4-08-8812\3 · 4-08-8812\3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Väärteoasi nr 4-08-8812

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Koopia

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2008.a. Jõgeva kohtumaja

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata Väärteoasja number 4-08-8812 Väärteoasi Eiko Pitka kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 28.08.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 2602,08,017843 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Eiko Pitka (isikukood 37508252722; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuur (registrikood 70006777; asukoht Pargi 1, Jõgeva 48306), korrakaitseosakonna esindaja: komissar Künter Pedosk RESOLUTSIOON

Tühistada kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Künter Pedosk*i otsus 28.08.2008Eiko Pitka väärteoasjas nr . 2602,08,017843 osaliselt, s.o. lisakaristuse - juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks- mõistmise osas.

Jätta otsusest välja lause: Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 17.12.2008.a.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Eiko Pitka kaebus rahuldada.

Rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 09.detsembril 2008a. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui 30 päeva möödudes alates päevast, mil kohtuotsus on

2 kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, ei ole kassatsiooni esitatud. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumaja) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaabel Priit Kiidron on 03.08.2008a. koostanud väärteoprotokolli nr 260208017843 (tl 10), mille kohaselt Eiko Pitka juhtis 03.08.2008.a. mootorsõidukit Mercedes-Benz Sprinter, registrimärgiga 856TGK, alkoholijoobeseisundis. Sellega rikkus Eiko Pitka Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74`19 järgi.

Asjas tehtud väärteootsusega (tl.18) 28.08.2008a on Eiko Pitkat karistatud sellise väärteo eest rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o 10 200 krooni, ja lisakaristusena Liiklusseaduse § 74`19 lg. 2 alusel on võetud ära juhtimisõigus 3 kuuks. Isik on oma rikkumist tunnistanud. Määratud karistuse põhjendusena on väärteootsuses kirjas: olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik on esitanud taotluse mitte määrata väärteo eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusaluse isiku poolt on varasemalt korduvalt toime pandud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole saavutanud oma eesmärki, kuna isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, on jäetud taotlus rahuldamata. Karistus on määratud ülaltoodut arvestades ja lähtudes KarS § 56 lg.1. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Eiko Pitka esitas 10.09.2008.a. kohtule kaebuse, milles taotleb väärteoasjas tehtud otsuse osalist tühistamist osas, millega teda karistati LS § 74`19 lg 1, 2 alusel rahatrahviga 170 trahviühikut ning võeti ära juhtimisõigus 3 kuuks. Eiko Pitka palub tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta tema suhtes kohaldamata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ning jätta temale juhtimisõigus täies ulatuses alles. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Eiko Pitka transpordiga seotud ettevõtte esindaja ja tema töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Juhtimisõiguse äravõtmisel ei ole tal võimalik töökohustusi täita. Juhtimisõiguse olemasolust sõltub ka menetlusaluse isiku heaolu. Ta on perekonna ainus ülalpidaja ja perekonnas on kolm väikest last ja üks 16 aastane poeg ja abikaasa, kes oli kuni 31.08.2008.a.kodune. 01.09.2008.a. asus abikaasa tööle ja sellest tulenevalt peab Eiko Pitka töö kõrvalt hoidma 1 aasta ja 2 kuu vanust last. Juhtimisõiguse olemasoluta ei ole elukorraldus võimalik, see toob kaasa teenistuse kaotuse ja sellega seoses võib perekond sattuda raskesse majanduslikku olukorda, arvestades igakuulisi kohustusi panga ees ja muud hädavajalikud püsikulutused. Eiko Pitka tunnistab rikkumist ja kahetseb seda. Tema sõnul ei oleks ta rooli istunud, kui oleks teadnud, et on joobes. Eiko Pitka oli alkoholi tarvitanud eelmisel päeval 02.08.2008.a. Järgmisel hommikul autorooli istudes tundis ta ennast kaine olevat. Enne sõitma asumist kontrollis ta endal joovet kodus oleva alkomeetriga Alcosan 2500. Alkomeeter joovet ei näidanud. Menetlusalune isik palub kohtul kaebuse

3 lahendamisel veel arvesse võtta, et temal tuvastatud joove oli väike, jäädes alammäära lähedale.

Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt vastuse. Kohtuvälise menetleja esindaja- Lõuna PP Korrakaitseosakonna liiklustalituse Jõgeva liiklusjärelvalve grupi komissar Künter Pedosk on kohtule vastanud, et ei nõustu Eiko Pitka poolt esitatud kaebusega. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis, rikkudes sellega liikluseeskirja § 76 p 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldab häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a. määruse nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme otsuste vaidlustamise kord“ § 19 lg 1 p 3 sätestab, et väljahingatava õhu või vereproovi alkoholisisalduse kontrollimisel jaotatakse alkoholijoove raskusastmelt kerge joove – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,1 kuni 0,75 milligrammi või 0,20 kuni 1,50 promilli veres. Eiko Pitka on oma süüd tunnistanud. Toimunu tõendiks on tunnistaja Liina Kanneli ütlused. Otsuse koostamisel on arvestatud asjaoluga, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobes juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistavate õigusrikkumistega. Eiko Pitka juhtis mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis Kuremaa-Palamuse tee 1 km-l 13.02 päeval, mis on tihedama liiklusega aeg ja piirkond ning millise tegevusega seadis ohtu enda ja teiste liiklejate elu ja tervise. Eiko Pitkat on varasemalt karistatud joobeseisundis juhtimise eest ühel korral ning olulisemate kiirusületamiste eest kolmel korral. Kokku liiklusnõuete rikkumisi on olnud 12 korral. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et asi oleks mõistlik lahendada kirjalikus menetluses( VTMS § 120 lg 1) ja taotleb VTMS § 132 p 1 alusel jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtumenetluse poolte nõusolekul ja VTMS § 120 lg.1 alusel menetleb kohus asja kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud ning hinnanud tõendeid jõudis veendumusele, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb VTMS § 132 p.2 kohaselt tühistada osaliselt ja Eiko Pitka kaebus rahuldada.

VTMS § 123 lg 2 alusel menetleb kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtul tuleb kaebuse lahendamisel välja selgitada VTMS § 133 alusel kontrollimist vajavad asjaolud.

Kohtule esitatud tõendite uurimise pinnalt tegi kohus kindlaks, et menetlusalune isik Eiko Pitka juhtis 03.08.2008.a. kell 13.02 Kuremaa-Palamuse tee 1 km-l alkoholijoobeseisundis mootorsõidukit Mercedes-Benz Sprinter, registreerimismärgiga 856TGK. Eiko Pitkal tuvastati alkoholijoove 0,32 mg ühe liitri

4 kohta väljahingatavas õhus. Sellega pani Eiko Pitka toime Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

LS § 74`19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendatud järgmiste uuritud tõenditega: 1) protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel (tl 11), millest nähtub, et 03.08.2008 kell 13.02 on indikaatorvahendiga LION S-L2 nr 9511931 on tuvastatud Eiko Pitkal alkoholijoove, mõõteriista reaktsioon- 0,32 mg/l. Isik on nõustunud tuvastamise tulemusega, kinnitanud seda oma allkirjaga. Lisaks sellele on tal fikseeritud alkoholilõhn suust ja silmade sidekesta punetus ning silmad märjad-läiklevad. 2) Eiko Pitka omakäeline seletus väärteoprotokollil (tl.10), milles tunnistab oma rikkumist; 3) Eiko Pitka on kõrvaldatud juhtimiselt 03.08.2008 kell 13.02 kuni kainenemiseni ( otsus tl 12). 4) Esitatud kaebuses on Eiko Pitka seletanud, et rikkumisele eelneval päeval 02.08.2008.a. oli tema sõbra sünnipäev, kus ta tarvitas alkoholi.

