4-07-4563\31 · 4-07-4563\31 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

Väärteoasi kaebemenetluses nr 4-07-4563

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

05.detsembril 2008

Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, sekretär Olga Štšeglova juuresolekul, tõlk Svetlana Hamaza, kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Andres Visnapuu osavõtul arutas 28.10.2008 Kohtla-Järve linnas avalikul kohtuistungil Ivo Okase kaebust Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Andres Visnapuu 26.07.2007 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2440,07,007137

Ivo Okas, isikukood 38009262220, sündinud 26.09.1980, EV kodanik, töökoht: IM Ehituse Grupp OÜ, elukoht: Kungla tn 23, Jõhvi

süüdistuses LS § 74-30 lg 1 järgi, mille alusel on Ivo Okas süüdi tunnistatud ja karistatud LS § 74-30 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 5700 krooni ja lisakaristuseks on vastavalt LS § 74-30 lg 1´1 määratud juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks

K O H T U O T S U S E L Õ P P O S A

Juhindudes VTMS § 132 p 3, 133-135, kohus

O T S U S T A S:

Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Andres Visnapuu 26.07.2007 tehtud otsus väärteoasjas 2440,07,007137 tühistada täielikult ja Ivo Okas kaebus rahuldada.

2

Väärteomenetlus Ivo Okase süüdistuses LS § 74-30 lg 1 järgi lõpetada tema tegevuses väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kohtuotsuse terviktekst on osalistele tutvumiseks kätte saadav 05.12.2008 vahetult pärast kohtuotsuse lõpposa väljakuulutamist. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavuse kuupäevast juhul, kui kohtumenetluse pooled ei esitanud kaebust kohtuotsuse peale.

MENETLUSE KÄIK

Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna konstaabel Kaire Leet koostas 09.07.2007 väärteoprotokolli AB 901058 Ivo Okase suhtes selle fakti kohta, et 08.07.2007 kell 14.15, Ida-Viru maakonnas Tallinn-Narva mnt Kotinuka vahelise metsateel (1 km) liikudes Kotinuka suunas juhtis Ivo Okas mootorsõidukit Nissan Terrano riiklik number 008 ASH eirates tahtlikult politseisõiduki poolt korduvalt antud seaduslikke peatumismärguandeid. Seega rikkus Ivo Okas LE § 5 nõudeid. Ivo Okase tegu kvalifitseeriti LS § 74´30 alusel ( paragrahvi lõige märgitud ei ole – kohtu märkus). Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 09.07.2007 (lk 18).

Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Andres Visnapuu tegi 26.07.2007 otsuse väärteoasjas 2440,07,007137, milles leidis, et menetlusalune isik juhtides väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, tahtlikult eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatamise märguannet. Väärteo toimepanek on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega ja tunnistaja ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 5 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 74´30 lg 1 alusel.

3 Karistust raskendavaks asjaoluks arvestati KarS § 58 p 7 alusel s.o süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil. Karistust kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistuseks määrati LS § 74´30 lg 1 alusel rahatrahv 195 trahviühikut summas 5700 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks. (lk 32)

26.05.2008 saabus Viru Maakohtule vastavalt Riigikohtu 23.05.2008 kohtuotsusele 3-1-1-25-08 uueks arutamiseks menetlusalune isiku Ivo Okase kaebus tema suhtes 26.07.2007 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2440,07,007137.

