1-08-15986\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-15986

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 253 p 1, § 254 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada V.Z KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära, see on 23 100.- krooni riigituludesse. 1 päevamäär on 231.- krooni (lk 19).

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 30.11.2008 – 01.12.2008.a viibitud 2 päeva karistusaja hulka. Kuna KarS § 68 lg 1 alusel vastab ühele eelvangistuspäevale rahalise karistuse 3 päevamäära, siis on karistusest kantud 6 päevamäära, karistusest jääb kanda 94 päevamäära, s.o 21 714.- krooni.

KarS § 66 alusel võimaldada rahaline karistus 21 714.- krooni tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 10-s võrdses osas, s.o igakuiselt tasuda vähemalt 2171 krooni 40 senti. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 03.detsember 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-08-15986 kohtueelses menetluses 08260106071 Kohtunik Heli Sillaots Kriminaalasi

V.Z-i süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses, käskmenetluses Prokuröri abi

Margus Lellep Lõuna Ringkonnaprokuratuur, I osakond Süüdistatav V.Z

elukoht XXXXX X-XX, isikukood XXX kriminaalkorras karistamata tõkendita Kaitsja määratud korras Aivar Kello

2 2

- pangakontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank, viitenumber

4100065035; selgituseks märkida: „V.Z, 1-08-15986, rahaline karistus“ või

- pangakontole nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 4100065035,

selgituseks märkida: „V.Z, 1-08-15986, rahaline karistus“. Kui rahalist karistust ei ole tasutud eelmärgitud tähtaegadeks, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 417 lg 2) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

KarS § 70 alusel asendatakse rahalise karistuse summa tasumata jätmisel rahaline karistus vangistusega.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V.Z-ilt (V.Z) lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Kohtuotsuse koopia saata Eesti

Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks.

Välja mõista V.Z-ilt (V.Z) riigituludesse menetluskuludena 3262 krooni 50 senti sundraha ja 22 krooni 40 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu ning 991 krooni 20 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber

2800049874; selgituseks märkida: “V.Z, 1-08-15986, menetluskulu“ või

- pangakontole nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874;

selgituseks märkida: “V.Z, 1-08-15986, menetluskulu“.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417 lg 2) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

KrMS § 254 lg 5 alusel toimetada kohtuotsuse koopia kohtuotsuse tegemisest 3

päeva jooksul prokurörile ning allkirja vastu V.Z-ile. Allkirjaleht kohtuotsuse kättesaamise kohta liita kriminaalasja toimikusse.

Jõustunud kohtuotsuse koopia edastada täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.

KrMS § 254 lg 6 alusel on süüdistataval käskmenetluses tehtud kohtuotsuse

kättesaamisest alates 10 (kümne) päeva jooksul õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 7 alusel jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus, kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. ASJAOLUD 01.detsembril 2008.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna prokuröri abi Margus

Lellepi käskmenetluses ja kiirmenetluses koostatud süüdistusaktist nähtuvalt

3 3

süüdistatakse V.Z KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kriminaalasja toimik koos selles oleva süüdistusaktiga saabus kohtusse 03.12.2008.a.

V.Z süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 27.08.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi mootorsõiduki

juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 30.11.2008.a kella 11.00 ajal Tartu linnas, Narva mnt maja nr 99 juures mootorsõidukit Ford Transit reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Süüdistusaktis kajastatu kohaselt pani V.Z sellega toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistusaktis tegi prokurör kohtule ettepaneku, karistada V.Z KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära

(1 päevamäär on 231.- krooni), s.o 23 100.- krooniga. KarS § 68 alusel lugeda

eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 94 päevamäära, s.o 21 714.- krooni. KarS § 66 alusel tasuda rahaline karistus 10-s võrdes osas, s.o 2171 krooni 40 sendi kaupa igakuiselt 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. KarS § 50 alusel võtta V.Z-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3-ks kuuks.

Kohus, lähtudes KrMS § 251 lg-s 1 sätestatust, kuna teise astme kuriteos on

tõendamiseseme asjaolud selged, nõustub prokuröri ettepanekutega karistuste liigi

(rahaline karistus ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine)

ja määra (100 päevamäära, 3-ks kuuks lisakaristuse kohaldamine) kohta.

KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü; karistuse

mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.

Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 tähenduses puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes on V.Z-i kahtlustatavana

antud ütlustest nähtuv selle kohta, et ta toimepandut puhtsüdamlikult kahetseb (lk

12). KarS § 424 sanktsioon – rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat,

osundavad sellele, et esmaselt kohaldamisele kuuluvaks karistusliigiks on rahaline karistus. V.Z on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik (lk 16-17). Liiklusalaste

väärtegude toimepanemise eest on V.Z karistatud (lk 16-18), kõik karistuseks mõistetud rahatrahvid on tasutud (lk 18), karistatus kustumata.

V.Z on olemas kindel sissetulekuallikas – töötab töölisena OÜ-s

Ahjusepad. Seega on V.Z olemas reaalne võimalus rahalise karistuse tasumiseks.

4 4

Lähtudes V.Z-i süü ulatusest kuriteo toimepanemisel ja eelmärgitud asjaoludest kogumis on põhjendatud kohaldada V.Z-i suhtes kergemaliigilist karistust – rahalist karistust.

KarS § 44 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib kohus mõista kuriteo eest rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.

Rahaline karistus alla alammäära - 100 päevamäära ulatuses ja KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse 3-ks kuuks äravõtmine on kohtu hinnangul eelmärgitud asjaoludel kogumis piisavad mõjutusvahendid selleks, et panna

V.Z edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest ja selleks, et kaitsta õiguskorra kaitsmise huvisid. Rahalise karistuse tasumata jätmise korral kuulub see asendamisele vangistusega.

KarS § 50 lg 1 punktis 1 sätestatust nähtuvalt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise või

käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kuriteo korral kohaldada

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Lisakaristuse

kohaldamine prokuröri taotletud määras – 3-ks kuuks on KarS § 50 lg 1 punktis märgitud sanktsiooni miinimummäära lähedane lisakaristus. V.Z-i kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et objektiivselt mõjuvaid põhjusi ja vajadust alkoholijoobes sõiduki juhtimiseks V.Z ei olnud. Lähtudes kaasliiklejate jaoks mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise ohtlikkusest ja

selleks, et panna süüdistatavat edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest ja selleks, et kaitsta õiguskorra huve, on kohtu hinnangul eelnevalt käsitletud asjaoludel

põhjendatud V.Z-i suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise kohaldamine ja selle kohaldamine KarS § 50 lg 1 punktis 1 märgitud

sanktsiooni miinimummäära lähedal – 3-ks kuuks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

19.10.2007.a määrusest kriminaalasjas nr 3-1-1-55-07 ja Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 19.10.2007.a määrusest kriminaalasjas nr 3-1-1-54-07

nähtuvalt tuleb korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib jätta lisakaristuse kohaldamata. Käesolevas

kriminaalasjas kohus erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta lisakaristuse kohaldamata, ei tuvastanud.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on V.Z-i suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb V.Z hüvitada menetluskulud:

- 991 krooni 20 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

(lk 14, 22-23; KrMS § 175 lg 1 p 4);

- 22 krooni 40 senti kriminaalasja toimikust kaitsjale koopia tegemise kulu

(lk 20; KrMS § 175 lg 1 p 5).

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175

lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2), kuid kuna tegemist on kiirmenetlusega, siis

KrMS § 256-5 lg 2 alusel peab kohus põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra – tasuda tuleb 3262 krooni 50 senti sundraha. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendeid ei ole. Heli Sillaots kohtunik