Kohus on seisukohal, et Eiko Pitka seisund on fikseeritud väärteoprotokollis õigesti kui alkoholijoove - alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,32 milligrammi, on sedastatud alkoholilõhn suust ja silmade sidekestade punetus ja silmad märjad ning läikivad, s.o. kehaliste funktsioonide muutumine. See vastab “Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme otsuse vaidlustamise kord” § 19 lg 1 p-le 2 kui kerge alkoholijoove – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,1 kuni 0,75 milligrammi või 0,20 kuni 1,50 promilli veres ja kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine on sedastatav.

Väärteoprotokollis (tl 10) on Eiko Pitkale omistatud Liikluseeskirja § 76 p 1 rikkumine. Liikluseeskirja § 76 p 1 sätestab: juht ei tohi olla joobeseisundis. Kohus on seisukohal, et Eiko Pitka tegevus on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74`19 lg 1 järgi kui mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Nende kirjeldatud asjaolude kohta ei ole kaebust esitatud ja nende üle ei ole poolte vahel ka vaidlust. Kaebus on esitatud ja vaidlus toimub selle üle, kas isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7).

Menetlusalune isik on varem karistatud (karistatuse õiend tl 14 ja 15) samaliigilise teo toimepanemise eest HÕS § 96 lg 1 järgi 06.12.2001.a. otsusega, karistuseks määratud eriõiguse äravõtmine 24 kuuks. Veel on Eiko Pitkat karistatud haldusõigusrikkumise ja väärteo korras perioodil 05.04.2001.a. kuni 07.04.2008.a. liiklusnõuete rikkumise eest 12-l korral. Karistusena on määratud rahatrahvid, mis menetlusaluse isiku poolt on tasutud.

Karistamise aluseks on KarS § 56 järgi isiku süü ja karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

5 Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusaluse isiku käitumises puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Eiko Pitka on oma süüd tunnistanud ja kahetseb juhtunut, kuid kohtu hinnangul ei saa seda KarS § 57 lg.1 p 3 järgi käsitleda antud juhul vastutust kergendava asjaoluna.

Liiklusseaduse § 7419 sätestab: (1) Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Rahatrahv on põhikaristus (KarS § 47) ja juhtimisõiguse äravõtmine on lisakaristus (KarS § 50). Põhikaristus on üldine karistusliik, mida on võimalik kohaldada kõikide süüteoliikide eest. Lisakaristus- juhtimisõiguse äravõtmine- on spetsiifiline karistusliik, mida on võimalik rakendada spetsiifiliste süüteoasjaolude korral. Lisakaristus mõistetakse juhul, kui see on vajalik karistuse mõne konkreetse eesmärgi saavutamiseks, s.t. kas eri – või üldpreventiivsetel kaalutlustel. Mootorsõiduki juhtimise õigus on eriõigus, mis omistatakse teatud tingimuste täidetuse korral. Mootorsõiduki juhtimise õigus võidakse karistusena ära võtta, siis kui seda nõuavad eripreventiivsed või üldpreventiivsed eesmärgid. Eripreventiivne eesmärk- see on vajadus mõjutada just seda konkreetset isikut selliseid tegusid mitte enam toime panema. Üldpreventiivne eesmärk – see saab olla õiguskorra kaitsmise huvide arvestamine, s.h. teistele isikutele (avalikkusele) normikehtivuse kinnitamine ja nende usalduse loomine õiguskorra vastu. Kohus on siin seisukohal, et karistuse ja selle määra valikul omab enamat kaalu vajadus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.t. eripreventiivne eesmärk. Sellele sekundeerib (s.t. omab teisest tähendust) üldpreventiivne eesmärk ehk õiguskorra kaitsmise huvid.

