1-08-3862\11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(5) 1-08-3862

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-3862 Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

2. detsember 2008.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi K.E süüdistuses KarS § 329 ja § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 24. septembri 2008.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav K.E Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav K.E XXX, töök. XXX

XX X elukoht XXX XXX XXX XX, varem 10 korda kohtu poolt karistatud,

neist viimati 14.04.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 ja § 329

järgi 1 aasta 7 vangistusega ja

mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega 3 aastaks, vahi all alates 06.07.2008.a Kaitsja

Vandeadvokaat Rein Kiviloo

2(5) RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 24. septembri 2008.a otsus K.E suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 5. detsembril 2008.a

kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 24. septembri 2008.a otsusega mõisteti K.E lühimenetluses süüdi ja karistati KarS § 329 ja § 424 järgi 1 aasta

vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe

kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena K.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. KarS § 83 lg 1 alusel

konfiskeeriti K.E sõiduauto Opel Astra Caravan registreerimismärgiga 819 TDM.

2. mõisteti süüdi selles, et olles 14. aprillil 2005.a K.E

karistatud Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 ja § 329 järgi

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 1 aasta 7 kuu vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks ning karistus selle eest ei olnud veel kustunud, juhtis uuesti 15. märtsil 2008.a Maardu linnas Ringi ja Haigla tänava ristmikul,

10. mail 2008.a. Maardu linnas Keemikute tänaval ja 6. juulil 2008.a Rapla maakonnas Kehtna vallas Lelle bussipeatuse lähedal

sõiduautot Opel Astra Caravan registreerimismärgiga 819 TDM taas alkoholijoobe seisundis. Ta juhtis sama sõidukit juhtimisõigust omamata veel ka 5. veebruaril 2008.a, kuid siis tal alkoholijoovet ei täheldatud.

3(5)

3.

Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb K.E

kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist esimese astme

kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsiooni

motiivide kohaselt on teda ühe ja sama teo eest mitu korda

karistatud. 5. veebruaril 2008.a toime pandud kahe liiklusalase

rikkumise eest on teda väärteomenetluse korras rahatrahvidega

juba karistatud, mistõttu tema samade tegude eest

süüdimõistmine ja karistamine kriminaalkorras ei ole seaduslik. Asja uuel läbivaatamisel tuleks väärteomenetluse korras määratud

trahvid tühistada või jätta 5. veebruari 2008.a episood esitatud süüdistusest välja ja kergendada talle mõistetud karistust. Kohus

on võtnud karistuse mõistmisel arvesse seda, et teda on varem

korduvalt karistatud, ehkki need karistused on juba arhiivi

arvatud. Arhiivi arvatud karistusandmete arvestamine ei ole kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Esimese astme kohtuistungil taotles apellant võtta asja materjalide juurde kaks täitetoimingute teatist. Kohus jättis selle taotluse alusetult rahuldamata, sest pidas neid dokumente asjasse mittepuutuvateks.

4. ja tema kaitsja Ringkonnakohtu istungil süüdistatav K.E toetasid esitatud apellatsiooni osaliselt, taotledes ringkonnakohtul

endal uue otsuse tegemist ja K.E-le mõistetud karistuse

tingimisi täitmisele mittepööramist. Taotlust põhjendatakse

sellega, et tal on väärteokorras korras määratud rahatrahvid

tasumata ning sõiduauto konfiskeerimine on juba niigi piisav karistus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja

kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1. karistust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s K.E-le

56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus

oleks K.E-le karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud

4(5)

materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse

seadust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo

toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd.

Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid

andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse kergendamist ja selle tingimisi täitmisele mittepööramist. Kohus

on põhjendanud, miks tuleb K.E karistada reaalse

vangistusega ning miks ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke muude vahenditega.

5.2. K.E on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude,

sealhulgas mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kuid vaatamata

sellele jätkab ta nende toimepanemist. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on 5. märtsi 2003.a otsuses nr 3-1-1-26-03 märkinud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide

süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad

positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni,

mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate

õigusrikkumistega (RT III 2003, 7, 75). Seetõttu ei pea

kohtukolleegium võimalikuks vangistuse veelkordset täitmisele mittepööramist isiku suhtes, keda on varem neli korda karistatud

samasuguse kuriteo eest rahalise karistusega ja tingimusliku vangistusega.

5.3. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni väitega, et kohus on

rikkunud kriminaalmenetlusnorme sellega, et keeldus vastu

võtmast K.E puudutavaid täitemenetluse dokumente. Kolleegium märgib, et KrMS § 233 lg 1 kohaselt lühimenetluses

lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Seega ei olnud tõepoolest kohtumenetluses enam võimalik

täiendavaid tõendeid esitada. Samas oli süüdistataval enne

kohtuliku uurimise lõppu maakohtus võimalik loobuda

lühimenetluse kohaldamise taotlusest, mida ta ei teinud. Ka

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 12. veebruari 2008.a otsuses

nr 3-1-1-91-07 juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et

lühimenetluses läbi vaadatavas kriminaalasjas on täiendavate

5(5)

tõendite esitamine välistatud. Samas otsuses on Riigikohus

lisanud, et lühimenetluses on tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui nad puudutavad menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt (RT III 2008, 9, 62). Kohtukolleegiumi hinnangul täitemenetluse dokumendid sellisele

rikkumisele ei viita, sest K.E karistusandmed nähtuvad Karistusregistri kannetest.

5.4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on

kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 24. septembri 2008.a otsus K.E suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava

Ivi Kesküla Igor Amann