KAEBUSE SISU

Kaebuses palus menetlusalune isik tühistada tema suhtes kohtuvälise menetleja poolt 26.07.2007 tehtud otsus väärteoasjas 2440,07,007137 ning väärteomenetlus lõpetada. Kaebuses väitis menetlusalune isik, et 08.07.2007 maasturiga sõites ei näinud ta ühtegi politseisõidukit ja samuti ei näinud, et talle oleks antud peatumismärguannet. Peatumismärguannet ei näinud ükski temaga maasturis sõitnud isik. Metsas olles kuulis sõna suki (eesti keeles emane koer) ja püstolipaugutamist, mida ei saa pidada politseiametniku seaduslikuks korralduseks ( k 3 lk 1). Kaebaja väljendas soovi kohtuistungil isiklikult osaleda. Kaebuse täienduses ( k 1 lk 38) väitis menetlusalune isik, et sellel autol, millega politsei on tol päeval sõitnud, ei ole eritunnuseid ega paigaldatud vilkureid. Selle auto esivõres paigaladatud siniseid tulesid ei saa pidada vilkuriteks, neid on võimalik osta tavalisest kauplusest. Liiklusjärelevalve teostamise korra § 32 kohaselt, peatamismärguannet tuleb anda üheaegselt sinise ja punase töötava vilkuritega. Need sinised tuled ei ole vilkurid, vaid täiendavad valgusseadmed Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra § 13 lg 2 kohaselt, ja need peavad töötama ainult koos vilkuritega. Kuna peatamismärguanne ei olnud antud nõuetekohaselt, ei saa seda ka tahtlikult eirata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtus jäi kaebuse esitanud isik oma kaebuse juurde ja kordas oma kaebuses väljendatuid seisukohti. Ida Politseiprefektuuri kohtuväline menetleja jäi oma varasemale seosukohale, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Isik pani toime enamohtliku õigusrikkumise.

4 Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et õigusrikkumine on jätkuvalt tõendatud kohtueelsel uurimisel, kui ka mitmete kohtumenetluste käigus. Vastavalt 20.02.2001 Eesti Vabariigi määrusele nr. 67 § 18 liiklusjärelevalve teostamiseks on võimalik kasutada nii politseivärvides kui ka tsiviilvärvides sõidukit, kui see vastab määruses ettetoodud nõuetele ja temaga teostatakse varjatult järelevalvet. Vastavalt §-le 32 lg 1 peatumismärguanne näidatakse punase tulega. Toimus tagaajamine. Olid sisse lülitatud punane ja sinised signaalid. Tegemist oli ikkagi märgutuledega. Samuti oli antud ka helisignaal. Tavalisele isikule oleks piisavalt selge, et punase tulega signaali andmine tähendab peatamise korraldust.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA SELLE PÕHJENDUSED

Tõendid

Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik Ivo Okas selgitas, et 08.07.2007 Kotinuka teel sõidu ajal ta ei näinud ühelgi autol ei punast ega sinist töötavat vilkurit, samuti ei kuulnud sireeni.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Urmas Vaev selgitas, et 08.07.2007 hommikul nad tarbisid alkoholi. Hiljem sõitsid liha grillima. Ta oli koos R, Viioli. M. Kõrvoja, R. Viioli elukaaslase ja I. Okasega. I. Okas oli auto roolis. Metsateele jõudes panid auto seisma ja tulid autost välja. Paari minuti pärast ilmus inimene, kes karjus midagi vene keeles. Autos mängis midagi (vist raadio) ja kolises, sellest tingituna oli suur müra. Teise auto sireeni ta ei kuulnud, samuti pole näinud, et neid oleks keegi taga ajanud või punase tulega signaali andnud.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Rein Viiol selgitas, et Jõhvi tagasi sõites märkas tsiviilvärvides autot, mis liikus neile vastu. Ta istus juhi kõrval. Märkasid siniseid vilkureid. Juht I. Okas sellele tähelepanu ei pööranud, möödusid sellest autost. Sinised vilkurid asusid umbes iluvõre piirkonnas. Sireeni ei kuulnud, kuna autos oli palju müra ja tee oli ka halb. Metsas, kui nad olid autott peatanud, tuli inimene ja tegi kaks pauku. Siis nägid, et see on politsei.

Kohtuvälise menetleja taotlusel avaldas kohus osaliselt tunnistaja R. Viioli kohtuvälises menetluses antud ütlusi lk 24 k 3, millest nähtub, et Kotinuka teel nägi ta politseiautot, mis andis neile peatamismärguande vikuritega. Ivo ( Okas) ei peatunud ja jätkas sõtmist.

5

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Maksim Smirnov selgitas, et sündmuse päeval teostasid liiklusjärelevalvet rohelist värvi Hundayga. Sai korrapidajalt signaali, et tuleb kontrollida Jeep, mille juht on arvatavasti purjus. Tallinn- Narva mnt –lt pöörates Kotinukale nägid sõiduautot Jeepi. Tahtsid seda autot peatada ja kontrollida. Lülitasid sisse sinised ja punased valgusseadmed ( „probleskovõje majatški“ – plinktuled, plinklaternad – kohtu märkus) ja sõitsid Jeepile vastu. Jeepi juht sellele ei reageerinud. Kui ta neist möödus, panid tööle sireeni, keerasid autot tagasi ja hakkasid neile järgi sõitma. Kui hakkasid lähenema, olid juba umbes 200 meetri kaugusel, Jeep keeras ära vasakule metsateele. Liikusid tema järgi mööda metsateed, kuni tee muutus läbimatuks. Tegid kaks lasku õhku. Jeep ei peatunud, kuigi tee oli väga halb. Jeep sõitis mööda metsa teed pärast mööda sihti ja põllule. Jälitamine kestis umbes 2 minutit kiirusega 90 km/h. Tsiviilvärvides politseiautol on paigaldatud üks suur punane valgusseade esiklaasi all, mis sisselülituna vilgub kogu aeg. Sinised valgusseadmed, kaks tuld, on paigaldatud esivõre alla, need vilguvad korda mööda. Sireeni kasutati juhi tähelepanu pööramiseks.

Kohtuistungil esitas menetlusalune isik kohtule tsiviilvärvides politseiautost 983ASL tehtud A4 formaadi värvifoto ning identse must-valge foto, millele palus kohtuvälisel menetlejal näidata, kus asuvad sinised tuled. Kohtuväline menetleja näitas ära siniste tulede asukoha sinise pastapliatsiga ( fotopilt on toimikus). Värvifoto uurimisel nähtub, et punane tuli on paigaldatud autos esiklaasi alla ja see on ühes eksemplaaris. Kohtu küsimusele, kas tegemist on vilkuritega või märgutuledega, vastas kohtuväline menetleja, et ta ei vaidle, seaduse mõttes need tuled on märgutuled ( kohtuistungi protokoll lk 4 pöördel).

Kohus leiab tuvastatuks, et Ivo Okas 08.07.2007 Kotinuka teel 1. kilomeetril juhtis sõiduautot Nissan 008ASH, ei peatunud ega reageerinud ühe punase ja kahe sinise tuledega antud signaalile. See on tõendatud tunnistaja M. Smirnovi ütlustega, mille usaldusväärsuses ei ole kohtule alust kahelda. Tunnistaja M. Smirnov oli 08.07.2007 toimunud sündmuse juures kaine. Kohus ei tuvastanud ühtki põhjust, miks tunnistaja M. Smirnov võiks antud konkreetses asjas anda kohtule ebaõigeid ütlusi. Tunnistaja andis kohtuistungil ütlusi asjaolude kohta, mille tajumine 08.07.2007 tavalise kõrvaltvaataja seisukohalt polnud millegagi raskendatud. Sündmus leidis aset päeval, tunnistaja poolt oma tööülesannete täitmise ajal. Tunnistaja M. Smirnovi ütlused on osalisel kinnitatud tunnistaja R. Viioli kohtuistungil antud ütlustega, et ta istus juhi kõrval ja nägi vähemalt siniseid vilguvaid tulesid.

6 Ei ole välistatud, et tunnistaja U. Vaev ei näinud vilguvaid tulesid, sest ta ei eita, et hommikul tavitas alkoholi ja päris kaine ei olnud, seega tema füüsilised ja püsühhilised funktsioonud võiksid olla teatud määral häirutud. Tema jaoks võis signaal jääda märkamatuks. Seda enam, et U. Vaev istus tagaistmel. Seega, tunnistaja U. Vaeva ütlused ei ole otsuéses vastuolus M. Smirnovi ja R. Viioli ütlustega. Menetlusalune isik I. Okas, avaldas, et ta ei näinud siniseid ega punaseid vilkureid, täpsemini nende abil antud signaale. Kuid ta ei avaldanud kordagi, et sellised signaalid üldse polnud antud. Seega, menetlualune isiku I. Okase ütlused samuti ei ole otseses vastuolus tunnistaja M. Smirnovi ja R. Viioli ütlustega ega lükka neid millegagi ümber.

Alarmsõidukil kasutatavate valgusseadmete paiknevus antud konkreetsel politseiautol 983ASL on kohtuliku arutamise käigus kindlaks tehtud. Samuti tunnistaja M. Smirnovi ütlustega on tuvastatud, kuidas anti peatamismärguanne - töötas pidevalt esiklaasi all olev üks punane tuli ja vilkusid korda mööda esivõre all olevad kaks sinist tuld. Nüüd tuleb kontrollida, kas sellisel viisil antud signaal on peatamismärgianne Liikluseeskirja, Liiklusjärelevalve teostamise korra ning Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra mõttes.

Asjassepuutuvad õigusnormid

LS 74-30 lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. Sama paragrahvi teine lõige ütleb, et sõiduki peatumise märguanne on kohustuslik, kui selle on andnud kehtestatud korras politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kes on selleks volitatud seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga. Sellest tuleneb, et täitmisele kuulub üksnes selline peatamismärguanne, mis on antud nõuetekohaselt ( kehtestatud korras). Mittenõuetekohaselt antud peatamise signaali eiramine ei ole seega karistatav LS § 74-30 lg 1 alusel, sest sellise peatamise signaali täitmine ei ole isikule kohustuslik. Sellele on osaliste tähelepanu juhtinud ka Riigikohus, käesolevas väärteoasjas tehtud lahend, p 7: „ Seega saab rääkida kohustuslikust peatamise märguandest ainult juhul, kui selle andmisel on järgitud kehtestatud korda. Täpsete nõuete kehtestamine peatamismärguandele on vajalik, et liiklejatel oleks võimalik üheselt aru saada, kuidas nad peavad toimima“. Seega, et ole põhjendatud kohtuvälise menetleja jätkuv seisukoht, nagu oleks LS § 74-30 lg 1 järgi kvalifitseerimiseks piisav, kui isik saab aru, et teda tagaajatava auto puhul on tegemist ikka politseautoga ja tuleb peatuda, sest peatamismärguanne on antud punase tulega, mis on igaühele üheselt arusaadav kui peatamise korraldus.

7

Peatamise märguande andmist reguleerib Liikluseeskiri ja selles sätestatut kordab Liiklusjärelevalve teostamise kord.

Liikluseekiri §5. Liikleja peab juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. §4. Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma käesoleva määruse nõudeid.

Liikluseeskirja kehtestanud määruse (Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määrus nr 48 «Liikluseeskiri») lisa 1 sätestab, et peatamismärguanne võidakse anda sõdukist ( joonis 1, f) ja/või valjuhääldi abil. ( Kohus on tuvastanud, et valjuhääldit antud juhtumil kasutatud ei olnud, sireen ei ole valjuhääldi). Ees sõitev juht peab jääma seisma parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal, kui taga sõitval alarmsõidukil töötab koos sinise vilkuriga ka punane vilkur ( joonis 1, g). Kohus on tutvunud joonisega 1, g Liikluseeskirja värvilises arvuti versioonis, sest sealt on võimalik tuvastada, kus peab asuma punane, kus sinine vilkur (paremal pool punane, vasakul pool ehk juhi poolt sinine). Samuti joonisel on üheselt nähtav, kus vilkurid peavad olema paigaldatud – katuse peal, isegi vilkurite kuju ( lühendatud koonus) on ette määratud. Samas Liikluseeskirja §-st 5 ei ole võimalik aru saada, kas lisa 1 joonistel on kohustuslik otsene tähendus, või sellel on täiendav selgitav mõju. Näiteks, kas vilkurite märgitud paiknemiskoht katusel ja nende kuju on piltliku tähendusega, või see tähendab, et vilkurid peavad paiknema just selliselt nagu joonisele on märgitud. Kui võrrelda siniste ja punase tulede paigaldust politseiautol 983ASL Liikluseeskirja lisa 1 nõuetega, siis tuleb tunnistada, et politseiautol 983ASL ei ole Liikluseeskirja lisa 1 joonisele g vastavaid vilkureid paigaldatud.

Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 67 «Liiklusjärelevalve teostamise kord» (edaspidi Kord) § 18 kohaselt liiklusjärelevalve teostamisel kasutatakse nii politseivärvides alarmsõidukit kui ka tsiviilvärvides mootorsõidukit või jalgratast. Sellest nähtub, et tumerohelist ehk tsiviilvärvi politseiauto 983ASL vastab Korra §-le 18 ja selle autoga võib teostada liiklusjärelevalvet. Korra § 32 kohasel peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja:

8 1) käega (sauaga, helkurkettaga, punase märgutulega); 2) tsiviilvärvides või politseivärvides alarmsõidukist punktis 1 loetletud märguannetega või valjuhääldi kaudu; 3) ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt üheaegselt sinise ja punase töötava vilkuriga.

„Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ (edaspidi tähistamise Kord), Vabariigi Valitsuse 20.veebruari 2001.a määrus nr 69, ( kohus juhib tähelepanu, et arvestada tuleb 08.07.2007 seisuga kehtinud määruse redaktiooniga, mis kehtis alates 05.06.2005, alates 07.01.2008 kehtiv antud määruse uus redaktsioon), § 6 lg 2 alarmsõidukil peab olema vähemalt üks statsionaarne või teisaldatav sinine vilkur... § 12 lg 2 politsei alarmsõiduk võib olla § 11 kohaselt värvimata (tsiviilvärvides). Kohus pöörab tähelepanu, et § 6 lg 2 grammatilisel lugemisel teisaltadav võib olla ainult sinine vilkur. Punasele vilkurile seda võimalust ette nähtud ei ole. Sellest tuleneb, kohtu arvates, et punane vilkur, millel ongi peatamismärguande funktsioon, peab olema paikne ehk statsionaarne. Kohus leiab, et see on vajalik ja mõistlik nõue, sest peatamismärguannet edastav valgusseade peab olema autol paigutatud ja rakendatud viisil, mis oleks liiklejatele alati ja kohe ära tuntav ja selge, seda eriti olukorras, kui liiklusjärelevalvet teostatakse tsiviilvärvides sõidukist. Kohus leiab, et valgusseadme abil edastatav peatamismärguanne peab olema rakendatud ühtlustatuna ehk iga liiklusjärelevalve teostaja annab peatamismärgiande valgusseadmega ühel ja samal viisil ja sedagi õigusaktidega kehtestatud korras. Kohtu arvates ei ole aktsepteeritav olukord, kus peatamismärgianne antakse mis tahes ja kuhu iganes paigutatud erinevate valgusseadmetega. Juhil võib tekkida põhjendatud kahtlus, kas peatamismärgianne on antud pädeva liiklujärelevalve teostaja poolt. Tähistamise Korra § 7 sätestab konkreetselt, kus vilkur peab autol asuma (kusjuures määratletud üksnes paikse vilkuri paiknemiskohad, kus oleksid pidanud paigutatud teisaldatavad vilkurid, pole sõnagi). „§ 7. Vilkurite paiknemine (1) Üksik paikne vilkur peab asetsema eritalituse sõiduki pikiteljel või sõiduki ehituse iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas horisontaalsuunas. (2) Üksiku paikse vilkuri võib asendada mitme vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt eritalituse sõiduki pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal. „ Kui võrrelda punase tule paiknevust politseiautos 983ASL ( värvifotopilt) tähistamise Korra § 7 lg 1 nõuetega, tuleb tunnistada, et üksik punane tuli

9 on küll paigaldatud sõiduki pikiteljel, nimelt esiklaasi all auto paneeli kesksel osal, kuid selle tule valgus ei ole nähtav igas horisontaalsuunas. See on nähtav üksnes eespoolt või veidi küljelt, tagapoolt või küljelt seda näha võimalik ei ole. Tähistamise Korra § 7 lg 2 sätestab, et üksiku vilkuri võib asendada vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal. Värvilisel fotopildil jädvustatud punast tuld ei saa tunnistada vilkuripaneeliks, sest see ei ole piklik ega ulatu juhi ja kaassõitja kohtade ühelt teiseni otsani. Fotol näidatud punane tuli on pigem lamp või latern. Kohus leiab, et siniste tulede paiknevus esivõre all iseenesest ei ole vastuolus tähistamise Korra § 7 lg 1 ja 2. Need on kahe sinise tule kombinatsioon, mis paikneb tõepoolest sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes ( vt must-valge foto politseiautost 983ASL). Kuid see ei ole iseenesest piisav, sest peatamismärguannet antakse ikka punase tulega, sinised vilkurid peavad aga töötama üheaegselt koos punasega. Kohus on aga tuvastanud, et punase tule paiknevus politseiautos 983ASL ei vasta Liikluseekirjale ega tähistamise Korrale. Liikluseeskiri ega Liiklusjärelevalve teostamise kord ega tähistamise Kord ei määratle vilkuri definitsiooni. Kas mis iganes lamp, paneel, latern, mis vilgub, on vilkur tähistamise Korra § 7 mõttes. Kas vilkur ja märgutuli on asendatatavad mõisted. Kohus vastab eitavalt. Tähistamise Korra § 6 sätestab alarmsõiduki ja hooldussõiduki eriseadmete loetelu. § 6 kohaselt, need on erilised valgusseadmed, eriline helisignqaalseade; § 6 lg 2 sätestab, et alarmsõidukil peab kindlasti olema vähermalt üks paikne või teisaldatav sinine vilkur. Edasi tähistamise Kord sätestab, et aktsepteeritud on ka täiendavad valgusseadmed, ja tekstist on võimalik aru saada, et vilkur ja märgutuli ei ole üks ja sama valgusseade: „§ 8. Täiendavad valgusseadmed (1) Politsei alarmsõidukile võib täiendavalt paigaldada punase vilkuri, mis peab asetsema kaassõitja kohal või pikiteljel, sinistest vilkuritest eespool. Punane vilkur võib olla ühises paneelis siniste vilkuritega. (3) Alarmsõidukile võib ette paigaldada kaks sinise filtriga märgutuld, mis peavad asetsema sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes ja mitte kõrgemal kui 1 m teepinnast. ( alates 07.01.2008 kehtib § 8 lg 3 redaktsioon, mille järgi siniste märgutulede paiknevus teatul kõrgusel 1 m teepinnalt ei ole nõutav, samuti täiendatud sellega, et politsei alarmsõidukile võib paigaldada täiendavalt punase filtriga märgutule ( 1) ja selle sõiduki esiosa vasakule poole – kohtu märkus) § 13. Erisignaalide kasutamine (1) Eritalituse sõiduki juht võib kasutada erisignaale ainult kiireloomulise ameti- või tööülesande täitmisel, samuti teel toimuva möödapääsmatu või

10 teistelt liiklejatelt tema suhtes suuremat tähelepanu nõudva tööülesande täitmisel. (2) Erilise helisignaali ja sinise ning punase filtriga märgutuled võib sisse lülitada ainult vilkuri töötamise ajal. „

Kohus tuletab meelde, et kohtuvälise menetleja esindaja ei vaidle, et politseiautol 983ASL paigaldatud valgusseadmed ei ole vilkurid seaduse mõttes, vaid märgutuled. Teo toimepanemise ajal 08.07.2007 kehtis tähistamise Korra redaktsioon, mille järgi alarmsõidukile oli lubatud paigaldada üksnes sinise filtriga märgutuled, mis peaksid asuma sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes ( § 8 lg 3). Selles mõttes politseiautol 983ASL esivõre alla paigaldatud sinised tuled on tõepoolest märgutuled ehk täiendavad valgusseadmed tähistamise Korra § 8 lg 3 mõttes. 08.07.2007 kehtinud tähistamise Korra redaktsiooni kohaselt punast märgutuld ette nähtud ei olnudki. Tähistamise Korra § 8 lg 1 nägi ette täiendavat punast vilkurit, mis pidi asuma kaassõitja kohal või pikiteljel ja sedagi sinistest vilkuritest eespoolt.

Ülaltoodud õigusnormide analüüsimisel tuleb kohus järeldusele, et 08.07.2007 seisuga kehtinud korra kohaselt peatamismärgianne oli kohustuslik alles siis kui see on antud kehtestatud korras ( LS § 74-30 lg 2), ning kehtestatud kord oli kokkuvõtlikult järgmine: Liikleja peab juhinduma Liikluseeskirja lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ( LE § 5); Ees sõitev juht peab jääma seisma parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal, kui taga sõitval alarmsõidukil töötab koos sinise vilkuriga ka punane vilkur ( LE lisa, joonis 1, g); Peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja: ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt üheaegselt sinise ja punase töötava vilkuriga ( Liiklusjärelevalve teostamise kord § 32); Üksik paikne vilkur peab asetsema eritalituse sõiduki pikiteljel või sõiduki ehituse iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas horisontaalsuunas ( Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord, § 7 lg 1); Üksiku paikse vilkuri võib asendada mitme vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt eritalituse sõiduki pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal (Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord, § 7 lg 2);

Kohus on tuvastanud, et politseiauto 983ASL valgusseadmed on paigaldatud järgmiselt : üks punase tule valgusseade pikiteljel esiklaasi all ja teine, kahest sinisest tulest kombineeritud, valgusseade auto esivõres.

11 Signaali andmisel mõlemad valgusseadmed, punane ja sinised, töötasid ehk vilgusid.

Kohus tuleb järeldusele, et punase tule valgusseade, mis oli ja on paigaldatud politseiautol 983ASL, ei ole vilkur tähistamise Korra § 7 lg 1 mõttes, sest see ei ole nähtav igas horisontaalsuunas. See on pigem täiendav valgusseade, mis peab asetsema kaassõitja kohal või pikiteljel, tähistamise Korra § 8 lg 1 mõttes ( kuni 07.01.2008 kehtinud redaktsiooni kohaselt). Sellele on osaliste tähelepanu pööranud ka Riigikohus „… vilkurit ja märgutulesid eristab eelkõige asjaolu, et vilkur on valgusseade, mis on nähtuv igas horisontaalsuunas“ ( otsuse p 8). Kohus ei ole tuvastanud, et mainutud autole oleks paigaldatud mingi teine punase tulega valgusseade, mida võiks tunnistada vilkurks tähistamise Korra § 7 lg 1 mõttes, mis oleks nähtav igas horisontaalsuunas. Kuna politseiautole 983ASL ei ole paigaldatud tähistamise korra § 7 lg 1 kohaselt punase tule valgusseadet, mis oleks nähtav igas horisontaalsuunas, siis ei saa väita, et Ivo Okasele oleks peatamismärguanne edastatud seaduses kehtestatud korras. Järelikult, Ivo Okasel ei ole tekkinud kohustust peatuda. Seega, ei saa teda karistada peatamismärgiande eiramise eest ja tema tegevuses puuduvad LS § 74-30 lg 1 järgi ettenähtud väärteokoosseisu tunnused.

KOHTU MEETMED

Ivo Okas kaebus tuleb rahuldada täielikult. Ivo Okase suhtes Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Andres Visnapuu 26.07.2007 tehtud otsus väärteoasjas 2440,07,007137 tuleb tühistada täielikult. Väärteomenetlus Ivo Okase süüdistuses LS § 74-30 lg 1 järgi tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tema tegevuses väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtunik Inna Kirsipuu