Eiko Pitka suhtes karistuse kohaldamisel on kohtuväline menetleja tuginenud eeskätt üldpreventsioonilistele kaalutlustele - vajadusele anda selge signaal riigi hoiakust ja karistuste rangusest. Menetlusaluse isiku vastulauses esitatud argumente ei ole kohtuväline menetleja arvestanud, kuna E.Pitka on ka varasemalt pannud toime väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole täitnud ma eesmärki, kuna isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu on jäänud arvestamata isiku süüga seonduv, s.t. ka konkreetse teo konkreetsete asjaoludega seonduv - näiteks asjaolu, et menetlusalusel isikul fikseeritud joove on minimaalse lähedal, s.o. selline, mis ulatub pooleni kerget joovet tähendavast näidust joobe raskusastmete järgi. Isiku süü asjaoludega mitte arvestamine tähendab, et karistuse määramisel on kõrvale kaldutud karistuse kohaldamise alustest (see tähendab VTMS § 133 p.7 nõuete rikkumist). Et karistuse valik peab olema diferentseeritud sõltuvalt tuvastatud joobeastmest, on kinnitust leidnud ka seadusandja poolt, kes 19.11.2008 viis sisse sellekohased muudatused Liiklusseadusesse. E.Pitkale valitud karistusliigid- põhikaristus koos lisakaristusega- osutavad, et kohtuväline menetleja on lugenud E.Pitkat üheliigilise karistusega (näiteks rahatrahviga) mittemõjutatavaks. Kohus on seisukohal, et E.Pitka õiguskuulekuse kohta esitatud andmed seda ei kinnita. On küll õige, et E.Pitkat on varem korduvalt karistatud, kuid määratud rahatrahvid on olnud tagasihoidlikus määras ja E.Pitka on trahvid kõik ka tasunud. Olulisimaks loeb kohus aga seda, et E. Pitka ei ole seitsme aasta jooksul sellelaadilisi rikkumisi toime

6 pannud. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul E.Pitka karistuskronoloogia järgi pigem järeldada, et 2001.a. mõistetud karistus joobes juhtimise eest on avaldanud toimet ja käesoleval juhul on karistuse valikuga eripreventiivset eesmärki võimalik saavutada vähem range sanktsiooniga.

Üldpreventiivset eesmärki - usku, et Liiklusseaduse nõuete täitmist jälgitakse ja rikkumisi karistatakse - tuleb teostada nii reaalse liiklusjärelevalvega kui ka mõistetavate karistustega, kuid seda eesmärki ei saa asuda taotlema ainult karistuste rangust suurendades. Käesoleval juhtumil on isikule määratud põhikaristus rahatrahvina üle poole ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast- ülemmäär 300 trahviühikut, määratud trahv- 170 trahviühikut. Lisaks sellele on määratud lisakaristus miinimummääras. E.Pitka väidab kaebuses, et ta enne autot juhtima asudes kontrollis koduse alkomeetriga joovet, alkomeeter näitas näitu 0,0 ja kui ta oleks teadnud, et on joobes, poleks ta rooli istunud. Ka tundis ta ennast kainena ja tal ei olnud kahtlust, et võiks olla joobes. Need E.Pitka väited võivad oma sisult küll õiged olla, kuid kuuludes oma õiguslikult tähenduselt süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste hulka, osutavad sellele, et süütegu on toime pandud ettevaatamatusest. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg3).

Kohus on seisukohal, et käsitletavas asjas määratud rahatrahv oma määras on piisav ja proportsionaalne nii süüteo raskusega kui ka võimalusega isikut mõjutada hoiduma süütegude toimepanemisest edaspidi. Võrdluseks: LS § 7419 lg.2 redaktsioon (hakkab kehtima alates 01.07.2009) annab võimaluse valida erinevate karistusliikide kui alternatiivsete vahel. Asjaolu, et juhtimisõiguse äravõtmine on ette nähtud põhikaristuste hulgas alternatiivse võimalusena ja eraldi lisakaristuse võimalusena (lg.3) tähendab, et juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena saab toimuda eriliselt põhjendatud ja sügavalt eripreventiivsetel kaalutlustel. Need karistusõiguslikud (karistuse mõistmise) põhimõtted kehtivad ka praegu.

Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku mõjutamine lisakaristust kohaldamata piisav ja võimalik, mistõttu kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse määramise osas VTM § 132 p.2 alusel.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri/

Koopia õige. Kohtunik:

7