamise kuupäev kriminaalasjas nr F.S-i 08260100803, s.o 14.veebruar 2008.a.

Süüdi tunnistada KarS § 389 V.P 1

lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus ükssada viiskümmend tuhat (150 000) krooni riigituludesse.

KrMS § 310 alusel välja mõista tsiviilhagi üks miljon kolmsada tuhat viissada V.P

seitsekümmend (1 300 570 krooni) krooni Eesti Vabariigi kasuks Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse (Tartu, Sõpruse pst 4) kasuks.

11.septembril 2008.a Tartu Maakohtu deposiiti Rahandusministeeriumi arvele 221013921094 kantud nelisada tuhat (400 000) krooni kanda üle tsiviilhagi katteks Eesti Vabariigi kasuks Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskusele.

Asitõendiks tunnistatud V.P kontode väljavõtted diskettidel jätta kriminaalasja toimiku juurde.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista sundraha kuus F.S-ilt tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni ja sundraha kuus tuhat viissada V.P kakskümmend viis (6525) krooni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 4100065035. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse pooltel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik: